2-15-1170/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15-1170 Tsiviilasi XXXavaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(lapse isa) (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX´) Puudutatud isik (lapse ema): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post indrek@heringson.ee) Puudutatud isik (laps): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Santaševa (AB CLARUS, e-post natalja@clarusab.ee) Eestkosteasutus: XXX vald XXX Vallavalitsuse kaudu, esindaja Helve XXX (e-post helve.XXX@XXX.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 01.04.2015

RESOLUTSIOON

1. Määrata XXX suhtlemise kord oma lapse XXX alljärgnevalt: 1.1.Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemisele järgneva kümnepäevase perioodi kahel esimesel päeval võtab XXX XXX tema elukohajärgselt aadressilt kell 10:00 ja viib lapse tagasi lapse elukohajärgsele aadressile kell 13:00. Järgnevad kaheksa päeva veedab XXX XXX juures järjest aadressil XXX Tallinnas. XXX võtab XXX lapse elukohajärgselt aadressilt kolmandal päeval kell 10.00 ja viib lapse tagasi lapse elukohajärgsele aadressile kümnendal päeval kell 18.00.

1.2. Edaspidi XXX veedab XXX juures neli (4) korda aastas (lapse isa puhkepäevadel) kümme (10) päeva järjest aadressil XXX, Tallinnas. 1.3.Puhkepäevade perioodist teavitab XXX lapse ema XXX kolmkümmend päeva ette.

1.4.Kümnepäevase perioodi esimesel päeval XXX võtab lapse tema elukohajärgselt aadressilt kell 10.00 ning 10-päevase perioodi viimasel päeval kell 18.00 toob lapse tagasi lapse elukohajärgsele aadressile. 1.5.XXX ja XXX kokkusaamist ei toimu mõjuval põhjusel, milleks on eeskätt lapse haigus. Juhul, kui kokkusaamine lapsega jääb ära mõjuval põhjusel, on isal õigus lapsega vestelda, veendumaks haiguse olemasolus. Lapse haiguse kohta, mis takistab suhtlemist isaga, peab lapse ema esitama lapse isale arstitõendi. Kokkusaamise ärajäämisest teavitab isa omalt poolt ema vähemalt 24 tundi enne plaanitud või graafikujärgse kohtumise algusest ette. 1.6.XXX on õigus suhelda ja lapse ema peab tagama isale lapsega Skype teel suhtlemise igal õhtul vähemalt pool tundi lapse ärkveloleku ajal. 1.7.Lapse ema on kohustatud andma lapse isale kaasa ravimid, inhalaatori ja selgitama lapse hetkelist tervislikku seisundit. 1.8.Sõltumata sellest kumma vanema juures XXX parasjagu viibib, on lapsel õigus teise, kaugel viibiva vanemaga suhelda telefoni teel ja/või Skype vahendusel iga päev. Vanem peab arvestama, et telefoni ja/või Skype vahendusel suhtlusel lapsega arvestataks lapse magamamineku aegasid. 1.9.Lapsega seotud sündmustest/probleemidest peab vanem teatama teisele vanemale telefoni teel esimesel võimalusel.

1.10. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta.

1.11. Lapsega seotud igapäevased kulutused kannab vanem, kelle juures laps kulutuste tegemise hetkel viibib.

1.12. Laps sõidab autos ainult oma turvatoolis tagaistmel ja turvavööga kinnitatult.

1.13. Vanemad peavad jälgima, et laps tegeleb eakohase tegevusega.

1.14. Vanematevaheline teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti või telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis e-posti teel). Kirjalikus vormis peab olema ühe vanema nõue teisele vanemale. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni teel. Vanem peab hoolitsema selle eest, et teine vanem teaks tema kehtivat e-posti aadressi. E-postile saadetud teade loetakse kättesaaduks viie päeva möödumisel alates selle saatmisest. Vanem kannab riski, mis tuleneb e-posti aadressi muutmisest ilma sellest teist poolt kirjalikult teavitamata ja/või eposti mittevaatamisest.

1.15. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad lapsevanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades parimal võimalikul viisil lapse huve.

2. Lapse ees vanemad ei karju ega lahenda oma konflikte. Lapse juuresolekul või lapse peale on XXX karjuda või teha liiga kõva häält, mis last ehmatab. Lapse peal ei tohi kasutada mittemingisugust vaimset ega füüsilist vägivalda. Last ei tohi jätta üksi ilma vanema järelevalveta või vanema poolt määratud täiskasvanu järelevalveta.

3. Vanemad peavad suhtuma teineteise seisukohtadesse lapse huvidest lähtuvalt ning arvestama teineteise võrdseid õigusi ja kohustusi.

4. Kumbki vanem ja tema sugulased ei tohi halvustada lapse kuuldes (sh telefonikõned lapse kuuldes) teist vanemat ega õõnestada teise vanema autoriteeti.

Menetluskulude jaotamine

5. Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.

6. Jätta muud avalduse esitamisel tekkinud menetluskulud, sealhulgas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, XXX kanda.

7. Jätta puudutatud isiku XXX menetluskulud tema enda kanda.

8. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kohtumäärusele edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates teatavakstegemisest XXXja XXX. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik