2-14-63259/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-63259

Tsiviilasi

T.V. i hagiavaldus Kuusalu Vallavalitsuse vastu kahju

72 880,13 eurot väljamõistmiseks, Harju Maakohtu 25. mai

2012

määruse

tsiviilasjas

nr

2-12-4381

tühiseks

tunnistamiseks ning taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. jaanuari 2015 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.V. i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: T.V. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. jaanuari 2015 määrus muutmata ja

T.V. i määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud T.V. i kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. T.V. esitas 30. detsembril 2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi Kuusalu

Vallavalitsuse vastu kahju 72 880,13 eurot väljamõistmiseks, Harju Maakohtu 25. mai 2012

määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 õigustühiseks tunnistamiseks ning taotluse psühhiaatrilise

kohtuekspertiisi teostamiseks.

Hagiavalduse kohaselt algatas Kuusalu Vallavalitsus 30. jaanuaril 2012 T.V. suhtes menetluse

T.V. süüdimatuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-12-4381. Hageja arvates on Harju Maakohtu 25.

mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 2-12-4381 tehtud kelmusega, selle aluseks on vale kliinilise

kohtuekspertiisi akt. Hageja palus mõista välja Kuusalu Vallavalitsuselt Harju Maakohtu tsiviilasja

nr 2-12-4381 menetlemisega tekitatud kahju hüvitise 72 880,13 eurot. T.V. palus kohtul määrata,

et 01. jaanuarist 2015 kehtima hakkanud Töövõimetusreform temale kehtima ei hakka ning

töövõimetuspensioni määrab temale Sotsiaalkindlustusamet. T.V. palus määrata talle riigi

õigusabi korras advokaat Riigikohtu 05. detsembri 2013 määruse nr 3-7-1-1-810 teistmisavalduse

esitamise tähtaja pikendamiseks ning määruskaebuse esitamiseks ning vähendada riigilõivu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 14. jaanuari 2015 määrusega T.V. hagi menetlusse võtmisest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esinevad hagiavalduses puudused, mida ei saa

kõrvaldada.

Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrusega nr 2-12-4381 määrati T.V. le eestkostjaks Kuusalu

Vallavalitsus. Maakohus leidis, et kuivõrd Harju Maakohtu 09. aprilli 2014 määrusega on T.V.

üle seatud eestkoste lõpetatud, ei ole taotlusel 25. mai 2012 määruse õigustühiseks tunnistamiseks

huvi, mille kaitseks riik peaks õiguskaitset andma TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi.

Kahjuhüvitise nõude osas leidis maakohus, et maakohus ei ole pädev asja lahendama ning TsMS

§ 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse. Kui T.V. leiab, et talle tekitati 26.

detsembri 2011 psühhiaatriakliinikusse toimetamisega, s.o riigipoolsete sunnivahendite

kohaldamisega, kahju, võib ta esitada Riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise nõude

haldusorganile või halduskohtule.

Töövõimetusreformi hagejale kohaldamata jätmise nõude osas asus maakohus seisukohale, et

nõue pole esitatud T.V. seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset. Jõustuvate seaduste kehtivuses pole võimalik üksikisikule erandeid

teha. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja nõuded jäävad menetlusse võtmata, puudub vajadus

hageja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse ja riigilõivu vähendamise osas seisukoha võtmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. T.V. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist ning asja tagasi saatmist Viru Maakohtusse T.V. le kliinilise psühhiaatrilise

kohtuekspertiisi läbiviimiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikumi vanemarstide-

õppejõudude Anu Järv ja Innar Tõru poolt ning T.V. le Riigikohtu Kriminaalkolleegiumis

esindamiseks sobiva advokaati määramiseks. T.V. taotleb riigilõivu vähendamist.

Määruskaebuse kohaselt:

1) paigutati kaebaja Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 alusel

põhjendamatult Võisiku pideva järelevalvega erihoolekandeteenuse asutusse üheks aastaks vangi.

Hoolekandeasutus võttis selle eest kaebajalt 1 485,55 eurot;

2) reguleerib Kuusalu Vallavalitsus kaebaja tahte vastaselt kaebaja SEB Pank AS-i pangakaardi

kasutamise tingimusi. Kaebaja ei saa oma maksekaardiga makseid teha ega saa ühes kalendrikuus

oma arveldusarvelt enam kui 100 eurot kätte. Kuusalu Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnike

poolt on kaebaja arvelt varastatud 495,97 eurot. Kuusalu Vallavalitsus on Harju Maakohtu 25. mai

2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 menetlemisega tekitanud kaebajale kahju koos viivisega

13 603,85 eurot;

3) tunnistas Harju Maakohus 09. aprilli 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-5317 Harju Maakohtu

25. mai 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 õigustühiseks, tunnistas selle määruse aluseks

olnud riiklikult tunnustatud psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu poolt 14. veebruaril 2012

koostatud kliinilise psühhiaatrilise ekspertiisi akti valeks, tunnistas kaebaja süüdivaks ning lõpetas

Kuusalu Vallavalitsuse eestkoste kaebaja üle. Harju Maakohtu 09. aprilli 2014 määruse tsiviilasjas

nr 2-14-5317 ei ole aga jõustunud. Jõus on tänaseni ka Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrus.

Kuigi kaebaja nõuab kliinilise psühhiaatria ekspertiisi läbiviimist enda suhtes juba alates

30. aprillist 2012, ei ole seadustele vastavat ekspertiisi kuni tänaseni tehtud;

4) taotleb kaebaja määrata enda vaimse tervise väljaselgitamiseks kliinilise psühhiaatrilise

ekspertiisi ning määrata endale esindaja selle ekspertiisi alusel teistmisavalduse esitamiseks

Riigikohtu 05. detsembri 2013 määrusele asjas nr 3-7-1-1-810;

5) keeldus maakohus ebaõigesti kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu

14. jaanuari 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

T.V. peamised väited seisnevad selles, et psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu poolt

14. veebruaril 2012 koostatud ekspertiisiakt ei ole õige, mistõttu tuleb teostada uus ekspertiis.

Kaebaja leiab, et ebaõige 14. veebruari 2012 ekspertiisiakti alusel tehtud Harju Maakohtu 25. mai

2012 määrus, millega seati T. V. üle eestkoste ning paigutati ta hoolekandeasutusse, on

õigustühine. Õigustühise määruse täitmisel on T.V. le väidetavalt tekitatud varalist kahju.

6. Ringkonnakohus leiab, et T.V. väited kohtuekspert Mari-Liis Laanetu poolt teostatud ekspertiisi

ebaseaduslikkuse ja/või ebaõigsuse kohta ei ole põhjendatud ning T.V. nõue talle

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks on alusetu.

Määruskaebuse esitaja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu

poolt 14. veebruaril 2012 koostatud ekspertiisiakt ei olnud õige. Ringkonnakohus märgib, et

ekspertiisiga seonduvat on põhjalikult analüüsinud nii Harju Maakohus kui ka Tallinna

Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-4381. Tallinna Ringkonnakohus leidis 03. septembri 2012

määruses tsiviilasjas nr 2-12-4381, et kohtul ei ole alust kahelda ekspertarvamuse õigsuses ning

kohus veendus ise T.V. ärakuulamisel, et tal puudub haiguskriitika. T.V. esitas Tallinna

Ringkonnakohtu peale määruskaebuse, mille ühe asjaoluna vaidlustas teostatud ekspertiisi.

Riigikohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ka

Riigikohtu arvates puudus alus kahelda ekspertiisi õigsuses.

7. Kolleegium on seisukohal, et tagantjärgi ei ole ekspertiisiga võimalik tuvastada, kas

14. veebruari 2012 ekspertiisiakti järeldused ja seisukohad olid õiged või mitte. Inimese

emotsionaalne ja psüühiline seisund muutub, seda eriti asjakohase ravi saamisel. Asjaolu, et T.V.

psüühiline seisund on võrreldes Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tegemise seisuga

muutunud, kinnitab eestkoste lõpetamine aprillis 2014 seoses eestkoste seadmise aluste

äralangemisega.

Tsiviilasjas nr 2-14-5317 teostati T.V. suhtes 20.-21.02.2014.a korduv ekspertiis (ekspert

psühhiaater Jüri Ennet; t lk 137-141), milles ekspert asus sarnaselt varem teostatud ekspertiisiga

seisukohale, et uuritav isik vajab eestkostet. Maakohus leidis siiski, arvestades ka teisi asjas

kogutud tõendeid ja ilmnenud asjaolusid, et T.V. suudab oma igapäevaelu ise korraldada.

Asjaolust, et Harju Maakohus pidas oma 09. aprilli 2014.a määrusega võimalikuks lõpetada

avaldaja üle seatud eestkoste, ei tulene, nagu oleks 14. veebruari 2012.a ekspertiisiakt olnud

ebaõige. Harju Maakohtu 09. aprilli 2014.a määruses (tsiviilasi nr 2-14-5317) ei ole kohus

tuvastanud puuduseid 14. veebruari 2012.a ekspertiisiakti sisus ega ole nimetatud määruses ka

tunnistanud psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu poolt 14. veebruaril 2012 koostatud kliinilise

psühhiaatrilise ekspertiisi akti valeks. Kohus lõpetas eestkoste eestkostja määramise aluste

äralangemise tõttu, mis ei tähenda seda, nagu oleks eelnevalt isikule olnud eestkoste seatud

põhjendamatult.

8. Ringkonnakohus märgib, et T.V. taotles 16. septembril 2013 Põhja Ringkonnaprokuratuurile

esitatud kuriteokaebuses kohtuekspert Mari-Liis Laanetu suhtes kriminaalmenetluse alustamist

seoses tema suhtes väidetavalt tegelikkusele mittevastava ekspertiisiakti koostamisega, mille

alusel paigutati T.V. Võisiku Hoolekandeasutusse ning eestkostjaks määrati Kuusalu

Vallavalitsus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi jättis 25. septembri 2013 teatega

kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Riigiprokuratuuri 15. oktoobri 2013

määrusega jäeti T.V. kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis T.V. kaebuse

Riigiprokuratuuri määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub taotluse puhul

tunnistada õigustühiseks Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrus nr 2-12-4381 huvi, mille kaitseks

riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 2). Samuti ei ole avaldusega võimalik saavutada

taotletavat eesmärki – lugeda tuvastatuks, et ajavahemikul 25.05.2012 kuni 09.04.2014.a puudus

alus avaldajale eestkostja määramiseks ja tema ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega

erihooldusteenusele paigutamiseks. Seadus ei näe ette võimalust tunnistada jõustunud kohtulahend

tühiseks, v.a teistmise korras (TsMS § 702).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski asjas esitatud tõend ega dokument alust kahelda selles,

et avaldajale eestkoste seadmine ja tema hoolekandeasutusse ööpäevaringsele hooldusteenusele

paigutamine ajavahemikul 25.05.2012 kuni 09.04.2014.a oli seaduslik ja põhjendatud. Avaldaja

on peamiselt ise vaielnud vastu ekspertide järeldustele, mille kohaselt tingis tema vaimne seisund

eestkoste seadmise ja hoolekandeasutusse paigutamise. Usaldusväärseks ei saa pidada 9. aprilli

2015.a kuupäeva kandvat õiendit, millele on märgitud FIE psühhiaater Ljudmilla Väre nimi

(ringkonnakohtule esitatud lisa 19). Õiend ei ole allkirjastatud ning ringkonnakohtul on kahtlus,

et õiendit ei ole tegelikult koostanud psühhiaater L. Väre.

10. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et Harju Maakohtu 09. aprilli 2014 määrus

tsiviilasjas nr 2-12-4381 ei ole jõustunud. Määrus on jõustunud 22. septembril 2014 ning seega

kehtiv. Kuigi T.V. vaidlustas Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse, millega seati T.V. üle

eestkoste, jätsid kõrgema astme kohtud määruse muutmata. Seega on mitmes kohtuastmes

kontrollitud T.V. ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise

põhjendatust. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole enam võimalik hinnata

25. mai 2012 määruses T.V. suhtes kohaldatud abinõude põhjendatust.

Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd eestkoste T.V. suhtes on lõpetatud Harju Maakohtu 09.

aprilli 2014 jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-14-5317, ei oma Harju Maakohtu 25. mai 2012

määrus tsiviilasjas nr 2-12-4381 enam õiguslikke tagajärgi ning T.V. õiguste rikkumine selle

alusel ei ole võimalik.

11. Kuivõrd eestkoste T.V. suhtes on jõustunud kohtumäärusega lõpetatud, ei ole Kuusalu

Vallavalitsusel enam õigust ega alust käsutada T.V. pangakontosid. Toimikus lk 39 olevast kirjast

nähtub, et Kuusalu Vallavalitsus on kaebajat 26.11.2014.a kirjalikult teavitanud, et selleks, et isik

saaks ise käsutada oma pangakontot, tuleb tal endal minna pangakontorisse ja võtta kaasa

kohtumäärused. Kohtul ega vallavalitsusel ei olnud endal kohustust pöörduda panga poole

taotlusega lõpetada T.V. pangakonto käsutamise piirangute kohaldamine.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et eestkoste

seadmise ja hoolekandeasutusse paigutamisega on talle tekitatud kahju, kuulub sellise kahju

hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse riigivastutuse seaduse sätete alusel. Sellest

tulenevalt jättis maakohus õigustatult TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse

võtmata. Ringkonnakohus märgib, et T.V. ei ole põhistanud, et Kuusalu Vallavalitsus kui

eestkostja või riik oleks talle kahju tekitanud ning milles see kahju seisneb.

Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide hoolekandeasutuse poolt määruskaebuse esitajalt raha

kasseerimise kohta. Hoolekandeasutus ei ole käesolevas tsiviilasjas kostjaks. Samuti ei ole

määruskaebuse esitaja põhistanud oma väiteid, nagu oleks hoolekandeasutus või Kuusalu

Vallavalitsus ebaseaduslikult omastanud tema rahalisi vahendeid või takistanud tal oma õigusi

teostamast.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole võimalik lahendada

määruskaebuse esitaja taotlust talle riigi õigusabi määramiseks kriminaalasjas nr 3-7-1-1-810

teistmisavalduse esitamiseks.

14. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp