4-14-4344/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2015, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-4344

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

Keskkonnainspektsiooni 26.05.2014 otsus väärteoasjas

nr 940014000716

Väärteo kvalifikatsioon

Jäätmeseaduse § 120 lg 1 järgi

Taotluse sisu

Vambola

Langi

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

25.04.2014 otsuse peale väärteoasjas nr 940014000716

Kohtumenetluse pooled

kaebuse esitaja/menetlusalune isik: Vambola Lang

(isikukood 35703292760; elukoht XXXX

kohtuväline

menetleja:

Keskonnainspektsioon,

esindajad Olav Looga ja Katrin Lehtla

Kohtuistungi toimumise aeg

11.05.2015

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vambola Langi kaebus ja tühistada Keskkonnainspektsiooni 25.04.2014

otsus väärteoasjas nr 940014000716 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel otstarbekuse kaalutlustel (VTMS § 120; § 132 p 3).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai

vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates sellest, mil ta sai kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Olulised asjaolu

25.04.2014 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektor O. Looga Vambola Langi

suhtes väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940014000716 selle kohta, et 14.04.2014 põletas

Vambola Lang XXXX kinnistul (katastritunnus XXXX) kaableid ning värvitud puitmaterjali.

Sellega rikkus Vambola Lang jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 1, mille kohaselt on jäätmevaldaja

kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma

need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Menetlusalune isik pani toime väärteo,

mis on kvalifitseeritav JäätS § 120 lg 1 järgi. Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt väärteoga

kahju tekitatud ei ole.

26.05.2014 tegi Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor O. Looga väärteoasjas

otsuse, milles pidas tõendatuks Vambola Langi poolt JäätS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise ja määras karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot.

Otsuse kohaselt puuduvad Vambola Langi käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud ning puuduvad ka Vambola Langi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Vambola Lang vastulauset esitanud.

26.05.2014 esitas Vambola Lang Tartu Maakohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni otsuse

peale, paludes otsus täies ulatuses tühistada. Kaebuse kohaselt ei selgitanud sündmuskohal

käinud keskkonnainspektsiooni ametnikud Vambola Langile, miks ei või enda koduõuel

väikest kogust esemeid põletada; samas oli kogu aeg juttu põletamise eest trahvimisest.

Kaebuses võtab Vambola Lang õigeks, et põletas 14.04.2014 väikest kogust (peotäit) traati

ning kremoonidega ja nurkraudadega vana aknaraami, millised oli ta leidnud enda kodust tööde

käigus. Vambola Lang avaldab, et ei teadnud, et sellist väikest kogust põletada ei tohi, ning kui

oleks teadnud, siis ei olekski põletanud. Veel avaldab Vambola Lang enda kaebuses kahetsust,

et kõik nii läks, kuid jääb lõpuks seisukohale, et tema koduõuel 14.04.2014 käinud ametnikud

oleksid võinud talle arusaadavalt asja ära selgitada, mida tohib teha ja mida mitte.

II Kohtuvälise menetleja seisukoht

01.08.2014 esitas Keskkonnainspektsioon kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse kohta, mille

kohaselt, käitusid Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektorid J.T.ja Olav Looga

järelevalvet tehes korrektselt, kinnistule sisenemiseks küsiti luba menetlusaluse isiku emalt

V.L. ning uuriti territooriumilt tõusva suitsu päritolu kohta. Menetlusalusele isikule selgitati

tema tegevuse ebaseaduslikkust ning selle võimalikke tagajärgi. Kõik menetlustoimingud viidi

läbi korrektselt; väärteomenetluse otsusega määratud karistus on rikkumise olemust ja seotud

asjaolusid silmas pidades põhjendatud ja proportsionaalne.

III Kohtuistungil uuritud tõendid

11.05.2015 kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud V.L. selgitas, et T. ja Looga tulid kontrollima, kuna nad

olevat näinud 3 km kauguselt musta suitsu. Minnes nendega koos grillalusel oleva lõkke juurde

musta suitsu ei olnud. Poeg oli varem lõkkesse pannud rusikasuuruse valge lambijuhtme ja vana

aknaraami osa. Lõpuks ütles Trolla, et siin on trahv ja mindi minema. Peale lambijuhtme, mille

poeg maa seest kuuri juurest leidis ja aknaraami jupi ei olnud lõkkes midagi ja musta suitsu ei

tulnud.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J.T.selgitas, et koos inspektor Olav Looga ja

praktikandiga Tartu poole sõites nägid nad kaugelt suurt musta suitsusammast. Lõpuks

tuvastasid nad majapidamise, kust tossu tuli. Ukse avas V.L., kellele nad end tutvustasid ja

seletasid, et soovivad näha, mida täpsemalt põletatakse. V.L. kinnitas, et põletati rämpsu. Maja

lähedal hoovis asus metallist alusel lõke, kus oli näha põlemas erinevaid objekte; selle kohta on

fikseeritud ka pildid. Seejärel selgitasid nad kõrvalhoonest väljunud Vambola Langile, et

selliseid materjale põletada ei tohi. Lõkkes tuvastati aknaraamid, mis olid valge materjaliga

kaetud, immutatud või värvitud. Samas oli ka valge kaabel, mida on piltidelt näha. Selle peale

tõi Vambola Lang materjali juurde ja ütles, et on põletanud enne ja põletab ka nüüd ja ega teda

väga ei huvitanud, mida nad rääkisid. Aknaraami ei oleks tohtinud põletada, vaid selle oleks

pidanud üle andma vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viima, kus neid vastu võetakse

või panema prügikasti, kuhu neid võib panna. Kaablit või traati põletada kindlasti ei tohi, sest

see on tegevus, mis on keelatud. Samamoodi oleks see tulnud üle anda käitlejale.

Keskkonnainspektsioon ei saa suurtest mustadest suitsusammastest niisama mööda sõita. Olles

ametiisik tuleb teha kõik enda poolt, et inimene saaks aru toimub.

Kohtuvälise

menetleja

esindaja

Katrin

Lehtla

jäi

kohtuistungil

seisukohale,

et

Keskkonnainspektsiooni otsus on õiguspärane ja Vambola Langi kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vambola Lang on põletanud kaableid ja värvitud puitu. Kõik tunnistajad on seda

nimetanud ja Vambola Lang on ka ise seda öelnud. Järelikult on ta käidelnud enda käes olevaid

jäätmeid ebaõigesti. Kaableid põletada ei tohi ja jäätmekäitlejale raha eest üle anda ka ei saa,

sest jäätmekäitlusseadus § 105 lg 2 keelab seda. Kaablid tuleb panna prügikasti ja prügimäel

need purustatakse ja töödeldakse ümber. Põletamine on keelatud ja see ei ole eraisikute raha

tegemise allikas ning eraisikud peavad selleks leidma teisi võimalusi. Karistatav ei ole musta

suitsu tekitamine, vaid jäätmete ebaõige käitlemine ehk valede jäätmete põletamine.

Kohtuistungil avaldati väärteoasja toimikust järgimised materjalid:

-

kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses (tlk 13);

-

väärteoprotokoll (tlk 14-15);

-

sündmuskoha vaatluse protokoll (tlk 24);

-

Keskkonnainspektsiooni vastus küsimustele kohtuasjas nr 4-14-4344 (tlk 47-49).

III Kohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja

kaebuse lahendamisel.

Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab

alljärgnevat.

JäätS § 28 lg kohaselt on jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid

vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Vambola Lang põletas 14.04.2014 enda koduhoovil

XXXX väikest kogust isolatsiooniga juhtmeid ja osaliselt värviga kaetud puitmaterjali (ühte

vana metallist nurkadega aknaraami, millelt suures osas värv lahti koorunud). Eelnev on

tõendatud väärteoasjas omavahel kooskõlas olevate tunnistajate J.T.ja V.L.i ütlustega,

sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning selle juurde kuuluvate fotodega ja menetlusaluse isiku

Vambola Langi enda sellekohaste ütlustega. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust ka

selle üle, et menetlusalusele isikule tehtud karistusõigusliku etteheite aluseks olevaid faktilisi

asjaolusid on väärteoprotokollis kirjeldatud piisava täpsusega ja need asjaolud on tõendatud.

Käesolevas asjas käib vaidlus selles, et menetlusalune isik ei saanud aru, miks ja millest

tulenevalt ta ei tohi väikest kogust jäätmeid enda koduhoovil põletada ning seda ei selgitanud

talle ka sündmuskohal käinud Keskkonnainspektsiooni ametnikud, lubades ainult jäätmete

koduhoovil põletamise eest trahvida.

JäätS § 2 lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on

ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

JäätS § 28 lg 1 alusel on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid

vastavalt kehtestatud nõuetele. JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine,

vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.

JäätS § 17 lg 1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse, põletamine

ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud

jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg

ainete või energia taasväärtustamise näol. JäätS § 17 lg 2 kohaselt on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrus jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistuga. Nimetatud määruse: „Jäätmete

taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud 1“ (Vastu võetud Vabariigi Valitsuse

08.12.2011 määrusega nr 148) § 4 p 10 kohaselt on jäätmete kõrvaldamistoiminguks D10 –

põletamine maismaal. JäätS § 73 lg 2 p 1 alusel on jäätmete kõrvaldamiseks vajalik jäätmeluba.

Jäätmeseadus § 73 lg 4 p 1 alusel jäätmeluba ei nõuta füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma

kodumajapidamises

tekkivaid

jäätmeid

vastavalt

käesoleva

seaduse

nõuetele.

Kodumajapidamises tekkivate jäätmete käitluse nõuded on kehtestatud JäätS § 71 lg 1 ja

kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 alusel kohaliku omavalituse

jäätmehoolduseeskirjas. Määruse „Konguta valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“ (vastu

võetud Konguta Vallavolikogu 11.02.2008 määrusega nr 63) § 4 lg 8 I lause kohaselt jäätmete

käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. JäätS § 19 lg 1

kohaselt

on

jäätmekäitluskoht

tehniliselt

varustatud

ehitis

jäätmete

kogumiseks,

taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

Eeltoodust lähtuvalt saab väita Vambola Lang tegevus, kui ta põletas XXXX kinnistu õuel

metallist alusel lõkkes isolatsiooniga kaableid ja värvitud aknaraami osi ei olnud vastavuses

jäätmeseaduse ning Konguta valla jäätmehoolduseeskirjaga.

Arvestades eelnevat, siis on Vambola Langi tegevuses tõendamist leidnud JäätS § 120

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o jäätmehoolduse nõuete rikkumine.

Vambola Lang väitis, et ta ei tulnud selle pealegi, et kaabli ja aknaraamide puhul tegu on sellise

materjaliga, mida põletada ei tohi.

Seega oli Vambola Lang eksimuses süüteokoosseisu asjaolu suhtes. KarS § 17 lg 1 sätestab, et

isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime

tahtlikult. Järelikult ei tegutsenud Vambola Lang tahtlikult. Küll aga leiab kohus, et

subjektiivsest küljest käitus ta hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes.

Nimelt on isikul, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid hoolsuskohustus,

millest lähtuvalt pidi Vambola Lang olema piisavalt tähelepanelik ja enne tegutsema asumist

kõik olulist tähtsust omavad asjaolud välja selgitama ning vajadusel ka vastavate

ametkondadega suhtlema. Vambola Lang seda hoolduskohustust aga ei täitnud.

Kohus ei tuvastanud Vambola Langi tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et teo asjaoludest ning Vambola Langi suhtumisest oma teosse saab järeldada, et

suure tõenäosusega ei pane isik analoogseid rikkumisi tulevikus enam toime ning käesolevas

väärteoasjas tuleb väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel

lõpetada.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse

kaalutlusel.

Riigikohus on oma 20.04.2011 lahendis nr 3-1-1-29-11 märkinud, et menetluse otstarbekuse

kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja 25. novembri

2009 otsus asjas nr 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus

lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab

lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada

karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004 otsus asjas nr 3-1-1-85-

04, p-d 15 ja 16 ning 24. aprilli 2007 otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel

võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi

ei nõua asja menetlemist.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise

tingimused täidetud. Kohus möönab, et ühiskonnas väljakujunenud kombeid ja kohtupraktikat

arvestades on menetlusaluse isiku tegevus küll keskkonda reostav, kuid antud juhul ei ole

Vambola Langi süü suur ja asja edasine menetlemine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega. Antud juhul ei häiritud sellise tegevusega kõrvalisi isikuid ning väärteoga kahju

ei tekitatud. Samuti ei ole edasine menetlemine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, samuti

ei ole arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusalust isikut ja tema varasemat

seadusekuulekat käitumist asja edasine menetlemine vajalik ka menetlusaluse isiku

mõjutamiseks edasipidiselt süütegude toimepanemisest hoidumiseks.

Siinjuures juhib kohus kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et oluline oleks

tavaarusaamade järgi toimivate inimeste suurem keskkonnaalane harimine ja elanike

teavitamine (kampaaniad) lihtsas keeles jäätmehierarhia olemusest. Täna jääb kahjuks

keskkonnaalane teavitus vägagi killustatuks ja paljud inimesed ei oma piisavat teavet selle

kohta, milline on õiguspärane käitumine majapidamises aegade jooksul tekkinud jäätmete

osas.

VTMS § 132 p 3 kohaselt kui kohus lõpetab oma otsusega väärteomenetluse otstarbekuse

kaalutlusel, siis tühistab kohus ka kohtuvälise menetleja otsuse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektor O. Looga

26.05.2014 otsus väärteoasjas nr 940014000716 tuleb tühistada ja lõpetada käesolevas

väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik