2-14-6108/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-6108

Tsiviilasi

OÜ Esteiron hagi Sense Building OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8114,03 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Esteiron apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Esteiron (registrikood 11513062),

esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Gretta

Oltjer

Vastustaja (kostja): Sense Building OÜ (registrikood

12452687), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ

Esteiron kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Esteiron (hageja) esitas 7. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule hagi Sense Building OÜ vastu

kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja 4165,80 eurot ning viivise. 14. juuli 2014

menetlusdokumendis suurendas hageja nõuet ning palus mõista kostjalt välja 7495,70 eurot ning

viivise.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 25.09.2013 ehituse töövõtulepingu. Hageja

tegutses lepingu alusel Pihla 4 objektil all-, kostja peatöövõtjana. Lepingu p-de 8.5 ja 8.8 kohaselt

oli kostja kohustuseks anda hagejale ehitustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Kostja ei

edastanud hagejale vajalikke jooniseid. Hageja ütles lepingu 06.01.2014 üles. Hagejale on

tekkinud kahju summas 4165,80 eurot, mis koosneb tööjõuga seotud kuludest (3329,9 eurot),

ehitussoojaku üürist (651,96 eurot) ja välikäimla üürist (183,948 eurot). Kostja lepingurikkumise

tõttu on hageja olukorras, kus ta ei saa töötajatele Pihla 4 objektil tööd pakkuda, kuid peab neile

palka maksma.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole lepingurikkumist tõendanud. Lepingu p-d 8.5 ja 8.8

ei näe ette tööjooniste esitamise kohustust. Antud juhul oli Pihla 4 objekti teostamine võimalik

ilma detailsete tööjoonisteta. Hageja on püsitatud kõrvalasuvale krundile (Pihla 2) analoogse maja

ilma tööjoonisteta. Alates 06.01.2014 ei olnud pooled lepingulistes suhetes. Hageja kahju ei

kuuluks hüvitamisele VÕS § 127 lg 3 järgi. Arvete kohaselt puudutab soojakute üürimine vaid

Pihla 2 objekti. Välikäimla üürimisel puudus mõte. Kui välikäimla Pihla 4 kinnistul paikneski, siis

teenindas see kõrvalasuvat Pihla 2 kinnistut.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 14. novembri 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt lähtus maakohus pooltevahelisele õigussuhtele hinnangu

andmisel hageja kohtule esitatud 25.09.2013 ehituse töövõtulepingust. Maakohus leidis, et kostjal

oli kohustus esitada ehitamiseks vajalikud Pihla 4 tööjoonised. Analoogse maja ehitamine ei

tähenda seda, et kostjal ei oleks olnud töövõtulepingust tulenevat kohustust esitada Pihla 4

tööjooniseid. Hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus on vastuoluline ning sellest ei saa üheselt

järeldada, et kostja oleks rikkunud kohustust hageja ees Pihla 4 tööjooniste esitamiseks.

Kirjavahetusest nähtub, et probleemid poolte vahel olid lepingutingimuste suhtes üldiselt ning

hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja rikkus just tööjooniste esitamise kohustust.

Maakohus märkis, et hageja ei ole tõendanud ka kahju tekkimist. Hageja ei ole kohtule

sellekohastele küsimustele vaatamata tõendanud, kuidas toimus Pihla 2 ja Pihla 4 ehitustööde

järjekord. Hageja esitatud arved on vastuolulised ning ei tõenda, et soojakud olid vajalikud üksnes

Pihla 4 objektil. Hageja esitatud väited tööjõuga seotud kahju arvestamisel on olnud vastuolulised.

Hageja töötajate kinnistuskirjad selle kohta, et nad on hagejalt palka saanud, ei tõenda seda, et

töötasu on makstud veebruaris ja märtsis 2014 seetõttu, et nad pidid töötama Pihla 4 objektil.

Hageja tunnistajate ütlused ei tõenda hageja kahju. Ainuüksi asjaolu, et hageja on alates märtsist

2013 sõlminud töötajatega tähtajatud töölepingud, ei tõenda töölepingute sõlmimist 25.09.2013

töövõtulepingu täitmise eesmärgil.

TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Esteiron esitas apellatsioonkaebus, milles taotles Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsuse

tühistamist ning uus otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta menetluskulud

vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus jätnud hindamata asjas tähtsust omavad tõendid (apellandi ja vastustaja vaheline

e-kirjavahetus, tunnistajate ütlused ja seletuskirjad, väljatrükk vastustaja veebilehelt, tööde

üleandmise aktid nr 1-7):

1.1) kuigi Pihla 4 ehitusobjektil rajati vundament Pihla 2 jooniste alusel, oli ka vastustaja juba

22.10.2013 seisukohal, et Pihla 2 ehitusobjekti jooniseid ei saa kasutada Pihla 4 hoone ehitamisel.

Kirjavahetusest nähtub selgelt vastustaja lubadus edastada joonised Pihla 4 objekti ehitamiseks

ning apellandi korduvad palved antud jooniste saamiseks. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et

Pihla 4 objekti ehitamiseks pidi vastustaja esitama apellandile tööjoonised. Ebaõiged on maakohtu

järeldused, et vastustaja on täitnud kohustuse jooniste andmiseks sellega, et andis apellandile üle

Pihla 2 joonised ning et apellandi poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et vastustaja

on rikkunud hageja ees kohustust Pihla 4 objekti tööjooniste esitamiseks;

1.2) tõendavad tunnistajate ütlused ja kirjalikud selgitused seda, et apellandil on tekkinud varaline

kahju seoses vastustaja poolse lepingurikkumisega;

1.3) on apellant selgitanud, et Pihla 2 objekt valmis vahetult enne Pihla 4 objekti ehitamiseks

lepingu sõlmimist. Seega on välistatud olukord, kus ühed ehitussoojakud ja välikäimlad

teenindavad kahte ehitusobjekti korraga. Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendi, millega apellant

tõendas Pihla 2 objekti valmimisaega;

1.4) ei ole maakohus põhjendanud, miks tööde üleandmise akte nr 1-7 ei ole võetud arvesse

vastustaja kohustuse rikkumise hindamisel.

2) on maakohus otsuses tuginenud lubamatule tõendile. Tunnistaja A.Lu ütlused on vastuolus

kirjalike tõenditega ning on ebausaldusväärsed. Maakohus oleks pidanud jätma ütlused TsMS §

238 lg 5 alusel arvestamata.

5. Sense Building OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole hageja töövõtulepingu rikkumist tõendanud. Maakohus on õigesti viidanud tunnistaja

A.Lu ütlustele. Hageja kohustuste täitmiseks ei olnud jooniseid vaja, kuna täpselt samasugune

maja (Pihla 2) oli peegelpildis valmis ja seda ehitas samuti hageja. Kuna tegemist oli

moodulmajaga, ei olnud ehitajal spetsiifilisi tööjooniseid vaja. Apellandi väited seoses tunnistaja

ütluste ebausaldusväärsusega ei ole põhjendatud. Kaetud tööde aktid ja tööde osalise üleandmise

akt on esitatud pärast põhiistungit ja on kaheldava väärtusega. 2013 e-kirjad ei kajasta

tööjooniseid;

2) puudub põhjuslik seos ning hageja ei ole kahju tõendanud. Märtsis, juunis ja augustis 2013 tööle

võetud töötajate puhul ei saanud olla teada, et nad võetakse tööle tulevikus, st 25.09.2013,

sõlmitavat töölepingut täitma. Töötajate kinnituskirjad ei ole kohaseks tõendiks palga

väljamaksmise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et asjas ei saa lugeda tõendatuks, kas

välikäimla ja ehitussoojak olid vajalikud üksnes Pihla 4 objektil tehtavate tööde ajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes

esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Hageja on esitanud maakohtule hagi kostja vastu lepingurikkumisest tuleneva kahju

hüvitamiseks summas 7495,70 eurot (tööjõuga seotud kulud 6659,80 eurot, ehitussoojaku üür

651,96 eurot, välikäimla üür 183,94 eurot). Maakohus on vaidluse lahendamisel lähtunud

25. septembri 2013 ehituse töövõtulepingust (I kd tl 83-97), mis on allkirjastatud poolte poolt

16.10.2013 (I kd tl 98). Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud seda, et vaidluse lahendamisel

tuleb aluseks võtta poolte vahel sõlmitud 25. septembri 2013 ehituse töövõtuleping ning seetõttu

lähtub ka ringkonnakohus nimetatud lepingust.

Hageja ütles lepingu üles 6. jaanuaril 2014 (I kd tl 36). Ülesütlemisavalduses tugines hageja

kostjapoolsele lepingu rikkumisele, mis seisnes selles, et kostja tellijana ei esitanud hagejale

ehitustööde tegemiseks vajalikke tööjooniseid ning seetõttu seiskus töö ehitusobjektil vähemalt

60 päevaks. Hageja väite kohaselt rikkus kostja ehituse töövõtulepingu p-i 8.5 (tellija on

kohustatud tagama tööde dokumentatsiooni, sealhulgas objekti päeviku läbivaatamise ja

allakirjutamise oma volitatud esindaja poolt vähemalt üks kord kuus ning kaetud tööde aktide

puhul vastavalt lepingu p-s 6.16 sätestatule) ja p-i 8.8 (tellija on kohustatud vastutama töövõtjale

antud dokumentide, korralduste ja juhiste, eelkõige nende õigsuse ja otstarbekuse eest. Tellija ei

või töövõtjale anda juhist või korraldust, mille järgimine tooks kaasa ehitise valmimise, mis ei

vasta õigusaktide nõuetele, samuti juhist või korraldust, mis eirab ohutusnõudeid) ning kuna kostja

rikkus lepingust, siis ütles hageja lepingu üles ning p-i 16.6 kohaselt on kostja kohustatud hagejale

kompenseerima kulud, mis on põhjustanud lepingu ülesütlemine.

VÕS § 652 lg 2 järgi kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema

materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo

tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning

nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.

Maakohus on tuvastanud, et kostjal oli ehituse töövõtulepingust tulenev kohustus anda hagejale

üle vajalikud tööjoonised. Vastavad põhjendused on maakohus esitanud vaidlustatud otsuse p-des

6 ja 7, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

8. Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist, mis on põhjustatud lepingu

ülesütlemisest, peab olema tõendatud kostjapoolne lepingu oluline rikkumine lepingu ülesütlemise

alusena.

Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

rikkunud kohustust esitada tööjoonised. Vastavad põhjendused on maakohus esitanud vaidlustatud

otsuse p-des 9-11, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

Apellandi väite kohaselt rajati küll Pihla 4 ehitusobjektil vundament Pihla 2 jooniste alusel, kuid

vastustaja oli juba 22.10.2013 seisukohal, et Pihla 2 ehitusobjekti jooniseid ei saa kasutada

Pihla 4 hoone ehitamisel ning tööjooniste vajalikkus Pihla 4 objekti ehitamiseks on tõendatud

poolte kirjavahetusega, samuti tunnistajate ütlustega. Siinkohal viitab apellant e-kirjavahetusele,

mis asub I kd tl 24-35; 149-158; 180-182 ning II kd tl 4-13.

Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et e-kirjavahetus on vastuoluline ning

sellest ei saa üheselt järeldada, et kostja oleks rikkunud hageja ees Pihla 4 tööjooniste esitamise

kohustust (vaidlustatud otsuse p 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning apellandi

põhjendused ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Apellandi väite kohaselt tõendab tööjooniste mittesaamist apellandi esindaja Tõnu Ojanurme

21. oktoobri 2013 kell 16.48 kiri, milles oli märgitud „Lisaks ootan ka Pihla 2 ja Pihla 4

autovarjualuse postvundamendi asukohti ning jooniseid kuidas kuhu ja mida ehitada…Poisid

puuruvad pihlal ning ootavad jooniseid… et korraga ära teha/valada. Kas need asjad on töös? Mul

tegelikult juba põleb nende asjadega.“ Asja materjalide hulgas ei ole kostja vastust eelviidatud

kirjale, aga kuna kostja on küsinud 21. oktoobri 2013 e-kirjas Pihla 2 ja Pihla 4 autovarjualuse

postvundamendi asukohti ning jooniseid ning edaspidises kirjavahetuses ei ole enam nimetatud

küsimust puudutatud, siis sai eeldatavasti probleem lahendatud (s.o hagejale sai selgeks Pihla 2 ja

Pihla 4 autovarjualuse postvundamendi asukoht).

Apellandi poolt viidatud kostja 22. oktoobri 2013 kell 21.21 kiri Tõnu Ojanurmele on vastus

hageja 22. oktoobri 2013 kell 19.42 kirjale, millest nähtub, et „Vastavalt olemasolevatele

joonistele/vundamendi joonistele on meil kilbid paika pandud, diagonaalid on üle mõõdetud ning

kõik mõõdud klapivad…Kui ilmtingimata on vaja teostada ja näete vajadust teostusmõõdistuseks,

siis kätt ette ei pane. Samas kui kõik projektid klapivad omavahel, ei näe ma elementide paigalduse

riski ning sellel lisakulul mõtet – mis tekib tellitaval teostusmõõdistusel.“ Viidatud kirjad

puudutasid Pihla 4 montaažtöid ning kirjavahetusest nähtuvalt pooled lahendasi probleemi ja

küsimust ei tõusetunud tööjooniste esitamisest.

Pihla 4 montaažtöid puudutab ka apellatsioonkaebuses viidatud 22. oktoobri 2013 kell 22.15 kostja

poolt hagejale saadetud kiri ning ka nimetatud kiri ei kinnita hageja väidet, et kostja ei esitanud

talle õigeaegselt tööjooniseid vaatamata hageja palvele ning seetõttu ei olnud tööde tegemine

võimalik.

9. Apellandi väitel kinnitab hageja poolt kostjalt tööjooniste küsimist ja nende mittesaamist

T. Ojanurme poolt kostjale 11. detsembril 2013 kell 15.44, 19. detsembril 2013 kell 11.13 ja

19. detsembril 2013 kell 11.50 saadetud e-kirjad.

Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud 11. detsembri ja 19. detsembri 2013 e-kirjad viitavad sellele,

et poolte vahel olid probleemid 25.09.2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu täitmisega ning peeti

läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks. Nimetatud asjaolu kinnitavad muu hulgas ka kostja

19.12.2013 kell 13.32 ja kell 15.21 e-kirjad; hageja 19.12.2013 kell 14.27 e-kiri. Hageja on otseselt

küsinud Pihla 4 tööjooniseid kostjalt 20.12.2013 kell 9.13 e-kirjas ning kostja on seepeale hagejale

saadetud e-kirjas palunud täpsustada, millised joonised puuduvad.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pooltevaheline e-kirjavahetus ei tõenda, et

kostja rikkus just tööjooniste esitamise kohustust, vaid kirjavahetusest nähtuvad probleemid

25.09.2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu täitmisega üldse. Samuti ei tõenda e-kirjavahetus

hageja poolt väidetut, et ilma tööjoonisteta ei olnud võimalik Pihla 4 objektil ehitustöid teostada

ning hagejapoolne tööseisak oli täielikult põhjustatud tööjooniste puudumisest.

10. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja M.Pi ütluste

kohaselt (II kd tl 21) läksid töötajad Pihla 4 objektilt novembrist alates vastavalt kas Viljandi või

Rakvere objektidele, sest puudusid tööjoonised, mille järgi ehitada. Tunnistaja K.Ni ütlustest

nähtuvalt (II kd tl 21-22) olid Pihla 4 osas vundamendi joonised, edasist ei olnud, vundamenditööd

tegid nad valmis, Sense Building OÜ paigaldas majakarbi, edasist tööd ei olnud, midagi oli lahti

lepinguga. Tunnistaja M.Ki ütluste järgi (II kd tl 22-23) joonised, mis neil olid, ei läinud kokku

elektri- ja torujoonistega. Tunnistaja E.Ki ütluste järgi (II kd tl 23-24) tekkisid Pihla 4

objektil rahalised ja lepingulised ebakõlad, taheti muuta lepingut ja tööde mahtu vähendada ning

seetõttu lõpetati leping. Tunnistaja A.Ki ütlustest nähtub (II kd tl 24-25), et poolte vahel oli

vaidlus töömahus.

Ringkonnakohus leiab, et viidatud tunnistajate ütlused ei tõenda hageja väidet kostjapoolset

lepingu rikkumist sellega, et ta ei esitanud hagejale vajalikke tööjoonised. Pigem kinnitavad

tunnistajate ütlused seda asjaolu, et poolte vahel oli vaidlus töömahus ning sooviti muuta esialgset

25.09.2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingut.

11. Alusetu on apellandi väide, et tunnistaja A.Lu ütlused on ebausaldusväärsed.

TsMS § 254 kohaselt tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma

kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta. Antud juhul on tunnistaja andnud

ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta ning asjaolu, et hageja arvates on tunnistaja ütlused

vastuolus hageja poolt esitatud tõenditega, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja A.Lu ütlusi ning puudub alus

nende ümberhindamiseks.

12. Apellandi väitel ei ole maakohus seisukohta võtnud kaetud tööde aktide nr 1-7 kohta, kuid

kaetud tööde aktides nr 1 ja nr 2 märkus „tööjoonised puudu“ tõendab kostjapoolset tööjooniste

üleandmise kohustuse rikkumist.

Ringkonnakohus leiab, et kaetud tööde aktid ei tõenda kostjapoolset lepingust tuleneva kohustuse

rikkumist. Kaetud tööde aktid on koostatud tehtud tööde kohta ning aktides nr 1 ja nr 2 märgitud

„tööjooniste puudumine“ ei ole takistanud hagejal aktis märgitud tööde tegemist (s.o tööjooniste

puudumine ei ole takistanud hagejal tegemast vee, kanalisatsiooni ja drenaaži torustiku

paigaldustöid liitumispunktist hooneni ning hoonealuse liivapadja tegemist, tihendamist ja

ettevalmistust).

13. Kuna ei ole tõendatud kostjapoolne oluline lepingu rikkumine, mis oleks andnud hagejale aluse

poolte vahel sõlmitud 25. septembri 2013 ehituse töövõtuleping üles öelda, siis puudub hageja

õigus nõuda VÕS § 652 lg 2 ja lepingu p-i 16.6 kohaselt kostjalt kulutuste hüvitamist. Kuna hagejal

puudub kulutuste (kahju) hüvitamise nõue, siis puudub vajadus võtta seisukohta selles, kas lepingu

ülesütlemisega tekkis hageja kahju ja kui suures ulatuses.

14. Lisaks eeltoodule kui möönda, et hagejal on õigus nõuda kostjalt seoses lepingu rikkumisega

kahju hüvitamist, siis on õige maakohtu põhjendus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist

seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate

põhjendustega ning ei korda neid (maakohtu põhjendused on esitatud vaidlustatud otsuse

p-des 12-14).

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kuna maakohtu vaidlustatud lahend on tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja

Viivi Tomson