3-13-2114/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-2114

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2114 Haldusasi OÜ Sevil kaebus Maksuja Tolliameti 02.07.2013.a maksuotsuse nr 12.2-3/6019-28 ning 06.09.2013.a vaideotsuse nr 6-1/1654-2 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.04.2015 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Sevil, esindaja Diana Rints Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo RESOLUTSIOON Jätta OÜ Sevil kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) otsustas 02.07.2013.a maksuotsusega nr 12.2-3/6019-28: 1) vähendada OÜ Sevil poolt 2011.a detsembrikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud soetamisel tasutud käibemaksu summas 9833,33 eurot; 2) tagasi nõuda alusetult tagastatud 2011.a detsembrikuu käibemaksusumma 8775,99 eurot; 3) määrata tasumisele kuuluvat käibemaksu perioodil 2011.a detsembrikuu summas 1057,34 eurot ning 4) vähendada OÜ Sevil poolt 2011.a detsembrikuu tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil S. G. tehtud väljamakseid summas 14 000 eurot. Määratud ja tagasinõutava maksusummana kohustati OÜ-d Sevil tasuma kokku 9883,33 eurot.

2. MTA 04.07.2013.a otsusega nr 12.2-3/6019-28-1 parandas maksuhaldur maksuotsuses oleva ebatäpsuse ning kohustas OÜ-d Sevil tasuma maksu summas 1657,05 eurot.

3. MTA 06.09.2013.a vaideotsusega nr 6-1/1654-2 rahuldati osaliselt OÜ Sevil vaie ning tunnistati MTA 02.07.2013.a maksuotsus nr 12.2-3/6019-28 ja 04.07.2013.a otsus nr 12.2-3/6019-28-1 tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete osas kehtetuks ning tehti kontrolliosakonna I tagastusnõuete talitusele ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Ülejäänud osas jäeti vaie rahuldamata.

4. OÜ Sevil esitas 07.10.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 02.07.2013.a maksuotsuse nr 12.2-3/6019-28 tühistamiseks ning 06.09.2013.a vaideotsuse nr 6- 1/1654-2 osaliseks tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohtu 18.12.2013.a määrusega võeti kaebus menetlusse ning määrati vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebuse põhjendused.

6.1 Maksumenetlus on olnud ebaseaduslik. Maksuhaldur on õigusvastaselt laiendanud maksumenetlust, nõudnud kaebajalt menetlusväliseid dokumente ning ületanud käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaega.

6.2 Sõiduk soetati OÜ Sevil poolt ja müüdi edasi OÜ Sevil poolt ning vastupidist ei ole maksuhaldur tuvastanud, mistõttu on arusaamatu ja ebaselge, miks maksuhaldur on pahatahtlikult tõlgendanud maksumenetluses kogutud tõendeid kaebaja kahjuks.

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

7.1 Maksumenetluse laiendamine on õiguspärane. Maksuhaldur on kaebajale maksumenetluse käigus väljastanud mitmeid motiveeritud korraldusi, millest ühestki ei nähtu menetlusväliste dokumentide esitamise nõuet. Maksuhalduri tegevus käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel on õiguspärane.

7.2 Maksuhaldur on maksuotsuses leidnud, et tegelikkuses sõiduki soetamise tehingut kaebaja ning Lamar Fish Tööstus OÜ vahel ei toimunud. Sõiduki ostu-müügileping vormistatu näilikult kaebajale käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil. Tegelikkuses toimus sõiduki ostumüügitehing Lamar Fish Tööstus OÜ ja Base Metal OÜ vahel ning kaebaja selles tehingus ei osalenud. Neid järeldusi kinnitavad isikute vastuolulised seletused, isikutevahelised sugulussuhted, K. G. poolt kaebajale väidetava laenu andmisega seonduvad asjaolud, Lamar Fish Tööstus OÜ ja kaebaja pangakontol 12.12, 14.12 ja 19.12.2011.a toimunud raha näilik liikumine, sõiduki üleandmine enne tasumist ning auto avariiga seonduv.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

9. MTA 02.07.2013.a maksuotsus nr 12.2-3/6019-28 ning 06.09.2013.a vaideotsus nr 6-1/1654-2 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

10. Täiendavalt märgib kohus järgmist.

10.1 KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-st 4 tulenevalt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Viidatud normist tuleneb, et kui leiab tuvastamist, et vaidlusalusel arvel kajastatud tehingut pole üldse toimunud ning ei leia tuvastamist ükski teine reaalne majanduslik sooritus, mille varjamiseks selline arve koostati, ei saa ostjal arve alusel sisendkäibemaksu arvestamise õigust ühelgi juhul olla. Kuna näilikku tehingut, mida ei ole tehtud mingi teise tehingu varjamiseks, maksustamisel ühelgi juhul arvesse ei võeta, siis ei saa sellest tuleneda ka maksustamise aspektist mingeid õigusi või kohustusi kummalegi näiliku tehingu poolele. Kui sellise tehingu alusel on toimunud näiteks käibemaksu ülekandmine või nõuete tasaarvestamine, tuleb need tagasi täita. (vt TlnRKo 05.04.2011, 3-10-2629; TlnRKo 25.02.2010, 3-08-2319).

10.2 Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja ja Lamar Fish Tööstus OÜ vahel sõiduki Mercedes-Benz CLS 350 ostu-müügitehingut tegelikkuses ei toimunud ning tehingu vormistamisega sooviti jätta üksnes mulje vastava tehingu tegemisest. Põhitunnused, mille alusel tuvastati vaidlusaluse tehingu näilikkus on järgnevad: 1) tehingu osapooled olid omavahel sugulussuhete kaudu seotud, kuigi maksumenetluses väitsid, et nägid teineteist esimest korda ega tundnud isiklikult varem; 2) Saksamaalt toodud sõiduk registreeriti kaebaja nimele juba järgmisel päeval pärast sõiduki esmaregistreeringut Lamar Fish Tööstus OÜ nimele; 3) sõiduki finantseerimisallikaks oli K. G. saadud laen, samas ei võimaldanud isiku sissetulekud sedavõrd suures summas (79 000 eurot) laenu andmist; 4) Lamar Fish Tööstus OÜ pangakontolt 12.12.2011.a, 14.12.2011.a ja 19.12.2011.a väljaviidud raha oli vastavatel päevadel jõudnud Sevil OÜ käsutusse ning samadel päevadel tagasi kantud Lamar Fish Tööstus OÜ arvelduskontole; 5) tehingu osapoolte seletused seoses sõiduki üleandmisega on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Maksuhaldur leidis, et tegelikkuses müüs Lamar Fish Tööstus OÜ sõiduki otse Base Metal OÜ-le ning kaebajat kasutati nn vahelülina alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil. Kohus leiab, et maksuotsuses tuvastatud tehingu asjaolud võimaldavad nõustuda maksuhalduri seisukohaga. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut omapoolsete tõenditega ümber lükanud (MKS § 150 lg 1).

10.3 Kuivõrd maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole Lamar Fish Tööstus OÜ 12.12.2011.a arve-saatelehel nr 2329 kajastatud ostu-müügitehingut reaalselt toimunud, ei ole tekkinud ka käivet (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vormistatud arve ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut). Seega puudub kaebajal kui dokumentides märgitud ostjal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavat arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses (vt TlnRKo 04.12.2014.a nr 3-13-842).

10.4 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlus on õigusvastane, kuivõrd maksuhaldur laiendas lubamatult maksumenetlust, nõudis menetlusväliseid dokumente ning ületas KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaega.

MKS §-s 59 eristatakse kontrollivormidena üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni. Käesoleval juhul kontrollis maksuhaldur kaebajat üksikjuhtumi kontrolli raames. Erinevalt revisjonist, ei tulene seadusest maksuhaldurile kohustust määrata haldusaktiga kindlaks üksikjuhtumi kontrolli algust, selle ulatust või läbiviimise kestust. Ükski norm ei keela maksuhalduril maksukohustuslase ühe maksustamisperioodi või maksuliigi kontrollimise ajal laiendada kontrollimeetmeid teistele perioodidele või maksuliikidele ega anda maksukohustuslasele korraldust esitada täiendavat teavet ja dokumente, mida varasema korraldusega temalt ei nõutud. Samuti ei tulene seadusest, et kui maksukohustuslane või kolmas isik on maksuhaldurile esitanud andmeid ja dokumente maksuhalduri korralduse alusel, milles on kontrolli objektina nimetatud üht maksustamisperioodi ja maksuliiki, ei tohiks maksuhaldur nende andmete ja dokumentide alusel teha järeldusi kontrollitava maksukohustuslase maksude arvestamise ja tasumise kohustuste täitmise kohta teiste maksustamisperioodide ja maksuliikide lõikes. Asjas puudub vaidlus, et maksuhaldur alustas 08.02.2012.a korraldusega nr 12.2-3/6019-1 menetlust kaebaja 2011.a detsembri käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu enammakse tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks ning laiendas 31.08.2012.a korraldusega nr 12.2-3/6019-23 kontrolliobjekti sama perioodi teistele maksudele (tööjõumaksud). Olukorras, kus maksukohustuste aluseks olevad asjaolud on samasugused või sarnased, on selline toimimine maksuhalduri poolt põhjendatud. Ebamõistlik oleks nõuda, et maksuhaldur teeks iga maksuliigi kohta eraldi maksuotsuse. Seega on kaebaja seisukoht, et maksuhalduril ei ole üksikjuhtumi kontrolli raames õigus laiendada kontrolliobjekti, põhjendamatu. Samas märgib kohus, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse tunnistanud tööjõumaksude osas kehtetuks. Seega jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab selline väidetav rikkumine maksuhalduri lõppjäreldusi käibemaksu osas.

Kaebaja etteheiteid seoses menetlusväliste dokumentide nõudmisega ja KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaja ületamisega on maksuhaldur maksuotsuse p-s 4 ja vaideotsuse p-s 13 põhjalikult käsitlenud. Kohus nõustub maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2).

11. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys