2-15-5649/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Kohtujurist Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2015, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-5649 Tsiviilasi XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur Maire Arm (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post maire.arm@kraaviab.ee) Istungi toimumise aeg 14.05.2015 Istungil osalenud isikud Võlgnik XXX Ajutine pankrotihaldur Maire Arm

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada võlgniku XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja võlgniku XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 25. mail 2015 kell 15.00.

3. Nimetada võlgniku XXXpankrotihalduriks Maire Arm (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post maire.arm@kraaviab.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09.06.2015 algusega kell 16.15 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 317.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Kohustada võlgnikku XXXkohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 09.06.2015 kell 16.15. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

8. Kohustada võlgnikku XXXesitama hiljemalt 08.06.2015 pankrotihaldurile täpsustatud varade ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 769,50 eurot ning kinnitada kulud 130 eurot, kokku 899,50 eurot (sh käibemaks) ja ning mõista see võlgniku XXXpankrotivarast välja ajutise halduri Maire Arm kasuks.

10. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 ajutise halduri Maire Arm kasuks. Väljamakse teostada Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kontole nr EE732200221050996778.

11. Määrus saata resolutsiooni punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

12. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Asjaolud ja võlgniku avaldus

14.04.2015 esitas võlgnik XXXkohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas 23.04.2015 ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande:

Võlgnik esitas 14.04.2015 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt sattus võlgnik majandusraskustesse juba 1998 pärast võlgnikule kuulunud korteri enampakkumisel müüki tekkinud kommunaalmaksete võlgnevuse tõttu summas 6047 eurot. Pärast seda ei olnud võlgnikul võimalik oma kohustusi täita nii majanduslikel kui psühhosotsiaalsetel põhjustel. Võlgnik on hetkel töötu ning ainsateks sissetulekuallikateks on võlgnikul riiklikud sotsiaaltoetused, mille suurus ei võimalda tekkinud kohustusi täita. Võlgnikul on ka ülalpeetav alaealine poeg, keda võlgnik kasvatab üksi. Võlgniku tütar suri ootamatult 2009. Nimetatud sotsiaalsed ning majandusliku vapustused süvendasid maksejõuetust veelgi. Võlgniku kohustuste suuruseks aruande koostamise hetkel, on võlgniku poolt esitatud andmetening ajutise pankrotimenetluse raames tehtud päringute vastuste kohaselt vähemalt 10 106,79 eurot.

Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas 11 848,22 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud: täiteasi nr 191/2005/3739 nõue summas 6,66 eurot, sissenõudja MTÜ Liikluskindlustuse Fond; täiteasi nr 052/2004/7375 nõue summas 319,56 eurot, sissenõudja Eesti Vabariik Harju Maakohtu kaudu; täiteasi nr 031/2009/1019 nõue summas 185,86 eurot, sissenõudja Aktiva Finants OÜ; täiteasi nr 025/2007/1576 nõue summas 687,05 eurot, sissenõudja XXX; täiteasi nr 007/2003/2703 nõue summas 6047,04 eurot, sissenõudja

XXX. Maksu-ja Tolliameti poolt väljastatud andmete kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Kohustused krediidiasutuste ees puuduvad. Kohustus AS Telekom ees summas 10 106,79 eurot. Kohustuste suurus kokku: vähemalt 10 106,79 eurot. Aruande koostamise seisuga puudub võlgnikul igasugune vara, millele oleks seaduse kohaselt võimalik sissenõue pöörata ning mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgniku omandisse kinnisasju/kinnisvara ei kuulu. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, saldo 07.05.2015 seisuga on 3,37 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on igakuised riiklikud pereja sotsiaaltoetused summas ca 465 eurot. Nimetatud varale ei ole seaduse kohaselt võimalik sissenõuet pöörata.

Pangakontode ülevaatamise juures mistahes ebaharilikke või tavapärasest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad.

Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul pikema aja vältel tekkinud kohustused, mida võlgnik ei olnud suuteline täitma ebapiisavast sissetulekust tingituna. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli viimastel aastatel võlgniku ainsaks sissetulekuallikaks igakuised sotsiaalja peretoetused, mille ulatus ei võimaldanud kuidagi täita võlgnikul lasuvaid kohustusi. Samuti süvendas võlgniku maksejõuetust alaealiste laste ülalpidamiskohustused, tööpuudus ning muud rasked isiklikud probleemid. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Tulenevalt PankrS § 29 lg 1-st oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik soovib kohtule esitada kohustustest vabastamise avalduse, siis PankS § 171 lg 1 prim kohaselt kuulutab kohus pankroti välja.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg

11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 170 lg 2 kohaselt

Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 10 106,79 eurot. Arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku 899,50 eurot (sh käibemaks).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku 899,50 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik