1-14-8809/45 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-8809 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Urmas Reinola, Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

18. mai 2015, Tallinn Kriminaalasi

H.N-i s lg. 2 p. 4, 7, üüdistuses KarS § 199

8 järgi ning J.I süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 7, 8, KarS § 209 lg. 2 p. 1 ja KarS § 202 lg. 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02. märtsi 2015 otsus

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatavad ja kaitsjad Prokurör Ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas Süüdistatavad

H.N : isikukood: XXX,

varem karistatud, kinni peetud 07.05.2014.a,

J.I isikukood: XXX, :

varem karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2014.a Kaitsjad Vandeadvokaadid Alla Jakobson ja Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. -14-8809 Tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2015 aasta otsus kriminaaalasjas nr 1

1.1. ; J.I süüdimõistmises ja karistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

1.2. J.I-le ja KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas;

1.3. vangistuse J.I le KarS § 74 lg 1,2,3 järgi täitmisele pööramata jäetud - osas;

1.4. J.I-lt K AS kasuks tsiviilhagi VÕS § 1043, KrMS § 310 lg 1 järgi summas 1000 eurot väljamõistmise osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus millega

2.1. ; Mõista J.I KarS § 209 lg 2 p 1 järgi õigeks

2.2. ; KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 3(kolm) aastat vangistust

2.3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja ta liitkaristuseks 2( kaks) aastat vangistust; mõis

2.4 KarS § 74 lg 1,2,3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 aasta ja 6 kuud vangistust, ülejäänud , so jätta täitmisele pööramata kui J.I ei

6 kuu pikkune vangistus pane 3 aastase katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid. -

2.5. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS tsiviilhagi summas 1000 eurot läbi vaatamata. ,3 K

Kann i tsiviilkohtumenetluse korras. atanul on õigus esitada tsiviilhagi uuest

3.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. H.N-i ja tema kaitsja apel

latsioonid jätta rahuldamata. J.I apellatsioon rahuldada osaliselt ja tema kaitsja apellatsioon rahuldada.

5.

KrMS § 184 lg 1 alusel jätta H.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

1.1. H.N-i isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mille eest teda karistati

14.05.2013 1- -9785 .a Pärnu Maakohtu otsusega ja J.I süüdistatakse selles, et

nemad 20.03.2014 kella 17.00 kuni 21.03.2014 kella 10.30 isikute grupis, ukseluku lõhkumise teel, tungis OÜ tahte vastaselt sisse Tallinnas id valdaja D XXXXXX X

kaheksandal korrusel asuvasse ruumi, kust asja ebaseadusliku omastamise

võõra vallas eesmärgil võt OÜ sid D -le kuuluvat vara kokku summas 8308,05 eurot.

Seega H.N pani toime, isikuna kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, see on KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, see on KarS § 199 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. isikuna, kes on varem toime pannud J.I süüdistatakse veel selles, et ta

varguse, 08.04.2014.a kella 13.34 paiku, viibides Tallinnas XXXXXX XXX XX asuvas pandimajas, sai 1000 eurot varalist kasu luues pandimaja müüjale KL’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et juhtis müüja tähelepanu müügitehingu eest üleantava raha lugemise ajal kõrvale ning tõstis samal ajal kaks 1000 eurost rahahunnikut üksteise peale, mistõttu müüja sattus eksimusse ning maksis J.I’ile 1000 eurot rohkem, kui ta tegelikkuses pidi. Oma tegevusega tekitas J.I kannatanule K AS-le varalist kahju summas 1000 eurot.

Seega J.I pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, see on KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3. Samuti süüdistatakse J.I selles, et ta ajavahemikul 06.05.2014.a kella 16.00 kuni 07.05.2014.a kella 10.55 omandas Tallinnas XXXXXX XXXXXXX tänaval asuva

hotelli läheduses kohtueelses menetluses tuvastamata isikult süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, nimelt ostis kohtueelses menetluses tuvastamata isikult, makstes alla turu hinna, ad Hella udutuled maksumusega 250 eurot, mis olid varastatud JM’ile kuuluv

ajavahemikul 06.05.2014.a kella 16.00 kuni 07.05.2014.a kella 06.30 Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX maja ette pargitud sõiduki Toyota Land Cruiser reg.nr XXXXXX küljest. J.I pidas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisel võimalikuks, et tegemist on varastatud esemetega.

Seega J.I pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, see on KarS § 202 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.

2.1. Maakohus s tunnistas H.N-i süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi ning karista teda 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega.

Vähenda KrMS § 238 lg. 2 kohaselt H.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku s võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.

KarS § 65 lg. 2 alusel suurenda mõistetud karistust eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 14.05.2013.a s kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta ja 21 (kahekümne ühe)

päevase vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 4 (nel ) aasta, 4 (nelja) kuu ja 21 ja

(ka

hekümne ü ) päeva he se vangistuse.

H.N ´i suhtes valitud tõkend –

– jätt i vahistamine is muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühista või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 tühistas tõkendi s karistuse ärakandmisel.

Karistuse kandmise alguseks luges a s.o 07.05.2014.a. H.N´i kinnipidamise päev

2.2. Maakohus tunnistas J.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning karista s teda

vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud, s teda KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karista vangistusega 2 (kaks) aastat, s teda vangistusega 6 (kuus) KarS § 202 lg 1 järgi ning karista kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel suurenda üksikkaristusest raske , mõistes liitkaristuseks vangistuse s imat

4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. Vähendas KrMS § 238 lg 2 kohaselt J.I le mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku - võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat.

Kohaldas

s ub koheselt KarS § 74 lg. 1, 2, 3 sätteid ja määra , et mõistetud vangistusest kuul reaalselt ärakandmisele 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust ning ülejäänud, s.o 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §

6 sätestatud kontrollinõudeid ning kohustusi -s 75 lg. 1 p. 1- .

Reaalselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks luges J.I ´i kinnipidamise päeva s.o 07.05.2014.a.

J.I määrat katseajaks Tallinna Vangla Lääne i -Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

J.I suhtes valitud tõkend –

– jätt i vahistamine is muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühista või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 tühistas tõkendi s karistuse ärakandmisel.

2.3. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel mõistis H.N-ilt ning J.I´ilt solidaarselt D tsiviilhagi summas 8308 (kaheksa tuhat kolmsada kaheksa) OÜ kasuks välja eurot ja 4 (neli) eurosenti.

VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel mõist J.I ´ilt välja is

K AS kasuks tsiviilhagi summas 1000 (üks tuhat) eurot.

APELLATSIOONID: 3.

3.1. J.I huvides esitas maakohtu otsusele apellatsioon kaitsja. i

Kriminaalasja menetlemise algusest peale ei tunnistanud kaitsealune J.I ennast

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi. Kaitsja samuti ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et J.I süü oleks tõendatud süüdistuses esitatud episoodis.

Tunnistaja KL 23. aprilli 2014.a antud ütluste kohaselt ehete eest pidi ta maksma kliendile ehk J.I le 4561,34 eurot. Raha lugemise käigus klient juhtis tema tähelepanu kõrvale, - samal ajal pannes kaks tuhande eurost rahahunnikut üksteise peale, mistõttu L maksis talle 1000 eurot rohkem, kui pidi.

Kaitsja on seisukohal, et asjakohane on pöörata tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-41-

11, milles sedastatu alusel seisnevad kelmuse objektiivsed tunnused pettuses, s.t tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane saab aga varalist kasu. Süüdistuse poolt peavad olema ettenäidatud konkreetsed objektiivselt kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, läbi millede on kannatanu (antud juhul pandimaja töötaja ) sattunud eksimusse ja teeb varakäsutuse. Kui KL hoolikalt lugeda tunnistaja ütlusi ja vaadata asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, siis mitte kuskilt ei saa välja lugeda, milles seisnes J.I poolt KL eksimusse viimine. Kuidas oli pandimaja töötaja tähelepanu kõrvale juhitud. Seda enam, et pandimaja töötaja töö oluline osa seisnebki selles, et olla tähelepan ga suhtlemises ja raha käitlemises. elik klientide

Fototabelist on näha, et naisterahvas ise luges raha, mille pidi kliendile andma enne üle, kui selle kliendile üle andis. J.I ei ole tema tähelepanu millegi muuga häirinud ega juhtinud. Objektiivselt see ei tulene mitte ütlustest ega salvestusest. Pigem on antud episoodi osas tegemist töötaja hooletusega oma tööülesannete täitmisel.

Samuti ei ole antud episoodi puhul tõendamist leidnud kelmuse koosseisule omane subjektiivne külg ehk tahtluse olemasolu J.I tegevuses. Seejuures oluline on pöörata tähelepanu Riigikohtu 24. aprillist 2012.a otsusele nr 3-1-1-28-12. Antud juhul ei ole leidnud tõendamist see, milles seisnes J.I pandimaja töötajat eksitav käitumine, kuna töötaja ise raha luges ja alles pärast andis selle üle kliendile, ega see asjaolu, millele viitab töötaja, teisisõnu, kuidas ja millega J.I on tema tähelepanu kõrvale juhtinud.

Käesolevas episoodis ei esine J.I tegevuses kelmuse koosseisu objektiivne (tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine) ega subjektiivne (tahtlus) külg. Järelikult ei ole kaitsealuse süü kelmuse toimepanemises tõendamist leidnud.

Tulenevalt eeltoodud asjaoludest on kaitsja seisukohal, et kriminaalasjas ei ole J.I-le esitatud süüdistuse osas tema süü tõendamist leidnud ning seoses sellega palub kaitsja J.I mõista õigeks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest ning vähendada tema karistust.

Tulenevalt eeltoodust ja tuginede t s KrMS § 318 lg 1, § 319, § 321 palub ühistada Harju

Maakohtu otsus kohtu poolt J.I le määratud karistuse, s.o 3 (kolm) aastat - vangistust, osas.

Mõista J.I õigeks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest ning vähendada tema karistust. Teha antud kriminaalasjas apellatsioonis vaidlustatud osas uus otsus. Kaitsja palub kirjalikku menetlust.

3.2. H.N-i soovil ja tema huve silmas pidades esitas apellatsiooni kaitsja.

Apellatsiooni aluseks on KrMS § 338 p 1,2, st kohtuliku uurimise ühekülgsus ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, mille tõttu on H.N põhjendamatult süüdi mõistetud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1-131-13 kohaselt KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, mis tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. AS D 4-s on kirja tsiviilhagi on oma sisult paljasõnaline ning arusaamatu, kuigi tsiviilhagi p pandud, et hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti ei ole arusaadav, mil moel tehti kindlaks sularaha puudujääk. Apellatsiooni koostaja soovib lisada, et antud kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetluses ning juba algusest peale on vaidlustatud tsiviilhagi tervikuna. Tsiviilhagi on koostatud puudulikult ning tuleb jätta rahuldamata.

Ekspertiisiakti nr 14E-GEO521 järgi võeti bioloogilise materjali puuteproovid XXXXXX XXX X kaheksanda korruse ukseluku väändenupult, ukselingilt ,III rõhtlatilt, trepikäsipuult ning viidi läbi DNA ekspertiis, mille kohaselt kahtlustatava H.N-i DNA-d nendest proovidest ei leitud.

Seega on meelevaldne kohtuotsuse motivatsioon selle kohta, et kuna H.N-i DNA-d ei leitud, pani H.N kuriteo toime kinnastega.

Ekspertiisiakti 14E-SS0062 järgi leiti laekalt koos mündisahtliga papillaarkurrustiku fragmente, mis kuulusid MR- ja le RV-le. H.N-i sõrmejälgi nendelt esemetelt ei leitud.

RV kohtueelsel uurimisel üle ei ole kuulatud. Ka selle ekspertiisi tulem tulnuks tõlgendada süüdistatavate kasuks, kuivõrd ei ole jälgitav, kuidas sattusid sündmuskohale kannatanu ja firma endise omaniku sõrmejäljed.

Apellatsiooni koostaja leiab, et vaatamata hääleekspertiisi järeldustele tuleks see tõendite kogumist välja jätta, kuna kohtus ei olnud võimalik veenduda selle sisu vastavusel protokolliga.

Seega tulnuks hääleekspertiis tõendikogumist välja jätta ning ülejäänud kahte ekspertiisi tõlgendada süüdistatavate kasuks, mitte vastupidi.

Harju Maakohus on leidnud, et kuriteo toimepannud isikute välja selgitamiseks piisab asitõendi vaatlusprotokollist, see on fotodest, millel on väidetavalt süüdistatavad H.N ja J.I ja seda on võimalik visuaalselt kindlaks teha. Samas peab märkima, et kumbki süüdistatavatest ei tunnistanud oma süüd ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus. ohtus ütlusi K ei andnud.

Toimiku materjalide kohaselt sulges

.00 ja MR firma kontori ukse 20 .märtsil 2014 kell 17 sündmuskoha vaatlusprotokolli on alustatud 21 märtsil

50. Sündmuskoha

2014 a kell 10.

ülevaatuse käigus leitakse trepikojas asuvast, metallkapi riiuli ja tagaseina vahelt osaliselt firmale kuuluvat kaupa ehteid ja investeerimiskulla plaate. Antud olukorrast võib järeldada, et trepikojas võisid käia selle 17 tunni jooksul väga palju inimesi ning võibolla kannatanu ise või isikud, kellel oli firma ruumile juurdepääs.

XXXXXX X XXXXXX X

kaamera kleepimise salvestis ja selle võrdlemine ärihoone salvestisega ei anna olulist infot kuriteo toimepannud isikute kohta, kuivõrd ei ole teada, kes need konkreetsed isikud on. Vastavat kujutiseekspertiisi kriminaalasjas tehtud ei ole.

Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb põhimõttel langetada otsus

süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi detsembri 2006. Aasta otsus asjas nr 3-1-1-82-06.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 318, p 4 palub tühistada Harju 319, 321, 337 lg Maakohtu 02. märtsi 2015 otsus H.N-i süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks.

3.3. H.N enda apellatsioonis palub süüdimõistva otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist. Soovib tõendite ümberhindamist. Videosalvestiselt on näha kes kleepis kaamera kinni kuid mitte varguse toimepanija. Helisalvestis on halva kvaliteediga, rääkijat pole võimalik kindlaks teha. Tema tegevus ei olnud vargusele suunatud. Tema ei ole vargust toime pannud. Taotleb suulist menetlust.

Täiendavas apellatsioonis taotleb arestitud mobiiltelefoni tagastamist temale ja sülearvuti tagastamist

- . ÕK le

3.4. Esitab J.I enda apellatsioonis märgib, et pole kuritegu toime pannud. selgitused inkrimineeritud kuritegude osas. Leiab, et tema süü ei ole tõendamist leidnud, palub teda õigeks mõista ja arestitud vara tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4. Apellandid –süüdistatavad toetavad endi ja nende kaitsjate poolt esitatud apellatsioone.

Kaitsjad toetavad süüdistatava huvides esitatud apellatsioon ja ka süüdistatavate endi poolt e esitatud apellatsioone. Paluvad taotlused rahuldada.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik alub jätta apellatsioonid rahuldamata ja . P maakohtu otsuse muutmata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega ja ära kuulanud menetlusosalised, peab esmalt vajalikuks osutada, et vastavalt süüdistatavate ja kaitsjate kokkuleppelisele soovile oli süüdistatavate poolt taotletud kriminaalasja arutamist lühimenetluse korras. Sellise taotlusega nõustus nii prokurör kui ka kohus, kes arutaski asja lühimenetluse reeglite kohaselt.

Lühimenetlust reguleeriv KrMS § 233 lg 1 sätestab, et lühimenetluses lahendatakse kriminaalasi vaid kriminaalasja materjalide põhjal, tunnistajaid ja kannatanuid välja kutsumata. KrMS § 234 lg 5 kehtestab, et süüdistatav ja prokuratuur võivad lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist. KrMS § 237 lg 4 sätestab, et kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile ja lõige 5 sätestab, et süüdistatav võib taotleda enda ülekuulamist, mis toimub ristküsitlemise käigus. Antud menetluses pole prokurör ega süüdistatavad loobunud oma nõusolekust ega taotlusest lahendada kriminaalasi

lühimenetluses. Samuti pole süüdistatavad soovinud kohtuistungil ütlusi anda.

6. D - OÜ le kuuluva vara varguse toimepanemises süüdimõistmise on vaidlustanud mõlemad süüdistatavad ja ka H.N-i kaitsja.

H.N enda apellatsioonis tunnistab, et asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ja kohtuistungil vaadeldud salvesti XXXXXX selt nähtav isik, kes kleebib kinni aadressil Tallinn

XXX X Kuid kinnitab, et selline tegevus pole asuvas koridoris kaamera on tõepoolest tema. samas asuvas D -st toimepandud vargusega mingit seost. OÜ

J.I märgib, et tema pole kunagi viibinud OÜ ruumides D .

H.N-i kaitsja leiab, et kohus on kaitsealuse süüdi tunnistanud vastuoluliste ja puudulike tõendite alusel. Pole kõrvaldatud kahtlus sellest, et kolmandatel isikutel oli juurdepääs ja varguse toimepanemise võimalus. Selline kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks.

Antud kuriteoepisoodis on kohtule esitatud ja vahetult uuritud tõendiks kannatanu esindaja MR ütlused kuriteosündmuse toimumise kohta. Muuhulgas on kannatanu andnud ütlusi, et vargusega võib olla seotud isik, kes 18.03.2014 aastal soovis kuldketti müüa ning kes sarnaneb ühe isikuga, keda oli näha valvekaamera Täiendaval ülekuulamise

salvestiselt( 1 kd. t.lk.4-5). l

on kannatanu andnud ütlusi, et tema kabinetist varastatud raudkapp avastati 0 korruse trepimademelt ning seal sees olnud esemed on talle tagastatud (1 kd. t.lk. 6-7) Samuti on tõen iks sündmuskoha vaa d tlusprotokoll koos fototabelitega.

Nimetatud tõendite seaduslikkust ja tõenditena arvestamist pole apellandid argumenteeritult kahtluse alla seadnud.

H.N-i kaitsja poolt esitatud järeldus, et trepikojas võis käia väga palju inimesi ei sea kahtluse alla tõenditel tuginevat järeldust, et süüd H.N on i varguse toimepanemises. Nii vaatlusprotokolli kui lisatud fototabelite kui ka kannatanu ütluste kohaselt oli trepimademelt leitud metallkapp varastatud ja kaasa viidud kannatanu kabinetist ning kapil on mitmeid deformatsioonijälgi ehk on püütud seda avada. Samast nähtub, et kappi avada pole õnnestunud kuna see on vaatluse alguses kinni ja avab selle kannatanu. Kõik kapis olnud esemed tagastatakse protokolli kohaselt kannatanule.

Maakohus on tõendina käsitanud ka asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, kus vaadeldud objektiks on videokaamerate salvestised. Maakohus on salvestisi ka vahetult kohtuistungil vaadanud. Ringkonnakohtu istungil vaadati salvestisi uuesti.

H.N on taotlenud videosalvestusele ja selle vaatlusprotokollile anda maakohtust erinev hinnang, samas on kinnitanud, et tema oli isikuks, kes XXXXXX XXX X majja sisenes ja 8 korruse koridoris kleepis kinni turvakaamera.

Videosalvestuselt on nähtavad isikud, kes 20.03.2014 aastal sisenevad XXXXXX X majja.

Algul siseneb enda nägu varjav kinnastes ja spordikotiga isik, kellel järgneb teine nägu kapuutsiga varjav meesterahvas. Sama riietusega isikud on nähtavad kaheksanda korruse, kus asuvad kannatanule kuuluvad ruumid, koridori turvasalvestiselt ning seejuures on selgelt näha mõlema isiku nägu kuna kumbki oma nägu enam ei varja. H.N-ile lisaks, kes tunnistas koridoris viibimist ja kaamera kinni katmist on tuvastatav J.I , kes apellatsioonikohtus samuti kinnitas, et tema vii bis sündmuskohal koos H.N-iga.

Maakohus ongi nimetatud tõendi alusel tuvastanud, et 20.03.2014 aastal kell 18.23.46 H.N peatub kaamera ees, pöörab teisele poole, siis pöördub tagasi ja kleebib kaamera kinni. Sel momendil tuleb kaamera juurde ka J.I, on kuulda jutuajamist.

Seega on kohtu poolt videosalvesti enda kinnitusega sama se te st nähtu kooskõlas süüdistatava toimingu tegemise kohta ning tõendi ümberhindamiseks alused puuduvad.

Maakohtu poolt asitõendi vaatlusele ja salve sele hinnangu andmisel koos teiste tõenditega sti

on kohus jõudnud seaduslikult järeldusel s ja seda käsitav

e, et nimetatud salvesti

vaatlusprotokoll koos fotodega on H.N-i ja J.I ks süüd kinnitava tõendiks. Järeldust ei kummuta ka H.N-i kaitseversioon, et tema käitumine pole seotud vargusega ning tegelikult käskis tal kaamera kinni kleepida kannatanu esindaja. Eeltoodud väide on apellatsioonikohtus esitatuna esmakordne ning kolleegiumi hinnangul paljasõnaline ja vastuolus koht ning pole ka eluliselt usutav. u poolt hinnatud tõenditega

Siinjuures vastuseks apellantidele peab kolleegium vajalikuks osutada, et ka kuriteole kaasaaitamine on enda versioon

kriminaalkorras karistatav, mistõttu ka H.N-i toimepandust ei annaks a . lust õigeksmõistva otsuse tegemiseks

Lisaks eeltoodule on kohtule esitatud ja kohtu poolt seadusliku tõendina käsitatud H.N-i auto läbiotsimisprotokolli koos fototabelitega( 1 kd. t.lk. 117-126). Nimetatud tõendi arvestamist pole apellandid vaidlustanud.

Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti särk ja H.N-i autost samad riideesemed( jope, tkindad), millised olid nähtavad tema seljas turvakaamera salvest selt kuriteosündmuse i toimumise ajal.

H.N-i kaitsja on leidnud, et vaatamata hääleekspertiisi järeldusele tuleks see tõendite kogumist välja jätta kuna kohtus ei olnud võimalik veenduda selle sisu vastavust protokolliga. H.N on leidnud, et helisalvestiselt pole võimalik veenduda kes on kõnelejad. Ekspertiisiakti nr 14E-IF0004 kohaselt esitati hääleekspertiisiks CD plaat ning eksperdi poolt viidi läbi helisalvestise arusaadavuse parandus ja transkriptsioon ja anti arvamus, et tõenäoliselt on kõnelejateks kaks meesisikut. Aktis lisas nr 1 esitatud transkriptsiooni alusel on olnud võimalik eksperdil eristada mõned katked nagu “Palju parem „“jäi kinni „“oled kindel „ “alt äär oota „“ hästi „“kõnni „( 1 kd. t.lk. 217-219).

Ekspertiisiobjektiks olev salvestis on tõendina kasutatud turvakaamera salvestis, kust on nähtavad mõlemad süüdistatavad ja kaamerat kinni kleepiv H.N . Ka tuvastatud kõnekatke on kooskõlas kaamera kinnikleepimise toiminguga. Täiendavalt tehtud te sisu

ekspertiisiakti kohaselt on eksperdid parandanud videofailide helisalvestiste arusaadavust ja salvestised transkribeeriti. Anti arvamus, et on võimalik, et mõlemal helisalvestisel on kõnelejateks samad kaks meesterahvast, et helisalvestistel ja hääleekspertiisiks esitatud videofailist eraldatud helisalvestisel on kõnelejateks samad kaks meesisikut. Lisatud transkriptsioonis on kõnekatked voolu saamisest, plaadi vahedest ja äravõtmisest, samuti ka alt redeli toomisest( 1kd. t.lk. 244-253).

Katkete sisu on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetega sellest, et vaheruumi ripplaes puudub laeplaat ja D OÜ vaheukse kohal olevas seinas on ava ja kipsplaadi tükid on maas ning laeplaadi ribad on asetatud signalisatsiooni andurile ette. Kolleegium leiab, et ekspertiisiaktide tõendikogumist väljajätmiseks alust pole. Eksperdid on kirjeldanud millist tarkvara ja metoodikat kasutati, ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 ettenähtud nõuetele. Aktides on ekspertiisimääruses esitatud küsimuste vastatud le ning asjaolu, et ilma vastava tarkvarata ja eriteadmisteta pole võimalik kohtuistungil helisalvestist kuulates samadele tulemustele jõuda ei anna alust ekspertiisiaktide tõendikogumist väljajätmiseks. Nagu seadus ette näeb oligi ekspertiis määratud ja teostatud seoses asjaoluga, et vajalik oli mitteõiguslikud eriteadmised.

Tõendiks on ekspertiisiakt aga mitte helisalvestis.

Apellandid on leidnud, et kuna sündmuskohal ei leitud süüdistatavate DNA d ega sõrmejälgi, - pole kuriteo toimepanemine tõendatud. Samuti on H.N-i kaitsja kohtule ette heitnud järelduse tegemist et süüdistatavad tegutsesid kinnastes. ,

Kolleegium märgib, et eeltoodud etteheide on ainetu kuna vaadeldud salvestiselt on selgelt nähtav H.N-i poolt kinnastes tegutsemine nin sellisel juhul sõrmejälgi ei g on selge, et jää. Asjaolu, et süüdistatavad ei jätnud enda bioloogilist materjali sündmuskohale oli kohtule teada ning maakohus on ka ekspertiisiakti otsuses kajastanud. Kolleegium veendumuse kohaselt bioloogilise materjali puudumine te ei väära süüdistatavate süüd kinnitava tõenditel tuginevat järeldust.

Kaitsja poolt esitatud väide, et pole tuvastatav kuidas sattus laekale koos mündisahtliga äriühingu endise ja praeguse omaniku sõrmejäljed on ainetu kuivõrd on kaitsja ise tõdenud, et tegemist on äriühingut juhtinud ja juhtiva isikuga ning kriminaalmenetluses puudus vajadus nende poolt oma varale

sõrmejälgede jätmise tehiolusid tuvastada.

Kohtukolleegium leiab, et tõendikogumi alusel on tuvastatav, et pärast turvakaamera kinniteipimist ei lahkunud H.N ja J.I sündmuskohalt vaid olidki isikuteks, kes D varguse toime panid. OÜ ruumidesse tungisid ja sealt võõra vara

Kolleegium osutab, et Riigikohus on (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-6- korduvalt rõhutanud

15), et ringkonnakohus võib anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohtust erineva hinnangu üksnes juhul, kui ringkonnakohus tuvastab tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning põhjendab miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda teistsugune hinnang. Kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust põhjalikult motiveerima. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt ka Riigikohtu otsus 3-1-1-85-07 ).

Kohtukolleegium ei tuvastanud varguse episoodis tehtud vigu, mis

tõendite hindamisel

annaks

id aluse anda tõendikogumile maakohtust erinev hinnang. Kolleegium leiab, et kohtule esitatud tõendite kogumis hindamise pinnalt on tuvastatav, et varguse toimepanijateks on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud H.N ning J.I ning sellist juba maakohtu poolt tehtud järeldust apellatsioonis esitatud väited ei kummuta.

Kolleegium osutab, et otsuse ja apellatsioonides esitatu alusel pole varguse episoodis tuvastatavad kõrvaldamata kahtlused mida tuleks tõlgendada süüdistatavat , e kasuks kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav ( Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11).

7. Kelmuse toimepanemises süüdimõistmise on vaidlustanud nii süüdistatav J.I kui ka tema kaitsja.

J.I leiab apellatsioonis, et tema oli segaduses kui palju talle raha anti. Tema ei teadnud milline summa on tema käes kuna raha üle ei lugenud ja pani raha kotti ning lahkus. Andis osa raha ja tagastatud kulla üle oma tuttavale. Oli teadmises et kõik on aus. On nõus raha tagastama. Kaitsja märgib, et tõendite alusel pole võimalik aru saada, milles seisnes J.I poolt KL eksimusse viimine. Objektiivne tunnus pole tuvastatav. Samuti leiab, et tuvastatav pole ka tahtlus. Pigem on tegemist töötaja hooletusega. Kolleegium leiab, et apellantide väited on asjakohased.

Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. lisandus koosseisutunnusena

01. 01. 2015 aastal jõustunud muudatusega KarS §-s 209 teisele isikule varalise kahju tekitamine. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Oluline on, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus.

Süüdistuse kohaselt lõi J.I pandimaja müüjal tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et juhtis müü a tähelepanu raha lugemise ajal kõrvale tõstis j ning

samal ajal kaks 1000 eurost rahahunnikut ükst , mistõttu müüja sattus eksimusse. eise peale

Apellatsioonikohtus riiklik süüdistaja kinnitas, et J.I müüja täh poolne elepanu

kõrvale juhtimine temale üle antud raha üks seisnes

teise peale asetamises.

Kohus on tõendina käsitanud tunnistaja ütlusi, et klient juhtis tema tähelepanu kõrvale, KL pannes samal ajal kaks tuhande eurost rahahunnikut üksteise peale, mistõttu maksis talle tuhat eurot rohkem. KL on selgitanud Nimetatud tõendi hindamisel on kohus asunud seisukohale, et kuidas klient juhtis tema tähelepanu kõrvale pannes rahahunnikud üksteise peale, mistõttu maksis kliendile rohkem kui pidi. Samas pole k siis ohus viidanud tunnistaja ütlustele milles seisnes süüdistatava käitumine tunnistaja tähelepanu kõrvalejuhtimisel. Samas on kohus märkinud, et J.I le etteheidetud teo puhul saab rääkida aktiivsest -

tegevusest. Kohus ei ole aga jätkuvalt mingilgi määral põhjendanud milles tema aktiivne tegevus kannatanu petmisest seisnes. Võttes aluseks süüdistuse sisu ja riikliku süüdistaja s võib aru saada, et aktiivseks eisukoha, siis tegevuseks kannatanu petmisel on kohus lugenud pandimaja töötaja poolt antud raha asetamist laual ühte pakki. , kuidas sai müüja poolt juba üle Kohtuotsuses aga puudub igasugune viide

loetud ja süüdistatavale üle ühte pakki asetamine luua sellist tegelikest antud rahade laual

asjaoludest ebaõige lle tõttu sattus kannatanu t ettekujutust, mi eksimusse.

Vaatlusprotokolli andmete ja ringkonnakohus istungil vahetult uuritud salvestiselt nähtu kohaselt ulatab pandimaja teisel pool lauda seisvale J.I-le vaid tema enda töötaja

poolt juba üle loetud ja kalkulaatorisse sisestatud summad. Pandimaja töötaja tegevust raha lugemisel J.I ei

jälgi ning mingilgi viisil töötajat ei häiri. Samuti on tuvastatav, et

J.I ba loeb talle ulatatud raha üle vaid alguses, hiljem lihtsalt asetab need ju lugemata üksteise peale.

Kolleegiumi veendumuse kohaselt selline käitumine pole hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena, mis oleks viinud töötaja eksimusse, mille tagajärjel tegi ta varakäsutuse ja sai varalist kahju.

Kolleegiumi veendumuse kohaselt antud juhul J.I-le etteheidetava tegevusega, raha laual ei ole kelmuse koosseis . Maakohus on tähtede üksteise peale asetamisega, täidetud

hinnanud materiaalõigust ebaõigesti, maakohtu otsuse tühistamise J.I

mis toob kaasa süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Riigikohus on oma lahendites( nt otsus 3-1-1-112-12) sedastanud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik ümber kvalifitseerida. §

6 ja § KrMS 268 lg

306 lg 1 p 3 annavad kohtule pädevuse kohtuotsuse tegemisel teatud ulatuses algsest süüdistusest kõrvale kalduda ja anda süüdistatava käitumisele uus õiguslik hinnang.

Seetõttu kontrollib kolleegium, kas J.I käitumises esinevad kohtuotsustes tuvastatud tehiolude pinnalt mõne teise kuriteo tunnused.

Menetluses arutatud faktilistest pole antud juhul asjaoludest lähtuvalt tegemist võõra vara vargusega kuna vargusega on tegemist siis, kui asi on algselt süüdlase jaoks võõras valduses, kuid ta hõivab selle senise valduse murdmise ja asjale enda valduse kehtestamisega. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo subsumeerimise vargusena. Samuti kolleegium leiab, et antud juhul pole tuvastatav J.I valduses oleva ega ka talle tahtlikku omastamist.

usaldatud võõra vara Puuduvad tõendid sellest, et J.I pidas võimalikuks ja möönis sularaha üle tegeliku võimu saamisel ja enda kasuks pööramisel, sealhulgas kolmanda isiku kasuks pööramisel, et tegemist on 1000 euro ulatuses võõra varaga.

Antud juhul on kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiole tuleb KrMS § 7 ku osas, millised lg 3 kohaselt tõlgendada tema kasuks. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et J.I tuleb eelnimetatud süüdistuses õigeks mõista.

8. . On KarS § 202 lg 1 järgi süüdimõistmise on vaidlustanud süüdistatav J.I taotlenud õigeksmõistva otsuse tegemist i pidanud võimalikuks, et poe ees tänaval

, kuna e

ostetud vanad udutuled olid varastatud. Makstud summa oli tema arvates kooskõlas vara väärtusega.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus selles kuriteoepisoodis J.I süüdi tunnistamise ja karistamise osas tühistamisele ei kuulu. Maakohtus on tõendamist leidnud, et J.I poolt enda autole ostetud udutuled olid eelnevalt varastatud JM-ile kuuluva mootorsõiduki küljest. Asjaolu, et tegemist oli varastatud esemete omandamisega vaidlus puudub.

KarS § 202 subjektiivne koosseis eeldab nagu on maakohus õigesti otsuses kajastanud, vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Maakohus on leidnud, et J.I tegutses kaudse tahtlusega ehk pidas võimalikuks ostetud tulede süüteolist päritolu.

Kolleegium sellise järeldusega nõustub tänaval, kaupluse ees, müüb keegi isik ja leiab, et kui

Hella udutulesid on alust kahtlus esemete omaniku suhtes. Asjaolu, et tegemist eks müüja kui

on varastatud esemetega pidi J.I võimalikuks pidama ja möönma eelkõige seetõttu, et 250 eurot maksvad udutuled müüdi vaid 40 euro eest, ehk kaugelt alla turuhinna ja ka seetõttu, et tulede küljes olevate juhtmete otsad andsid selge viite, et tegemist on katki lõigatud juhtmetega, mitte lahti võetud otstega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et J.I pidas võimalikuks, et ostetud tuled ei ole saadud õiguspäraselt ja tema süüdistuses nimetatud poolt asjade omandamine on

käsitatav KarS § 202 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu realiseerimisena. Apellatsioonis esitatud väited sellist järeldust ei kummuta.

9. Mõistetud karistuse vähendamist on taotlenud J.I kaitsja ja seda eelkõige seoses J.I KarS § 209 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeksmõistva otsuse tegemisega.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kohtuotsus J.I le karistuse - mõistmise osas on vastuoluline. Näiteks on kohus jõudnud järeldusele, et J.I tuleb KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega kuid seejärel mõistab karistuseks 2,6 aastat vangistust ehk sanktsiooni keskmises määras. Samuti kohus leiab, et tuleb muuta J.I arusaama, et iga uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Karistus peab mõjutama teda õiguskuulekalt käituma, tegemist on isikuga, kes on ühiskonnale ohtlik, ning kes tuleb jätkuvate kuritegude toimepanemiste vältimiseks ühiskonnast isoleerida, karistusõiguslik hinnang peab olema tema suhtes range. Samas aga leiab, et tema suhtes on võimalik kohaldada KaS § 74 sätteid, st osalist karistusest vabastamist.

Seejärel aga viidates uuesti Riigikohtu praktikale leiab, et J.I puhul ei ole šokivangistuse kohaldamine põhjendatud eelkõige tema isikuomadusi arvesse võttes. ja seda Isik on viibinud vahi all alates 07.05.2014 mistõttu ei kaasneks J.I le šokiefekti. -

Siis uuesti aga leiab, et tema suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärke mõistes talle osaliselt reaalse vangistuse ja seda tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Eeltoodust tuleneb et kohus on KarS § 74 ettenähtud mõistetud vangistusest osalist vabastamist ja Rii

gikohtu otsuses kajastatud nn šokivangistust, mingil arusaamatul põhjusel eristanud.

Samuti on asjakohtu kohtuotsuses asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsete eelduste kaalumine, kuna puuduvad juba üldkasuliku töö formaalsed eeldused. Pole süüdistatava nõusolekut ja mõistetud on vangistus mis ületab kahte aastat.

Kuna r J.I , toob see kaasa ingkonnakohus mõistab kelmuse süüdistuses õigeks ka kohtuotsuse tühistamise mõistetud liitkaristuse osas.

Maakohtu poolt mõistetud üksikkaristused olid varguse eest 2aastat 6 kuud, kelmuse eest 2 aastat ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise eest 6 kuud vangistust. Maakohus on liitkaristuse moodustanud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning on mõistnud liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab, et J.I le tuleb KarS § 64 lg 1 alusel mõista uus karistus ja -

seda samuti üksikkaristustest rask ma suurendamise teel ja mõista talle karistuseks 3 a e astat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel on vähendatud karistuseks 2 aastat vangistust.

Kolleegium osutab, et ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi kaitsja ja süüdistatava apellatsiooni alusel, mistõttu puudub ringkonnakohtul seaduslik pädevus süüdistatava olukorra raskendamiseks. Maakohtu poolt J.I karistamisel KarS § 74 sätete kohaldamise osas kolleegium leiab, et toimepandu teo tehiolud ega süüdlase isik nii koos kui ka eraldivõetuna ei anna seaduslikku alust mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks. Samas, nagu kolleegium ülalpool juba osutas, pole ringkonnakohtul pädevust süüdistatava olukorra raskendamiseks.

Küll aga kolleegium märgib, et kuigi maakohtu poolt koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg pole kooskõlas Riigikohtu juhistega

, siis arvestades ringkonnakohtu

seisukohta KarS § 74 sätete kohaldamise ebaseaduslikkuse osas, tuleb maakohtu otsusega koheselt kandmisele kuuluva

vangistuse tähtaeg jätta muutmata. Muutmisele kuulub seetõttu vaid vangistuse osa millist tingimisi ei pöörata täitmisele. Samuti puudub alus muuta määra tud katseaja pikkust.

10. Jaan istust ei ole apellatsioonides vaidlustatud. Ringkonnakohtu Kiilmannile mõistetud kar

istungil süüdistatav taotles karistuse leevendamist juhul, kui tema õigeksmõistmine pole

võimalik.

Maakohus on H.N-i karistanud varguse toimepanemise eest 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Rahalise karistusega H.N-i karistamata jätmist on maakohus põhjendanud. Kolleegium, jagades maakohtu seisukohta, leiab samuti et arvestades toimepandut ja süüdistatava isikut pole kergemaliigilise karistuse mõistmine kooskõlas seadusega.

Maakohus on mõistetud karistusliiki ja määra põhjendanud ning kolleegium ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist millega oleks süüdistatava olukorda raskendatud. Samuti on kohus seaduslikult mõistnud liitkaristuse KarS § 65 lg 2alusel kuna H.N pani uue kuriteo toime talle määratud katseajal. Kolleegium leiab, et H.N-ile mõistetud karistuse osas maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu.

11. D poolt esitatud ja kohtu poolt rahuldatud tsiviilhagi osas on otsuse vaidlustanud Jaan OÜ

H.N-i kaitsja. Kaitsja leiab, et tsiviilhagi on koostatud puudulikult ja on oma sisult arusaamatu ja tõendamata. Selles osas kolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites nr 3-1-1- 79-09; 3-1-1-106-12 väljendanud seisukohta, et tsiviilhagi ei pea sisaldama neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes) ega tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. D OÜ poolt esitatud tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad täielikult süüdistuse alusfaktidega, mistõttu ei pea kannatanu tsiviilhagi sisaldama tõendeid nende asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Seega on kaitsja väited kannatanu poolt tsiviilhagi tõendamata jätmisest asjakohatud. Kolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu äesoleval juhul on maakohus otsuses materiaalõigu

. K sele viidates vastava põhistuse ka esitanud.

Kannatanule D OÜ kuriteoga tekitatud kahju suurus oli määratletud juba esitatud kahtlustuses (kd 1 tlk 140-142) ja hiljem süüdistusaktis p 3, kus märgitud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning esitatud varastatud esemete loetelu koos esemete väärtusega ning tekitatud kahjuks ja tsiviilhagi summaks oli märgitud 8308,04 eurot. Süüdistusakt on edastatud nii süüdistatavale kui

tutvuda kaitsjale. Samuti oli H.N kooskõlas KrMS § 223 lg 1 tagatud võimalus kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsja kaudu kriminaaltoimiku materjalidega, s.t ka kuriteoga kannatanule põhjustatud kahju suurusega. Seetõttu oli H.N ja tema kaitsjal juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel võimalus hinnata kannatanu esitatud tsiviilhagi põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Kaitseaktis ega ka eelmenetluse istungitel pole sisulisi vastuväiteid esitatud, hoopis on taotletud lühimenetluses asja arutamist.

Süüdistatavad pole maakohtus nõustunud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamisega põhjusel, et nad ei ole seda kuritegu toime pannud. Süüdistatavatel oli enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, nad seda ei teinud ega seega soovinud tsiviilhagi täpsustamise osas kannatanut küsitleda. Kaitsja tõstatas tsiviilhagi tõendatuse küsimuse alles kohtuvaidlustes, kuid seades kahtluse alla esitatud nõude asjaolud pole taotlenud kaaluda kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel.

Maakohus on otsuses kajastanud tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikud alused ning viidates juba eelpool käsitatud Riigikohtu seisukohale, leid , et haginõude läbi vaatamata või nud

rahuldam

ata jätmiseks põhjendatud alus puudub. Kohtukolleegium nimetatud järeldusega nõustub ning kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust jätta kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamata.

12. Käeoleva otsuse p 7 esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus J.I süüdi tunnistamisel ja tema karistamisel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks.

Ringkonnakohus leidis, et J.I tuleb se

lles süüdistuses õigeks mõista. Selles kuriteoepisoodis oli kannatanu K AS esitanud tsiviilhagi summas 1000 eurot. KrMS § 310 lg 2 kehtestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ja lõige 3 sätestab, et kannatanul on eeltoodud otsustuse korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata.

13. H.N on täiendavas apellatsioonis taotlenud sülearvuti HP koos laadiajaga oma õele tagastamist. Selles osas kolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et ÕK

- le

maakohus on juba otsuses sülearvuti HP koos laadijaga tagastanud otsuse jõustumisel ÕK- . le Seega puudub ringkonnakohtul vajadus sülearvuti tagastamist kaaluda.

Samas apellatsioonis on H.N taotlenud ka talle mobiiltelefoni tagastamist ja J.I oma apellatsioonis ka arestitud teleri tagastamist - JK le. Nimetatud mobiiltelefon

Samsung GT-N7105 ja teler LCD Sony koos adapteriga on arestitud tsiviilhagi tagamiseks. Maakohus on otsuses hagi tagamiseks kohaldatud abinõu, vara arestimise jätnud muutmata.

Kannatanu D on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 8308 eurot. Kohus on

OÜ nimetatud tsiviilhagi rahuldanud ning süüdlastelt solidaarselt välja mõistnud. H.N-ile kuulunud mobiiltelefoni maksumuseks on umbes 450 eurot ja teleri maksumuseks on 549,00 eurot, seega on arestitud vara väärtus proportsionaalne tekitatud kahjuga. Kolleegium leiab, et vara aresti alla jätmise materiaalõiguslikud alused on kohus esitanud ja oma sellekohast järeldust põhjendanud. Kolleegium leiab, et vara aresti alt vabastamiseks seaduslikud alused puuduvad.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02. märtsi 2015 aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. J.I apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt, kaitsja apellatsiooni täies mahus ni ja tema kaitsja apellatsioonid jätab rahuldamata. . Jaan Kiilman

15. H.N-i kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse õigusabi osutamisega seotud tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Kaitsja on taotlenud apellatsioonikohtus asja aruta euro (koos

misest osavõtu eest 24,00 käibemaksuga) hüvitamist.

Kolleegium leiab, et selline taotlus on kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 4 kui ka riigi õigusabi seaduse § 23 lg

1 ja § lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 07 aprilli 2015 otsuse p 2 ja 18 sätestatuga ja kuulub seetõttu rahuldamisele.

Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS 337 lg 1 p 4 § nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud

menetluskulu KrMS 185

§

1 alusel jätta riigi kanda. lg

Ivi Kesküla, Urmas Reinola, Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.11.2015 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2. märtsi 2015.

a ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2015. a otsus osas, millega:

1.1. H.N tunnistati süüdi KarS § 199 lg de 4, 7 ja 8 järgi;

2 p-

1.2. H.N-ile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus;

1.3. J. tunnistati süüdi KarS § de 7 ja 8 järgi; I

199 lg 2 p-

1.4. J. le mõisteti KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristus; I-

1.5. rahuldati D OÜ hagi summas 8308 eurot ja 4 senti;

1.6. H.N-ilt ja J. lt mõisteti välja menetluskulud. I-

2. Tühistatud osas saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Määrata OÜ le Advokaadibüroo Tib - ar & Partnerid H.N-ile

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi suuruseks 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.