4-15-2007/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05

.2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2007 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi V.V väärteoasi Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1

järgi Kaebuse esitaja V.V sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Dmitri KRAVTŠENKO Ida Prefektuuri avariipolitseinik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna avariipolitseinik

Dmitri KRAVTŠENKO 22.03.2015 kiirmenetluse otsus nr.10220142786256 V.V karista

mise osas Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 (kaheksakümmend) eurot – jätta muutmata.

V.V

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v .2015. õimalik tutvuda alates 26.05

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei-

ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna avariipolitseinik Dmitri Kravtšenko 22.03.2015 kiirmenetluse otsusega nr.10220142786256 määrati V.V-le Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 €. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis V.V 22.03.2015 kell 11.58 Narva linnas Kalda Joala – tänavate ristmikul mootorsõidukit ja sõidu ajal ei olnud kinnitatud turvavööga.

Sellega rikkus V.V Lii lg.3 ja pani toim

klusseaduse §33 e väärteo Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi.

V.V esitas 23.03.2015 maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi summat vähendada. Kaebuse kohaselt pani ta väärteo toime tahtmatult. Põhjuseks, miks ta tegi ristmikul lahti oma turvavöö, oli see, et laps ei saanud oma turvavööd korralikult kinnitatud. Kaebuse esitaja kinnitab, et on korralik autojuht ning leiab, et määratud rahatrahv on proportsionaalselt liiga suur.

Ida Prefektuur oma 17.04.2015 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/8558-4 palub kaebus jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja määras trahvi arvestades väärteo tõsidusega.

Turvavöö kasutamine on üks tähtsamaid liiklusohutust tagavaid reegleid, mis vähendab märkimisväärselt raskete ja surmavate vigastuste riski. Trahvisumma määramisel arvestas kohtuväline menetleja sellega, et isikut ei ole varem karistatud ja ta tunnistas oma süüd. Trahvisumma on väiksem kui Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 ettenähtud keskmine määr.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väär

teoasja materjalidega, leidis, et V.V kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud parandatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.04.2015 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/8558-4 Viru Maakohtu 15. -15-2007 04.2015 päringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistuse määratud Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 alusel.

Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitam ata jätmise eest sõidukijuhi poolt.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja tema turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud.

Nagu nähtub 22.03.2015 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220142786256, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §33 nõudeid. lg.3

Liiklusseaduse §33 lg.3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Samast vaidlustatavast kiirmenetluse otsusest ning maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on algusest peale tunnistanud, et juhtis mootorsõidukit ja ei olnud turvavööga kinnitatud. Kiirmenetluse otsuses on kaebuse esitaja omakäeliselt märkinud, et ei olnud üldse jõudnud kinnitada turvavööd, kaebuses märkis selle esitaja, et tegi turvavöö lahti, kuna laps ei saanud enda turvavööd kinnitatud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse 33 kiirmenetluse lg.3 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, siis kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifits

eeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Väärtegu on toime pandud tahtlikult.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 näeb karistus trahviühikut.

ena ette rahatrahvi kuni 50

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsusega määratud menetlusalusele isik trahviühiku ulatuses. Otsuse ule karistuseks rahatrahv 20 kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule määratud rahatrahv keskmisest madalamas määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Tegemist ei ole sellise suurusega rahatrahviga, mis muutuks iseenesest eraldi karistuseks ja oleks koormav. Maakohus on seisukohal, et karistus peab olema sellise suurusega, et karistuse saaja tunnetab seda ning et talle tekivad teatud piirangud. Karistus ei tohi olla selliselt mugava suurusega, et rahatrahvi tasumisel tekib karistamatuse tunne.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus, et need ei anna alust rahatrahvi suuruse vähendamiseks. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud väidetega selles osas, et turvavöö kasutamine sõidu ajal on üks tähtsamaid liiklusohutust tagavaid meetmeid. Kiirmenetluse otsuses on kaebuse esitaja omakäeliselt märkinud, et alustas sõitu ja ei jõudnud veel turvavööd kinnitada.

Maakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et turvavöö tuleb igal juhul nõuetekohaselt kinnitada juba enne sõidu alustamist. Kaebuses väitis selle esitaja, et tegi turvavöö ristmikul lahti, kuna laps tagaistmel ei saanud oma turvavööd kinnitatud. Seega alustas kaebuse esitaja sõitu lausa selliselt, et ei kontrollinud enne sõidu alustamist seda, kas laps on nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ning seetõttu tuli juhil endal turvavöö valgusfoori ees peatumisel keset ristmikku lahti teha. Tegemist on äärmiselt vastutustundetu teoga, millega kaebuse esitaja pani lisaks enda elule ohtu ka oma tagaistmel istuva lapse elu ja tervise.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik