1-14-1967/100 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1967 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 10. veebruari 2015

määrus süüdimõistetule G.S mõistetud karistuse muutmata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.S, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 10. veebruari 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.S tunnistati Tartu Maakohtu 26. mai 2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-1967 süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati G.S süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 -§ 25 lg 2 järgi, mille eest teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskeimaga kaetuks. Liitkaristusena mõistetud vangistuse algust arvestatakse alates 23. novembrist 2013.

2. 12. jaanuaril 2015. a edastas Tartu Vangla kohtule andmed G.S karistuse

vähendamise või tema vabastamise otsustamiseks, kuna kinnipeetava puhul on tegemist 1. jaanuaril 2015. a jõustunud KarS § 5 lg 2 nimetatud isikuga.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leidis, et G.S-ile mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Kohus põhistas otsustust järgmiselt.

2

3.1 KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavat kuriteo karistusmäärad muutunud pole, seega puudub alus ka karistuse vähendamiseks.

3.2 Alates 1. jaanuarist 2015 on ka G.S poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 - § 25 lg 2 järgi toime pandud teod kvalifitseeritavad kuritegudena. Nii süüteo toimepanemise ajal kehtinud kui ka alates 1. jaanuarist 2015 kehtima hakanud KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse muuhulgas

väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline

väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot ning alates 1. jaanuarist 2015. a on see 10 eurot. See tähendab, et KarS § 218 lg 1 mõttes on väärteod need süüteod, mis ei ületanud süüteo toimepanemise ajal 64 eurot või alates 1. jaanuarist 2015. a ei ületa 200 eurot. Seega on alates 1. jaanuarist 2015 tõusnud varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuriteona karistatavuse piir. G.S on Tartu Maakohtu 26. mai 2014. a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 - § 25 lg 2 järgi ühes varguse katse episoodis. Asjade, mida

G.S varastada üritas, väärtus ületas antud juhul 200 eurot. Kuna G.S varguskatse esemeks olevate asjade väärtus ületab 200 eurot, vastavad temale KarS § 199 lg 2 p-

de 4,7,8 järgi süüks arvatud teod hetkel kehtiva seaduse kohaselt kuriteokoosseisu tunnustele. Karistusmäärad uue seaduse kohaselt muutunud pole. Seega karistuse vähendamiseks seaduslikku alust ei ole. Kuna Tartu Maakohtu 26. mai 2014. a otsusega mõistetud üksikkaristused ei muutu, puudub vajadus mõista ka uut liitkaristust KarS § 64 lg 1 järgi.

4. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses taotleb G.S uuesti oma karistuse läbi vaatamist ja karistuse vähendamist kasvõi poole aasta võrra. Ta peab ebaõiglaseks, et olukorras kus kuriteos osaleb kaks kurjategijat, mõistetakse ühele neist (A.T. ) tingimuslik karistus, samal ajal kui teist (G.S) karistatakse reaalse vangistusega 3 aastat ja 2 kuud. G.S on nõus, et peab karistust kandma, ent leiab, et see on liiga range ja ebaõiglane. G.S palub arvestada, et kahetseb täielikult spontaanselt toime pandud kuritegu. Samuti märgib ta, et tal on perekond ja naine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015 määruse ja sellele esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja ei kuulu muutmisele.

KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada ainult siis, kui uus seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv

jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele.

5.1 Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja tahe

suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad karistust määras,

mida alates 1. jaanuaril 2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei

võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse

ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu karistust ei vähendata.

5.2 Kriminaalkolleegium on seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus jääb ka

3 käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. G.S puhul on maakohus kohtuotsusega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid koosseise kontrollinud ja neid alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o karistused on kooskõlas

ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega. Nimetatud osas ei ole maakohtu määrust ka vaidlustatud. G.S on leidnud, et kuna kuriteo toimepanemisel osales peale tema veel A.T. , kelle suhtes jäeti karistus tingimisi kohaldamata, on G.S-ile mõistetud karistus – reaalne vangistus 3 aastat ja 2 kuud, ebaõiglane ja seda tuleks vähendada vähemalt poole

aasta võrra. Samuti tuleks arvestada G.S kahetsust ja perekonna olemasolu. Ringkonnakohus selgitab, et G.S suhtes on tegemist jõustunud kohtuotsusega, kus Tartu Maakohus on oma 26. mai 2014. a otsuses võtnud seisukoha nii süütegude kvalifikatsiooni kui ka süüdlaste karistuse osas. Asjaolu, et G.S talle mõistetud karistusega ei nõustu, ei tingi selle ümbervaatamist.

6. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrus jätta muutmata ja G.S määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas