3-13-70040/59 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-70040

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-70040 Haldusasi A.S.i kaebus Prokuratuuri ning Politseija Piirivalveameti toimingutele Asja läbivaatamine 10.04.2015.a Menetlusosalised Kaebaja A.S., esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Vastustajad - Prokuratuur, esindaja Tristan Ploom, Politseija Piirivalveamet, esindaja Sandra Raudsepp RESOLUTSIOON Jätta A.S.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.S. esitas 12.11.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (kaebus täpsustatud 06.03.2014.a, tl 97-102), mille 31.03.2014.a menetlusse võetud osas taotletakse tuvastada Riigiprokuratuuri ja Politseija Piirivalveameti (PPA) toimingute õigusvastasus, millega avaldati meediale järgnevad seisukohad:

1) PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna poolt Delfi ajakirjanikule Erik Randile e-kirja teel avaldatud informatsioon vastuseks Erik Randi 08.07.2013.a e-kirjale: „Kogu tegevus oli konspireeritud, pikaajaline ja peensusteni kokku lepitud, kindlasti ei saa siin rääkida juhuslikust taksosõidust bordellini“; „Bordelli kliente viinud taksojuht teenis rohkem kui prostituut“; „On oluline mõista, et politsei ei kahtlusta neid taksojuhte lihtsalt kellegi bordellini viimises. Kuritegudes kahtlustatavad taksojuhid olid selles kriminaalses bordelliäris võtmerolli täitjad“;

2) PPA Põhja prefektuuri juhtivuurija Ardo Ranne poolt 09.07.2013.a intervjuus Eesti Päevalehe ajakirjanikule Holger Roonemaale avaldatud informatsioon: „Muretsemiseks on põhjust nendel

2

taksojuhtidel, kes sinna teadlikult ja eelneva kokkuleppe alusel kliente viisid. Kes tahab oma närvikava säästa, võivad tulla ise politseimajja ja jätta takso kohe hoovi vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks hoiule”; „Sel ajal oli kümmekond maja, kus personali listis oli kokku 150–200 prostituuti ning ühel õhtul korraga tööl 30–35. Täna pole võimalik sellist leida ning ka selles viimases majas oli ühel õhtul korraga tööl keskmiselt viis-kuus naist”;

3) Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja PPA 05.07.2013.a pressiteates „Politsei on pidanud kinni 18 bordelliäris kahtlustatavat taksojuhti“ avaldatud informatsioon;

4) Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Vellingu poolt 06.07.2013.a telefoniintervjuus Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikule antud hinnang „Need isikud, kes on praegu vahistatud, olid selle n-ö äri juhid ja organisaatorid“;

5) Põhja Ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku 09.07.2013.a e-kirjas Postimehe ajakirjanikule Risto Berendsonile hinnangu avaldamine „see oli pikaajaline, hästi organiseeritud ja konspireeritud tegevus“;

6) PPA Põhja prefektuuri juhtivuurija Ardo Ranne poolt 09.07.2013.a intervjuus Postimehe ajakirjanikule Risto Berendsonile väljastatud informatsioon: i. „nende 20 hulgas ühtegi sellist taksojuhti, kes oleks politsei jälgimise all olnud Pirita bordelli viinud kliente korra või paar. Pigem tuleb siin rääkida kümnetest kordadest ehk süsteemsest kriminaalsest käitumisest“; ii. „vahelejäämise ja soovimatu kuulsuse vältimiseks jälgisid bordellipidajad konspiratsiooni kõiki reegleid – hoonesse pääsesid vaid välismaiseid kliendid, keda ootasid ees viis-kuus «vallatut» neidu“; iii. „kolm neist on nii-öelda tavatöötajad. Neljas märksa suurem kala, bordelli väidetav omanik, kelle nimi ja autoriteet on kohalikus kuritegelikus maailmas hästi tuntud. Pealtnäha ei tohiks sellel mehel asutust pidanud ettevõttega justkui mingit seost olla. Nii on arusaadav, miks uurijad selle inimese tõenditega sidumist ja vahistamist suureks töövõiduks peavad“; iv. väljastatud informatsioon intiimvahekorra hinna kohta (150 eurot) ja tasu jagamise kohta („Raha, mis taksist kliendi pealt bordellilt sai, sõltus teenuse kestvusajast ja küündis 50 euroni“).

7) PPA Põhja prefektuuri juhtivuurija Ardo Ranne poolt 09.07.2013.a intervjuus Eesti Päevalehe ajakirjanikule Holger Roonemaale: i. väljastatud informatsioon, mis aadressil tegutses „bordell“; ii. antud hinnang „Meil on olemas üsna hea tõendite baas“; iii. väljastatud informatsioon äravõetud vara kohta; iv. antud hinnang, et bordell tegutses juba pika aja jooksul (sh tsitaadina väljatoodud A.Ranne väide „See on väga pikk aeg. Väga pikk“; v. antud hinnang „selles viimases majas oli ühel õhtul korraga tööl keskmisele viis-kuus naist“; vi. antud hinnang, et „Ranniku tee bordell paistis omasuguste seas juba algusest peale silma erilise konspiratiivsusega. Sinna ei olnud võimalik tänavalt nii sama sisse astuda. /…/ sinna ei olnud võimalik tuua kliente ka igal tavalisel taksojuhil. Selleks, et kinnisest ning videokaameraga varustatud väravast sisse sõita, pidi taksojuht olema eelnevalt õiges nimekirjas ning külastuse varasemalt kokku leppinud“; vii. antud hinnang skeemi toimimise kohta ja raha jagamise kohta.

8) PPA Põhja prefektuuri juhtivuurija Ardo Ranne poolt antud intervjuu 09.07.2013.a Kanal 2 eetris olnud saatele „Krimi“.

2. Kohus tunnistas vastustajateks Prokuratuuri ja PPA. Muus osas kaebus sama kohtumäärusega tagastati (tl 103-106).

3

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendus.

3.1 Kaebaja leiab, et vastustajate poolt ajakirjandusele kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus antud informatsioon on väljunud avalikkuse informeerimise objektiivse vajaduse raamidest ning kahjustanud ülemääraselt kaebaja huve, rikkudes selliselt süütuspresumptsiooni ja kaebaja eraelu puutumatust.

3.2 Artiklid kogumis mitte üksnes möönavad isikute väidetavat seost ebaseadusliku käitumisega, vaid kujundavad selgelt arvamust, et isikud, kes peeti kinni, on esitatud kahtlustuses süüdi. Nii on artiklite pinnalt lugejale tuvastatav, et uurimisasutusel ja prokuratuuril on kindel siseveendumus isikute süüdiolekust ja nüüd on jäänud üksnes vormistamise küsimus. Kohtupraktikas on leitud, et määrav on ajakirjandusele kriminaalmenetluse kohta avaldatud sisu – kui avalikkuse ette jõuab vaid objektiivne teave, siis sellise informatsiooni avaldamine ei riiva kohtu hinnangul süütuse presumptsiooni (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-06-2386). Euroopa inimõiguste konventsioon ei keela avalikkuse informeerimist menetluse kohta, kui süü kohta hinnangut ei anta (Worms vs. Austria, 29.08.1997, Reports of Judgments and Decisions 1997-V). Käesolevas asjas on prokuratuur ja politsei aga informeerinud avalikkust kriminaalmenetlusest ebaobjektiivselt või andnud hinnangu kaebaja süü kohta.

3.3 Isegi, kui nõustuda esitatud seisukohaga, et esines avalik huvi kriminaalasjas kinni peetud isikute arvu tõttu ja tekkis vajadus informeerida avalikkust küsimuses, miks olid taksojuhid kinnipeetud, siis puudus igasugune vajadus nimetada bordelli asukohta, nimetada, kes on vahistatud, milline on nende roll ja kui palju vara on aresti all. Piisavaks informeerimiseks võis lugeda üksnes avaldatud teksti, et ühtegi taksojuhti ei ole vahistatud ja neid kahtlustatakse vastavas kuriteos. Ulatuslike intervjuude ja selles oma hinnangu andmisega rikkusid vastustajad eelkõige süütuse presumptsiooni ning muutsid oluliselt raskemaks kaitseõiguse teostamise. Rikkumist raskendab asjaolu, et vastustajad tegid seda just menetluse alguses. Intervjuud koosmõjus nende varase avaldamise ajaga võimaldavad kogumis järeldada, et informatsiooni avaldamise eesmärgiks oli tegelikult „suurest töövõidust informeerimine“. Viimane on vastuolus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-ga 214 lg 2 p 4, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ga 4 lg 2 p 8 koosmõjus avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-ga 1.

3.4 Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hea haldustava kohaselt esitavad pooled enda argumendid kohtus, mitte ajakirjanduses. Avaldades nii suures mahus informatsiooni ja mitte võimaldades isikutel seda ümber lükata, käitusid vastustajad õigusvastaselt.

4. Prokuratuur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited:

4.1 Kaebaja on küll väitnud, et A.S.i nime on korduvalt seoses kriminaalmenetlusega avaldatud, kuid ei ole viidanud ühelegi meedias ilmunud artiklile. Prokuratuuri hinnangul ei saanudki kaebaja ühtegi näidet tuua, kuna A.S.i nime ei ole kordagi kohtueelse menetluse käigus kriminaalmenetlusega nr 13230101756 ja selle kohta avaldatud andmetega seostatud. Ainult ühel korral, kui 26.11.2013.a avaldas prokuratuur enda võrguleheküljel pressiteate, on osa süüdistatavate eesnimed ja vanus välja toodud: „Politsei pidas bordelli juhtimises ja selle töö korraldamises süüdistatavad Grigori (59), Alexey (54), Inna (44) ja Sergei (31) kahtlustatavatena kinni tänavu 4. juunil ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla“. Seega pole kaebaja eesja perekonnanime kordagi avaldatud. Järelikult ei ole meedias avaldatu põhjal tuvastatud, et üheks isikuks, kellele kahtlustus ja hiljem süüdistus esitati, on A.S.

4

4.2 Ainuüksi eesnime ja vanuse järgi (Alexey, 54) ei ole tuvastatav, et üheks isikuks, kellele kahtlustus ja hiljem süüdistus esitati, on A.S., kuivõrd tegemist on võrdlemisi levinud nimega. Samuti ei ole vastustajate poolt avaldatud muud kohtueelse menetluse andmed sellised, mille pinnalt saaks mingitki järeldust teha, et kriminaalmenetlusega on seotud A.S. Järelikult ei ole vastustajad isikuandmeid töödelnud ning seega ei saa rääkida ka delikaatsete isikuandmete (IKS §

4 lg 2 p 8) töötlemisest. Kuna A.S. ei ole andmesubjektiks, siis ei saanud kriminaalmenetluse nr 13230101756 kohta andmete avaldamine tema õigusi rikkuda. Ilma konkreetset isikut konkreetse kahtlustuse või süüdistusega seostamata ei saa rääkida süütuse presumptsiooni rikkumisest.

5. PPA leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited:

5.1 Eeluurimise ajal informatsiooni avalikustamine toimub prokuratuuri teadmisel ning prokuröri järelevalve all. Politsei lähtub eeluurimise ajal informatsiooni avalikustades eelkõige KrMS §-st 214. Prokuratuuril ei ole antud kriminaalasja puudutava info väljastamise osas politseile etteheiteid olnud.

5.2 Kriminaalasjas nr 13230101756 andsid vastustajad esimest korda avalikkusele informatsiooni 05.07.2013.a. Infot anti kuna selle päeva õhtul helistas Põhja prefektuuri valvepressiesindaja telefonile ERR ajakirjanik, kes palus kinnitust sotsiaalmeedias levivale väitele, et Tallinnas on viimaste päevade jooksul kinni peetud mitmeid taksojuhte, keda kahtlustatakse seotuses ühe Tallinna bordelliga. Antud eeluurimise faasis ei olnud kriminaalmenetlust puudutava informatsiooni avalikustamine uurimise huvides ning politsei ei teinud omalt poolt midagi, et menetlust puudutava info avalikustamist initsieerida. Olukorras, kus info mahuka kriminaalmenetluse kohta oli politseist olenematutel asjaoludel ajakirjandusele teatavaks saanud, otsustas PPA prokuratuuri loal avalikustada informatsiooni menetluse üldistest asjaoludest. 05.07.2013.a pressiteatele järgnes rida meediapäringuid, mis näitasid avalikkuse kõrgendatud huvi kõnealuse teema suhtes.

5.3 Avalikkusele antud informatsioon ei sisaldanud viiteid kaebajale. Kaebaja isikut neis ei käsitletud ning kaebaja õigusi ei rikutud. Väide „suurem kala, bordelli väidetav omanik, kelle nimi ja autoriteet on kohalikus kuritegelikus maailmas hästi tuntud“ ei pärine PPA-lt. Kaebaja vastupidine väide on meelevaldne.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seega on isikuandmed need andmed, mille puhul on isik tuvastatav. Asjas on tuvastatud, et prokuratuur on 26.11.2013.a oma veebilehel avaldatud pressiteates „Prokuratuur saatis kupeldamises süüdistatuna kohtu ette poolsada inimest“ avaldanud kohtueelse menetluse andmete hulgas kaebaja eesnime ja vanuse (www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/prokuratuursaatis-kupeldamises-suudistatuna-kohtu-ette-poolsada-inimest; tl 85-86). Samas ei võimalda pressiteates ja kaebuses loetletud vastustajate poolt ka eelnevalt avaldatud andmete kogum (tl 101- 101p) avalikkusel kaebaja isikut tuvastada. Seda ei võimalda ka toimikust nähtuv kriminaalasja nr 13230101756 meedias kajastamist leidnud informatsiooni kontekst. Seega pole vastustajad avaldanud kaebaja isikuandmeid IKS § 4 lg 1 mõttes. Prokuratuur leiab õigesti, et ilma konkreetset isikut konkreetse kahtlustuse või süüdistusega seostamata ei saa rääkida süütuse presumptsiooni rikkumisest.

6.2 Seega pole kohtueelse menetluse andmete avaldamisega kaebaja õigusi rikutud, mistõttu puudub vajadus käsitleda menetlusosaliste muid väiteid.

5

7. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadus tiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys