3-15-684/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-684 Haldusasi O.T.i kaebus õigusemõistmisel tekitatud varalise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. O.T. esitas 25.01.2015 Justiitsministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks seoses kriminaalasjaga nr 1-11-7144 (Riigikohtu menetluses 3-1-1-43-13), kuna tema hinnangul on kohtud temalt ebaõigesti välja mõistnud 565 058,92 krooni. Justiitsministeerium jättis 18.02.2015 vastusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. O.T. esitas 17.03.2015 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluses selgitas O.T., et soovib esitada 36 113,85 euro (565 058,92 krooni) suuruse varalise kahju hüvitamise nõude seoses Riigikohtu õigusvastase lahendiga asjas nr 3-1-1-43-13. Väidetavalt mõisteti O.T. nimetatud lahendiga valesti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 2172 alusel. Riigikohus on otsuses teinud jämedaid eksimusi, esitanud lausvalet ja sooritanud tõendeid kõrvaldades kuriteo. Rikutud on isiku õigust vabadusele, õiglasele kohtupidamisele, vara kaitsele ja sellele, et isikut ei mõistetaks süüdi teo eest, mis ei ole kuritegu. O.T. tugines riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-le 1.

3. Tartu Halduskohus tõlgendas O.T.i pöördumist kui kaebust ning edastas selle 09.04.2015 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebus jõudis Tallinna Halduskohtusse 07.05.2015. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. O.T. on taotlenud süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist, viidates Riigikohtu poolt tehtud vigadele kriminaalasjas nr 3-1-1-43-13 (1-11-7144). Selles asjas

2(3) 10.06.2013 tehtud Riigikohtu lahendiga tunnistati O.T. süüdi KarS § 2172 lg 1 alusel (usalduse kuritarvitamine) ning jäeti jõusse tsiviilhagi rahuldamine summas 71 748,72 eurot. Menetleja, sh kohtu (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 16 lg 1) poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda reguleerib 01.05.2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

Seega SKHS reguleerib ammendavalt kogu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning muid võimalusi ega aluseid vastava kahju hüvitamiseks ei esine. Muu hulgas võimaldab SKHS teatud juhtudel kahju hüvitamist süüdimõistva kohtuotsuse korral (§ 5 lg 4, § 7). SKHS näeb ette, et juhul, kui kriminaalasi on kohtueelse menetlemise staadiumis, tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile (§ 14) ning vajadusel edasikaebus Riigiprokuratuurile ja seejärel maakohtule (§-d 16 ja 17). Maakohtu määruse peale on võimalik edasi kaevata ringkonnaja Riigikohtusse (§ 17 lg 4).

Juhul, kui kriminaalasja menetlemine on juba kohtu menetluses, esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks maakohtule (SKHS § 18 lg 1), ning vajadusel saab maakohtu määrust või otsust vaidlustada järgnevates kohtuastmetes (SKHS § 19). Erandjuhtudel on võimalik kahju hüvitamise taotlus esitada pärast maakohtu menetlust (SKHS § 21). Seega on kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks SKHS kohaselt reeglina pädev prokuratuur või maakohus ning edasikaebuste lahendamiseks olenevalt olukorrast Riigiprokuratuur, maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.

SKHS § 23 lg 5 sätestab, et haldus-, ringkonnaja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise kaebuse selles seaduses sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Niisiis on halduskohtul pädevus menetleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebust üksnes siis, kui kaebus on juba enne 01.05.2015 menetlusse võetud. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ja seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada.

6. HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Süüteomenetlus, millega seoses O.T. kahjuhüvitist taotleb, lõppes 2013. aasta suvel, kuid SKHS jõustus alles 01.05.2015. Sellisteks puhkudeks, mil isik nõuab enne SKHS jõustumist lõppenud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, on ette nähtud rakendussätted, mis võimaldavad SKHS-i ka tagasiulatuvalt kohaldada. SKHS § 23 lg 3 sätestab: „Kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt.“ Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada halduskohtumenetluse seadustikus hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.“ SKHS § 23 lg 3 lähtub asjaolust, et enne SKHS-i võimaldas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist vaid alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS) ning sedagi väga piiratud juhtudel.

Muus osas oli süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine üldse reguleerimata. O.T.i kaebuse näol ei ole tegemist juhtumiga, mille puhul oleks kahju hüvitamise aluse ette näinud AVVKHS. Järelikult tuleb SKHS § 23 lg 3 kohaselt kohaldada SKHS-i tagasiulatuvalt ning kaebajal tuleb SKHS § 23 lg 4 alusel esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile, kuna ta nõuab kahju hüvitamist seoses kriminaalasjaga. Kaebajal tuleb järgida SKHS §-s 12 välja toodud nõudeid kahju hüvitamise taotlusele.

3(3) SKHS § 23 lg 4 näeb ette, et taotluse esitamisel tuleb järgida HKMS-is hüvitamiskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaega, kuid taotlus tuleb esitada mitte hiljem kui kolme aasta jooksul SKHS-i jõustumisest arvates. HKMS § 46 lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.

Seega peab O.T. kahju hüvitamise taotluse prokuratuurile esitama kolme aasta jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul SKHS jõustumisest (01.05.2015) arvates. Kuna taotluse lahendamisel järgitakse SKHS 4. peatüki 2. jao sätteid, siis tuleb kaebajal vajadusel prokuratuuri otsuse vaidlustamisel juhinduda vastavates sätetes toodud edasikaebamise võimalustest (§-d 16 ja 17).

7. Kuna kohus tagastab kaebuse pädevuse puudumise tõttu, puudub vajadus lahendada O.T.i riigi õigusabi taotlust ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit