4-15-1000/15 · 4-15-1000/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mail 2015. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-15-1000

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja

Väärteoasi E.T kaebus Lõuna Prefektuuri 29.01.2015. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,000586 Menetlusalune isik E.T

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX

Kaitsja Rein Pärtel FIE; elukoht: XXXX

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu esindaja: Kert Kotkas

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

1. Jätta E.T kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 29.01.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,000586 muutmata.

2. Kaitsjale makstav tasu jätta menetlusaluse isiku E.T kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,15,000586 karistati E.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot selle eest, et tema, juhtides 29.01.2015. a kella 14.23 ajal Tartu

linnas Tähe tänaval Purde ja Saekoja tänavate vahel suunaga Saekoja tänava poole

2 mootorsõidukit Mercedes-Benz V-klass reg-märgiga XXX, rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, kuna

sõitis liiklusmärgi 382 (30 km/h) mõjualas kiirusega 59+/-3 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 26 km/h.

12.02.2015. a esitas menetlusalune isik E.T kohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Tema peamised argumendid olid järgmised:

1. Kohtuväline menetleja ei ole asjas välja selgitatud ja arvestanud kõikide sisulist tähtsust

omavate asjaoludega. Nii ei ole kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et

politseiametnikud mõõtsid kiirust liiklusmärgi 382 mõjupiirkonda sisenemisel, mitte aga mõjuala sees ja seega ei oleks menetlusalusel isikul olnud nii kiiresti võimalikki

oma kiirust märgile vastavaks kohandada. Ei ole arvestatud ka sellega, et otsuses viidatud liiklusmärk on paigutatud selliselt, et see ei ole juhile märgatav ega vasta seega Eesti Vabariigi standardi EVS 613:2001 nõuetele. Menetleja ei ole arvestanud sellegagi, et Tähe tänaval rikkumise kohas olev liikluskorraldus on arusaamatu ja põhjendamatu.

Kuna kohtuväline menetleja ei ole nende asjaoludega arvestanud, siis ei ole ta menetlusaluse isiku rikkumist seega ka igakülgselt hinnanud.

2. Samuti ei ole väärteomenetluse otsus kontrollitav, kuna sealt ei selgu ammendavalt

faktilised asjaolud, mille põhjal on võimalik teha järeldusi menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta.

3. Asjas tõendina kasutatud videosalvestis ei ole lubatav, kuna see ei vasta Vabariigi

Valitsuse 16.06.2011. a määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ nõuetele. Samuti ei ole andmeid selle kohta, et mõõtmine oli teostatud pädeva mõõtja poolt.

4. Menetlusalune isik ei saanud rahulikult otsustada väärteomenetlusega seonduvate

asjaolude üle, kuna oli mures oma 7-aastaste laste pärast, kes pidid jääma üksi autosse

ajaks, mil teda kohustati minema politseibussi menetluse läbiviimiseks. Kuna menetlusalune isik soovis võimalikult kiiresti järelevalveta laste juurde tagasi pääseda,

nõustus ta oma tahte vastaselt kõigi asjaoludega, mida politseinik esitas, sh kiirmenetluse otsuse tegemisega.

Alternatiivsena taotles menetlusalune isik kohtvälise menetleja otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotles ta tema poolt trahviks makstud 120 euro tagastamist ning menetluskulude väljamõistmist riigilt enda kasuks.

Kohtuväline menetleja ei ole kaebusega nõus ning palub jätta otsuse muutmata.

Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab alljärgnevat.

LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse selle eest, kui mootorsõidukijuht ületab lubatud suurimat sõidukiirust 21–40 kilomeetrit tunnis.

3 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 29.01.2015. a kella 14.23 ajal Tartu linnas Tähe tänaval suunaga Saekoja tänava poole juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Mercedes-Benz reg-märgiga XXX. Need asjaolud on tõendatud tunnistaja R.V. kohtus antud ütlustega, millest nähtub, et kui ta käesoleva aasta jaanuari lõpus pealelõunasel ajal teostas Saekoja ja Tähe tänava ristmikul kõnniteel bussipeatuse juures liiklusjärelevalvet, liikus kella kolme paiku tema suunas hõbedane Mercedes Benz, mida juhtis menetlusalune isik; tunnistaja A.V. ütlustega, millest selgub, et jaanuari lõpus koos E.V. liiklusjärelevalvet teostades peatas ta mikrobussi Mercedes, mille kontrollimisel selgus, et seda juhtis menetlusalune isik E.T; menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustega, millest ilmneb, et 29.01 kella 14.00 ja 14.30 vahel sõitis ta läbi Karlova

A. Le Coq`i spordihalli suunas, et viia oma lapsed balletitundi, ja lõpuks ka kiirusmõõturi videosalvestise ning selle väljatrükiga (tl 44) kogumis.

Tunnistajate E.V.(V.) ja A.V.(V.) ütluste kohaselt mõõtis E.V. kiirust seadmega LaserCam4. Nimetatud kiirusmõõturi videosalvestisest ning selle väljatrükist nähtub, et E.V. mõõtis selle seadmega menetlusaluse isiku poolt juhitava auto kiiruseks 0,59 km/h.

Menetlusaluse isiku kaitsja väidab, et kiirusmõõturi videosalvestis ei ole käesolevas

väärteoasjas lubatav tõend, kuna ei vasta Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 78

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ § 10 nõuetele. Kohus leiab, et kaitsja selline väide ei ole asjakohane. Nimelt sätestab V™S § 31 lg 1 1, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Käesolevas asjas ei ole küsimust selles, et kiirusmõõturi

videosalvestis on saadud liiklusjärelevalve käigus, mis LS § 2 p-le 281

vastavalt on riiklik

järelevalve liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle, st üks riikliku järelevalve liikidest.

Kohus, uurinud salvestist vahetult istungil, veendus, et sealt nähtuvad nii väärteo toimepanemise aeg ja koht, kui ka ilmastiku- ja teeolud. Kõne all olev salvestis koostoimes kiirmenetluse otsusesse kantavate andmetega on seostatav ka konkreetse väärteoasjaga ning sealt nähtuvad ka väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – sõiduk, mille kiirust mõõdeti, kiirusmõõturi lugem, samuti mõõturi asukoha GPS koordinaadid ning sõiduki kaugus mõõturist mõõtmise hetkel. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kiirusmõõturi videosalvestis ning ka selle väljatrükk on käesolevas väärteoasjas lubatavad tõendid V™S § 31 lg 1 1 alusel.

Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 ls 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtule on esitatud XXX poolt välja antud tunnistuse koopia (tl 42), millest nähtub, et E.V. on 2005. a oktoobris läbinud pädeva mõõtja koolituse, mis hõlmas MõõteS-st tulenevaid nõudeid, mis on vajalikud mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks.

Tunnistaja E.V.(V) ütluste kohaselt võeti laserkaamera kasutusele 2014. a, kuid nende

tööpõhimõtted ei ole muutunud. Lisaks märkis E.V., et neid koolitatakse jooksvalt uute

mõõteseadmete alaselt. Tunnistaja ütlustele ja XXX poolt välja antud tunnistuse koopiale

tuginevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine oli teostatud pädeva mõõtja poolt MõõteS § 5 lg 1 ls 1 mõttes. AS-i Metroserti poolt välja antud kiirusemõõteseadme taatlemistunnistuse nr TTRSS-14/00078 koopiast (tl 43) nähtub, et kiirusemõõtur LaserCam4 nr LE0027 on taadeldud 27.03.2014. a

ning vastab MKM 12.12.2006. a määruse nr 104 lisa 1 p 8.2 nõuetele. Ka tunnistaja E.V.

4 selgitas kohtus, et ta teostas mõõtmist taadeldud mõõturiga – seadmel olid taatluskleepsud peal. Ta selgitas veel, et iga tööpäeva algul kontrollitakse, et need ei oleks vigastatud. Kui kleepsud

on vigastatud, siis on seade kasutuskõlbmatu ning läheb tagasi Metroserti. Selle kohta koostatakse ka dokument. Seda aga ei juhtu sageli, sest järelevalve mõõteseadmete üle on päris

tugev. Ka juhul, kui taatlusaeg hakkab lõppema, siis saadetakse seade juba nädal varem Metroserti ära. Seega leiab kohus, et mõõtmist teostati seadmega, mille puhul oli MõõteS § 5 lg 1 ls-s 1 nimetatud taatluskohustus täidetud.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kiirusmõõturi videosalvestis ning selle väljatrükk tõendina on ka usaldusväärne.

Tunnistaja E.V.(V) ütlustega ja tema ütlusi illustreeriva fotoga (tl 33) on tõendatud, et tema fikseeris E.T poolt juhitava sõiduki kiiruse ajal, mil sõiduk oli ületanud tunnistaja poolt

vaadatult esimese reguleerimata ülekäiguraja, st Tähe ja Alevi tänavate ristmikul oleva

ülekäiguraja ja oli temast 107,8 m kaugusel. Seega kiirusemõõtmise teostamise ajal asus menetlusalune isik oma autoga Purde ja Saekoja tänavate vahel.

Tunnistaja E.V.(V) ütlused koos neid kinnitavate fotodega (tl-d 36-39) tõendavad, et sellel kohal on liikluskorraldusvahendist tulenevalt lubatud maksimaalseks sõidukiiruseks 30 km/h ning et see 30 km/h ala algab alates Tehase tänavast.

E.V.(V) ütlustest ilmneb, et ta mõõtis kiirust statiivile asetatud seadmega. Vabariigi Valitsuse

16.06.2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatuseks juhul, kui mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtus on 20–100 km/h, +/- 3 km/h. Järelikult oli lõplikuks mõõtmistulemuseks ning seega ka menetlusaluse isiku E.T poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks 56 km/h. E.V. ütlustega riimuvad ka menetlusaluse isiku E.T enda ütlused kohtus selle kohta, et ta ei näinud märki ning jätkas sõitu tavapärasel linnakiirusel, s.o 50 km/h.

Kuna E.T juhtis mootorsõidukit 56 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli vaid 30 km/h, siis ületas ta lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h võrra.

Sellega loeb kohus tõendatuks, et E.T rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, ja pani sellega toime väärteo LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks

tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt jaguneb

ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. KarS § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt kiirustas ta, et lapsed õigeks ajaks balletitundi viia. Ta sõitis 50-

ga kuni Teguri tänavani. Teguri tänaval oli Forseliuse Gümnaasiumi juures 30 märk. Seal aeglustas kiirust ja sõitis 30 km/h. Gümnaasiumist möödudes kiiruspiirang lõppes ja ta sõitis edasi 50-ga. Tema ees liikus kaubik Ford Transit, mis pööras umbes 3 meetrit enne märki ära teise Tehase tänavasse. Kaubik varjas menetlusalusel isikul 30 märgi ära. Kuna ta märki ei näinud, siis sõitis edasi linnakiirusega 50 km/h. Ta sõitis, kuni nägi inspektorit end peatamas.

5

Ka tunnistaja A.V. ütlustest nähtub, et pärast sõiduki kinnipidamist menetlusaluse isikuga vesteldes küsis tunnistaja, kas too on teadlik, et kui kiiresti sel teelõigul sõita võib, ning et

menetlusalune isik vastas selle peale, et ei tea. Neist asjaoludest lähtuvalt asub kohus

seisukohale, et menetlusalune isik ei teadnud, et liikluskorraldusvahendi kohaselt oleks ta

pidanud oma kiirust vähendama 30 kilomeetrini tunnis. Samas leiab kohus sedagi, et igal liikluses osalejal on kohustus jälgida liiklussituatsiooni ning liikluskorraldusvahendeid. Eriti tähelepanelik peab olema sõidukijuht, kuna tema juhitavast sõidukist lähtub liikluses suurem

oht. Linnatingimustes on liiklustihedus üldteadaolevalt suurem, kuid seda tähelepanelikum peab juht olema. Vajadusel tuleb hoida ka suuremat pikivahet eessõitva sõidukiga, et tagada suurem vaateväli. Kuna E.T seda kõike ei teinud, jäi tal kiiruspiirangu märk tähelepanuta, ning järelikult pani ta oma teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

Kohus ei tuvastanud E.T tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus ei tuvastanud ka väärteomenetluse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt:

1. Kohus ei jaga menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohta, et kohtuväline menetleja

ei ole asjas välja selgitatud ja hinnanud kõiki sisulist tähtsust omavaid asjaolusid. Iseasi on see, et kaebuses toodud asjaoludega ei pidanudki menetleja arvestama, kuna need ei vasta tegelikkusele. Kohtus leidis tõendamist, et kiirus fikseeriti mitte menetlusaluse isik sisenedes 30 km/h märgi mõjupiirkonda, vaid ajal, kui menetlusaluse isiku juhitud sõiduk oli juba liiklusmärgi 382 mõjupiirkonda sisenenud ning asus Purde ja Saekoja

tänavate vahel. Lisaks leidis nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku E.T ütlustega tõendamist, et viimane sõitis ühtlase kiirusega ega üritanudki seda vähendada. Ka ei ole viidatud liiklusmärk paigutatud selliselt, et see ei oleks liiklejatele märgatav –

kohtule esitatud fotodelt (tl-d 36-39) ilmneb, et see on paigutatud piisavalt kõrgele, samuti ei ole see varjatud kõrvaliste objektidega, lisaks on kiiruspiirangu tähis märgitud ka teekattele. Ka ei ole liikluskorraldus arusaamatu – Forseliuse Gümnaasiumi juures on kiirust piirav 30 märk, kuna seal on kooli piirkond ning kooliesine reguleerimata

ülekäigurada, Tähe ja Tehase tänava ristist alates kesklinna suunas hakkab Karlova

linnaosa spetsiifikast tulenev uus 30 km/h märgi mõjupiirkond, vahepealsel alal on

lubatud tavapärane linnakiirus. Väide, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud sellegagi, et Tähe tänaval rikkumise kohas olev liikluskorraldus on põhjendamatu, on

asjakohatu juba sellegi tõttu, et sellele, kas liikluskorraldus on põhjendatud või põhjendamatu ei tulnudki politseil hinnangut anda – tegu on kehtiva liikluskorraldusega ning see on järgimiseks kohustuslik.

2. Mis puudutab kiirmenetluse otsuse kontrollitavust, siis ka siin ei nõustu kohus kaebuses

esitatud seisukohtadega. V™S § 57 lg 1 p-de 6, 7 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise aeg ja koht, samuti väärteo lühikirjeldus. Kohus leiab,

et need on ammendavalt otsuses ka kirja pandud, võimaldades aru saada ning kontrollida, millist tegu isikule ette heidetakse. Asjakohatu on kaebuses toodud väide, et seal peab olema kirjas ka see, kas isikul oli võimalik liikluskorralduse märke jälgida ja kas politseil oli võimalik väidetavat rikkumist nõuetekohaselt tuvastada.

Kohtus ei leidnud tõendamist, et menetlusalust isikut oleks kiirmenetluse läbiviimisel

ebaseaduslikult survestatud. Tunnistaja A.V., kes koostas kiirmenetluse otsuse, väitis kohtus, et pakkus isikule võimalust viia lapsed ära ning siis tagasi tulla, aga isik keeldus sellest ja ütles, et on nii või naa juba hiljaks jäänud. Ehkki menetlusalune isik väitis kohtus vastupidist, nimelt seda, et tema ütles autos mitu korda A.V. et tal on autos väikesed lapsed, ja palus mitu korda, et viib lapsed trenni ära ja tuleb siis tagasi, et asja pikemalt arutada, loeb kohus tõepärasemaks tunnistaja A.V. ütlused. Kohus usaldab neid rohkem, kuna need

6

on asjade käiku arvestades loogilisemad. Nimelt hakkas laste balletitund menetlusaluse isiku väidetel kella poole kolme ajal. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et tema sõiduk peeti kinni kella 14.23 ajal. Arvestades kinnipidamiskoha kaugust A. Le Coq`i spordihallist, samuti seda, et ka kinnipidamisega kaasnenud toimingud (tutvustamine ning selgitamine, miks isik kinni peeti jne) võtsid teatud aja, siis on tõsi, et menetlusaluse isiku lapsed olid balletitundi tegelikult juba hiljaks jäänud. Samas väitis menetlusalune isik kohtus ise, et ta kiirustas, sest balletitunnid hakkasid täpselt, millest kohus järeldab, et oluline oli just täpselt kella poole kolmeks kohale jõuda. Ta oli kiirustanud, et viia lapsi A.L Coq spordihoonesse ning neil oli aega 7 minutit sündmuskohalt sinna jõudmiseks. Samuti riimuvad A.V.(V.) ütlused tunnistaja E.V.(V.) ütlustega, millest ilmneb, et juhul, kui autos on väikesed lapsed, keda on vaja kooli või lasteaeda jne viia, on politsei tavapärane praktika selline, et isikutele

antakse võimalus laps ära viia ning siis menetlustoimingu tegemiseks tagasi tulla. Mis

puudutab menetlusaluse isiku muret selle üle, et lapsed olid autos üksi, siis ka siin on vastukaaluks tunnistaja A.V.(V.) ütlused selle kohta, et menetlusalune isik ei väljendanud kohapeal mingit muret selle üle, et lapsed on järelevalveta. Lisaks nähtub ka tunnistaja R.V.

ütlustest, et vajadusel, nt kui isik ei saa laste pärast auto juurest ära tulla, viiakse

menetlustoiming läbi menetlusaluse isiku auto juures. Sellest järeldab kohus, et kui menetlusalune isik oleks ka tegelikult väljendanud oma muret laste üksioleku pärast, siis oleks tal võimaldatud auto juurest mitte lahkuda. Seega on menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väited isiku ebaseaduslikust survestamisest alusetud ning tagantjärgi otsitud. Lõpuks

märgib kohus, et kiirmenetlusega nõustumine ei tähenda seda, et isik võtab omaks teo toimepanemise, samuti seda, et isikul ei ole võimalik kiirmenetluse otsust edasi kaevata ning oma õigust maksma panna. Ka käesoleval juhul sai isik otsuse peale kaebuse esitada ning oma õigusi kohtus kaitsta.

E.T-le on selgitatud õigusi ning ta on nõustunud kiirmenetlusega; mingit menetluslikku survet ei ole tuvastatud.

Menetlusalune isik taotles alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1

alusel. Kohus ei pea käesoleval juhul võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Tegu on liiklusalase väärteoga, kus isikule heidetakse ette kiiruseületamist mitte vähem kui 26 km/h. Üldteadaolevalt on Eesti liikluskultuur halb. Toimub palju liiklusõnnetusi,

sh väga raskeid liiklusõnnetusi juhtide süül, kes ei pea kinni liikluskorraldusvahendiga

kehtestatud kiiruspiirangutest. Seega on avalikes huvides, et taolisi juhte karistatakse toimepandu eest ning kutsutakse sel viisil korrale. Lisaks esitas kaitsja kohtule ajaleheartikli (tl 45), kus juhitakse tähelepanu konkreetselt Karlova linnaosa probleemidele, mida põhjustavad autojuhid, kes ei pea sellele alale kehtestatud kiiruspiirangust kinni. Artikli ilmumise fakt ise, aga ka selle sisu viitavad üheselt sellele, et on suur avalik huvi selle järgi, et võetaks vastu

meetmeid, mis aitaks ohjeldada kiiruspiirangu rikkujaid selles linnaosas. Samuti ilmneb tunnistaja E.V. ütlustest, et kohalikud elanikud on neile kaevanud, et juhid ei pea nõutavast

kiirusest kinni ning et selles piirkonnas on läbi viidud liiklusjärelevalvet isegi üleriigiliste liiklustalgute korras. Ka tunnistaja A.V. kinnitas, et Karlova linnaosa kohta on neile tulnud massiliselt kaebusi selle kohta, et seal ületatakse sõidukiirust. Seega leiab kohus, et E.T karistamiseks esineb piisavalt suur avalik huvi, mis välistab V™S § 30 lg 1 p 1 kohaldamise. Sellega leiab kohus, et menetlusalust isikut E.T tuleb selle teo eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 2 kohaselt saab isikut kõne all oleva väärteo eest karistada rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg-le 1

7

vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega on käesoleva süüteo puhul ettenähtava rahatrahvi keskmiseks määraks 48,5 trahviühikut ehk 194 eurot. Kohtuväline

menetleja määras E.T-le karistuseks 30 trahviühikut ehk 120 eurot, seega karistuse tunduvalt alla keskmist trahvimäära.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Asjakohatu on kaitsja väide, et süü tunnistamine on käsitletav puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 järgi.

Samuti ei jaga kohus kaitsja seisukohta selles, et menetleja peab isikut suunama kahetsuse avaldamisele. Selliselt on oht, et isik annab oma kahetsuse paljasõnaliselt ning üksnes seepärast, et see võiks tema karistust kergendada. Kahetsus peab olema aga siiras ning siiras kahetsus

väljendab reeglina spontaanselt. Lisaks märgib kohus, et menetlusaluse isiku hoiak ka kohtuistungil oli kõike muud kui kahetsev. Pigem tegeles ta oma teo õigustamisega ning enese ohvrina näitamisega kui kahetsuse väljendamisega.

Süü suuruse määratlemisel tuleb lisaks eelnevale arvestada ka E.T suhtumise intensiivsusega oma teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime hooletusest. Samas arvestab

kohus seda, et tema rikkumine oli tõsine. Piirkond on õigustatult kuulutatud 30 alaks. Üldteadaolevalt on Tähe tänava näol tegu tänavaga, kus on palju võrdseid ristmikke. Samas on

majad paigutatud teeäärtesse tihedalt, varjates ära ka ristuvatelt teedelt lähenevad sõidukid. Lisaks on Karlova, sh Tähe tänav piirkond, kus liikleb palju jalakäijaid, sh lapsi ning vanureid. Ka rattureid sõidab seal keskmisest enam, kuna Karlovat läbib kergliiklustee. Seega kiiruse ületamisega sellises ulatuses oleks võinud kaasneda väga rasked tagajärjed. E.T tegu kujutas endast suurt ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti tema laste tervisele, kes viibisid koos temaga autos. Samuti oleks sellega võinud kaasneda suur varaline kahju. Lisaks tuleb arvestada sellega, et E.T ületas kiirust talvisel ajal. Asjaolu, et sel ajal on meie teeolud halvad, on üldteada. Ka kiirusmõõturi salvestisest ning selle väljatrükist on näha, et tee oli rikkumise toimepanemise ajal märg. Kuna samal ajal oli teeservas sulamata lumi, siis saab järeldada, et tegu võis olla 0-lähedase temperatuuriga. Neid asjaolusid arvestades

võib väita, et vajadusel ei oleks sõiduk suutnud piisavalt kiirelt pidurdada ja järelikult oli võimalus ohu realiseerumiseks suur.

Peale selle, nagu kohus viitas juba eespool, on lubatud sõidukiiruse ületamise näol tegu väga

levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav.

Samas ei tohi karistamine muuta isikut objektiks, mille abil saab teiste isikute õiguskuulekust

kinnistada. Käesoleval juhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et E.T pole eelnevalt selliste tegude toimepanemise eest karistatud. Seega oli tegu pigem juhusliku rikkumisega kui väljakujunenud käitumismalliga ning kohtus on veendunud, et suure tõenäosusega isik sellist rikkumist enam tulevikus toime ei pane.

8

Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et süü suurusest ning eripreventiivsetest eesmärkidest

lähtuvalt on põhjendatud E.T karistamine rahatrahviga alla keskmist karistusmäära. Kohus on seisukohal, et sellise karistusega on täidetud ka karistuse üldpreventiivne eesmärk.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesoleva väärteoasja menetlemisega seoses on E.T ja Rein Pärtel 02.02.2015. a sõlminud töövõtulepingu (tl 53). Kohtule esitatud tööaruande (tl 54) kohaselt on Rein Pärtelil nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kulunud 17 tundi ja 20 minutit, kusjuures töö hinnaks on Rein Pärtel arvestanud 1040 eurot (60 eurot/h).

V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

KrMS § 180 l g 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Järelikult jäävad väärteoasja menetlemisega kaasnenud menetluskulud, st Rein Pärtelile töövõtulepingu alusel makstav tasu menetlusaluse isiku E.T kanda.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/