4-14-5384/33 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(13)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2015

, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5384

(2440,14,003338) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Väärteoasi kaebemenetluses G.J kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 16.06.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,003338 Väärteoasja arutamise aeg 27.10.2014, 20.03.2015 avalikul kohtuistungil Menetlusalune isik G.J, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri esindaja AxxxMxxx Juhindudes VTMS § 132, § 133 § 135 - , kohus

O T S U S T A S :

Jät G.J ta kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A 16.06.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,003338 xxx Mxxx rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav l soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru . Kui kohtumenetluse poo

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 24.04.2015. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes

vandeadvokaadil. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 8.05.2015 (Viru Maakohtu 8.05.2015 . määrusega pikendati otsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemise aega kuni 22.05.2015.)

2(13)

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.06.2014 otsusega 2440,14,003338 väärteoasjas nr

määrati G.J-ile KarS § 63 lg 1 kohaldamisega liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 5-ks kuuks.

K eja otsuse kohaselt ohtuvälise menetl

xxx linnas Kalevi tn 37a

7 km/h +/- 3 juures juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Näit juhile tutvustatud. Samuti juhtis mootorsõidukit, mille veos ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument, samuti puudus ka isikut tõendav dokument.

Antud teoga rikkus juht ning tegu on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi; rikkus liiklusseaduse § 34 lg 6 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 228 järgi; rikkus liiklusseaduse § 88 lg 1 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 242 lg 1 järg Kuna LS § 227 lg 2, LS § 238 ja LS § 242 lg i. järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati § 63 lõike nende eest KarS kohaselt karistus LS § 227 lg 2 järgi.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo toimepanemine on tõendatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga mõõtevah , endi taatlustunnistuse koopiaga,

tunnistajate Axxx Nxxx, Nxxx Kxxx, Axxx Vxxx ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku avalduse ja taotlusega.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel ei saa piirduda põhikaristusena rahatrahvi määramisega, vaid tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, kuna isikut on ka varasemalt karistatud nii samalaadsete (kahel korral), kui ka teiste õigusrikkumiste toimepanemise eest, millede eest temale määratud karistused (peamiselt rahatrahvid) ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 10 kehtivat väärteokaristust. Kõik karistuseks määratud rahatrahvid alates 2010 aastast on tasumata, isik ignoreerib sellist karistuse liiki, seega isik ei tunne end karistatuna, kui temale määratakse rahatrahv, mis jäetakse tasumata. Isik ei tööta, seega ei oma sissetulekut. Kohtuväline menetleja loodab, et menetlusalune isik teeb sellest enda jaoks järeldused, mis hoiaksid ära tema edaspidised õigusrikkumised.

M enetlusalune isik on esitanud avalduse (16.05.2014) ja taotluse (21.05.2014) enetluse käigus m taotledes menetluse lõpetamist ja tunnistajate A. G.J ja N. K ülekuulamist.

xx

KAEBUS

G.J esitas Viru Maakohtule kaebuse nimetatud Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.06.2014 otsusele.

Esitatud kaebuses palub G.J tühistada otsus määratud karistus ning tunnistada, et

ega kaebaja ei ole rikkunud liikluseeskirju. Palub sisse nõuda tema kasuks kantud menetluskulud.

Kaebuse esitaja ei nõustu temale esitatud süüdistusega ja määratud karistusega. Väidab, et ei saanud ületada kiirust kuna sõites linna sisse kohe vähendas kiirust kuni 50 km/h. Selgitas

3(13)

politseile, et 30-40 meetrit tema ees liikus musta värvi ning mõlemas sõidukit liikusid sama xxx kiirusega. Politseinik kinnitas, et eessõitev auto kiirust ei ületanud. Politseinikud osutasid radari näidule, kuid radari enda andmeid ei näidanud, osutades sellele, et möödunud on palju aega ja seade nullis andmed ära. Peale seda ei esitatud ühtki tõendid selle kohta, et radariga fikseeritud kiiruse andmed kuulusid kaebajale. Kaebaja leiab, et protokollis politseinikud osutusid radari näidule, mida peale neid keegi ei ole näinud. Kui ta palus näidata kiiruse ületamise aega politseinikud keeldusid seda tegemast. Seega kaebaja väitel tekkivad kahtlused avastatud rikkumise suhtes. numbri ja siis Protokolli koostamisel näitasid politseinikud esialgu teise auto muutsid ära kaebaja sõiduki numbri vastu. Kaebaja leiab, et selline käitumine oli esile kutsutud sellega, et algselt oli kiiruse ületamine fikseeritud sõidukil numbriga xxx kuid hiljem rikkumine omistati kaebuse esitajale. Peale seda leiab, et ei vasta tõele peatamine sõidukiiruse ületamise eest. Kui teda peatati politseinik kohe osutus kinnitamata veosele haagises. Sellest kaebaja järeldab, et peatamise põhjuseks ei olnud kiiruse ületamine.

Peale seda leiab kaebuse esitaja, et ei vasta tegelikkusele, et liikus juhilubadeta. Tunnistab, et ta

hetkel, kui teda peatasid politseinikud, tal ei olnud kaasas juhilube. Kuid esitas oma passi ja haagise passi.

Seega vaidlustab LS § 88 lg 2 sätestatud rikkumist.

Peale seda kaebuse esitaja ei nõustu LS § 34 lg 6 ja § 238 rikkumisega ning leiab, et haagises veetav diivan oli paigaldatud ja kinnitatud selliselt, et transportimisel mitte luua ohtlike olukordi.

Ainsaks tõendiks nimetatud rikkumise kohta on politseiniku ütlused muud kinnitused aga puuduvad.

Kaebuse esitaja leiab, et pärast kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostamist oli dokument muudetud ning leiab, et see paneb kahtluse alla protokollis osutatud andmete suse. õig

Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale inkrimineeritud rikkumiste kohta tõendid puuduvad ning ainsaks tõenduseks on politseinike ütlused, mida aga tuleb panna kahtluse alla kuna asja käigus on osa dokumente ümber tehtud nii, et need oleksid vastavuses politseinike tunnistustega. Enda versiooni kinnitamiseks kaebuse esitajal on esitada salvestus ja tunnistajad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Kohtuvaidlustes palus enda kaebuse ja selle täienduste juurde.

kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus Tõepoolest liiku e. s xxx, mis ei olnud kinnitatud ja pööras . Sinna liikus ka teine auto, mis sõitis ees ja siis läksid teed lahku. Teda xx

peatati esimest korda xxx juures ja alustati protokolli koostamist just seal. Dokumendid olid garaažis ja pass oli autos. Kui küsis politseinikelt luba ei küsinud minna tualeti nad dokumente tuua. Kohe alguses selleks , ei näidanud dokumente kuna ei antud võimalust tehnilise passi võttis

välja ja passi ei olnud enam vaja. Mis puudutab haagist siis selles osas ei soovi karistusest kõrvale hoiduda, aga kiirust ei ületanud. veose eest ei jäeta

Arvab, et kinnitamata juhtimisõigusest ilma 5 kuuks. Arvab, et ei ületanud kiirust.

Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse. Kohtuväline men antud väärteo tõendatud kohtuvälise etleja on seisukohal, et toimepanemine on menetluse käigus ja leidnud tõendamist kohtuistungil. Peamised tõendid on kiirusemõõteseadme

4(13)

kasutamise protokoll, tunnistaja A. xxx O. Lxxxja R. Vxxx ja N. Kxx tlused. Menetlusaluse te ü isiku avaldus ja taotlus.

Liiklusjärelvalve ja kiirusemõõtseadme protokoll õigesti koostatud ja fikseeritud näit vastavalt oli metoodikale. Fikseeri menetlusaluse isiku kiiruseks 77 km/h +/- 3 km alal, kus lubatud kiirus oli ti

50 km a omas kehtivat taatlust. /h. Kiirusemõõteseade oli korras j Ja kiirust mõõtis pädev politseiametnik ja segavaid faktoreid ei esinenud. Ja seega mõõtmine viidud läbi tingimustes kus eksimus on . e võimalus välistatud

I isi , milles sikusamasuse tuvastamiseks võrreldi ku ütlusi politsei andmetega ja koostati protokoll on märge, et isikul ei olnud dokumente. Antud protokolliga isik oli tutvunud ja samuti andis selle kohta oma allkirja.

Tunnistajad xxx , et xxx Lvov on andnud üheseltmõistetavaid ja sündmuste käiku järginud ütlusi Lx

- G.J xx fikseeris G.J sõiduki kiiruseks 77 km/h + 3 km tunnis. Ütluste kohaselt ei olnud kaasas kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki dokumenti ning isiku tõendavat dokumenti. Samuti kinnitasid , mille veos tunnistajad, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Ja vahet ei ole, kas veos ületab haagise külgedest välja või mitte. Tunnistaja Kxxx kinnitas,

st dokumente, kes et politseinikud küsisid G.J-i käe

ütles, et tema isikut tõendava dokumendid on kodus ja unustas need koju. Oma esialgsetes ütlustes täpsustas ütles politseile, et elab lähedal tunnistaja, et G.J peatumise kohast ja võib dokumendid politseile tuua. Samuti tunnistaja, et auto haagises oli mööbel, diivan kinnitas ja tugitool ja need asjad ei olnud kaetud ega kinnitatud. Axxx xxx kinnitas, et auto haagises Va oli veos diivan ja tugitool ja need asjad ei olnud kaetud ega kinnitatud. Samuti

A. xxx et ütlus

tema abikaasa n G.J ütles talle, et tal o probleem politseiga põhjusel, et unustas dokumendid koju.

Mis puudutab menetlusaluse seisukohal, et isiku poolt antud ütlusi siis kohtuväline menetleja on neid ei saa arvestada tõendina kuna elgelt püüab kõrvale hoida karistusest ja tegemist isik ilms on raske väärteoga. Isik on varem sama eest kahel korral karistatud. Menetlusaluse isiku poolt antud ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Esialgsetes ütlustes isik omakäeliselt kirjutas, et polit , kaasas on ainult seinikud küsisid tema käest dokumente. Ta vastas, et dokumendid jäid koju tehniline pass. Oma avalduses kirjutas , et ta politseiametnikud küsisid tema käest konkreetselt ainult juhilube ja ta ei jõudnud midagi öelda ja teda sõidukisse. Oma esitaud siis nad kutsusid

taotluses isik kirjutas aga, et , et politseinik palus tema käest juhiluba ja G.J ütles juhiluba ei ole ja on olemas tehniline pass ja seda politsei ei tahtnud. Antud väidetavalt kohtuistungil menetleja seisukohale, rääkis isik üldse teist juttu ja neil asjaoludel jääb kohtuväline et menetlusaluse isiku ütlusi ei saa ebausaldusväärsuse tõttu kasutada.

Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 10 kehtivat väärteokaristust ja kõik määratud rahatrahvid 2010 aastast on tasumata. Isik eirab sellist karistusliiki ja seega isik ei tunne end karistatuna kui temale määratakse rahatrahvi, mis jäetakse tasumata, lisaks sellele oli varasemalt karistatud kiiruseületamise eest kahel korral ja ühel korral sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Antud karistus ei mõjutanud isikut. Isik ei tööta ja ei oma sissetulekut. Kohtuväline menetleja on . tehtud otsuse juurde ja palub seisukohal, et karistuse määr on põhjendatud Jääb jätta kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

5(13)

Menetlusalune isik

G.J andis ütlusi, et s koos kaaslastega sh xxx Vxxxi ja Naxxx Kxxx xxxx. Kuni Kaleviõitis Al

Olevi ristmikuni sõitis

eessõitva auto järel. Jäid ristmikul seisma, sõitis xxx otse edasi, kaebaja keeras paremale xxx, kusagil 50 m pärast politseiauto peatas teda. Politseinik küsis temalt auto dokumente ja dokumente ja miks ei ole veos haagises kinnitatud. Ta ei hakanud haagise kohta midagi seletama, tegi juttu dokumen Tahtis tidest, jõudis öelda, et ei ole kaasas juhilube ja need teise jope taskus. öelda et on olemas tehniline pass ja tema pass, aga ei jõudnud öelda, et pass kaasas ja nad palusid teda politseiautosse. Teel politsei , kas ta teab oma isiku autosse küsisid koodi, ta ütles isikukoodi

ja et pass on autos. Politseinikud ütlesid, et kui isikukoodi tead ei ole passi vaja. Läksid politseiautosse ja politseinikud hakkasid rääkima, et veos oli nõuetekohaselt kinnitama ja siis ütlesid, et kiirus oli 77 km/h. Ta ütles, et ei või olla, et sõitis tasakesi ja ei tulnud kohe pähe, et see oli see auto mille järgi sõitis. seetõttu Haagisel oli diivan ja tugitoolid ja ei saanud kiiresti sõita. Siis hakkasid tungivalt rääkima, et tema kiirus oli selline ja hakkas politseinikud id tungivalt

protokolli koostama. See oli autojuht, teine politseinik kes istus kõrval küsis kaks korda, kas kirjutame protokolli diivani kohta või kiiruseületamise kohta. Politseinik, kes oli autojuht ütles, et kostame punase protokolli. Kui nad vestlesid tuli meelde see auto, et sõitis ristmikuni selle auto järgi. Öeldi, et üks auto sõitis ees, aga (G.J ) sõitis kiiremini. Hakkasid alguses tema

joonistama skeemi, kus fikseerisid kiiruse. Kui palusin näidata kellaaega, mis peaks radaril olema, mis kell kiirus olin mõõdetud, ei näidanud näitu. Kogu selle aja koostasid protokolli, koostasid protokolli kiiruse peale, diivani ja dokumentide suhtes. Siis politseinik ütles, et lähme jaoskonda, kirjutasin oma seletuskirja ja andsin allkirja protokolli ja le läksime laiali, selleks läks kusagil 1,5 tundi aega.

Edasi oma ütlustes rääkis, et politseinikud näitasid kiirusemõõteseadmel fikseeritud näitu, sellel oli näit 77 km/h. Ta vaatas tähelepanelikult, kellaaega seal ei olnud, oli ainult 77 km/h.

Politseinikud küsisid tema käest juhiload ja auto dokumendid, millele ta vastas, et juhiload jäid töö juurde ja ainult tehniline pass kaasas ja palusid autost välja ja küsisid, kas teab isikukoodi ja tal pass autos ja politseinik ütles, et kui tean isikukoodi siis ei ole passi vaja. See oli politseiauto juures. Kui kohapeal kirjutas seletusi kirjutas ka tehnilise passi ja passi kohta, ja on võimalik, et kirjutas üksnes tehnilise passi kohta ja ei kirjutanud passi kohta, st ei kirjutanud teist korda sõna

„ “. Ei märkinud isikliku passi, võib olla läks segamini. pass Prefektuuris kirjutas rahulikult nii

nagu oli, et tehniline pass olemas, oma passist ei jõudnud öelda. Kaebaja istus autos, politseinikud tulid auto juurde ja küsisid dok ütles, et tehniline pass umente. Kaebaja on ja juhilube ei ole. Niikaua kui otsis tehnilist passi nad kutsusid teda autosse ja politsei auto juures ütles passi kohta.

Kaebaja haagis oli külgedega umbes 50 cm ja oli paigutatud diivan ja tungitoolid (ligi 1 m kõrged) ja sõitis miinimumkiirusega. Veel teel kaks korda peatus, et kontrollida veost. Leiab, et see et ei olnud kinnitatud ei midagi. Aga kui oleks rihm kaasas, siis oleks kinnitanud. tähenda

Tunnistaja Nxxx Kxxx

andis ütlusi, et tema istus G.J-i autos tagumisel istmel, sõitsid mööblit ostma. Tagasiteel peatas xxx. Politsei tuli auto juurde ja palusid väljuda, Mis kiirusel sõitsid mööda nemad istusid ja ootasid.

linna enne seda kui peatas politsei ta ei tea. Haagises oli diivan ja tugitoolid, mis ei olnud kaetud, aga kas kinnitatud seda ei tea. Kui politseinikud tulid auto juurde palusid esitada dokumendid ja juhiload. G.J ütles, et ei ole kaasas, et sõidame edasi kaks maja ja esitan kõik dokumendid. Pärast seda palusid välja tulla ja kõik Kui G.J sõitis maanteelt . xxx

6(13)

tema ees sõitis üks musta värvi auto, mis pööras enne neid Kuhumaani see auto sõitis xxx poole.

tunnistaja ei tea, ei mäleta. Ta istus tagaistmel ja ei vaadanud. a sõitis G.J Mis kiiruseg tunnistaja ei tea ega näinud kuna istus tagaistmel.

Tunnistaja Axx xxx

ndis ütlusi, et

tol päeval käisid õitsid tagasi olitsei tuli juurde, küsis midagi, mõne aja nad xxx. S xx. P mooduses läks Roland politseiautosse. Mõne aja möödudes kuskil 20 minutit tuli autosse tagasi, ütles, et tal on probleemid ja sõitsid maja juurde, nemad väljusid ja Roland jäi politseinikuga rääkima. Kui politseinik tuli juurde küsis dokumente

. Kas Roland esitas dokumente tunnistaja ei tea, kuna ta väljus autost. Mööbel ei oli kaetud ega kinnitatud. Kas nende auto ees sõitis auto tunnistaja ei tea, istus juhi taga ja ei näinud midagi. Mis kiirusega sõitis G.J linnas tunnistaja ei te a. Abikaasa ütles, et on probleeme politseiga, ütles et politsei peatas ja ta unustas dokumendid.

Kas tol päeval olid abikaasal kaasas isikuttõendavad dokumendid tunnistaja ei tea. Kas tunnistaja juuresolekul G.J näitas mingeid dokumente politseile ta ei näinud.

Tunnistaja Oxxx Lxxv

andis ütlusi, et oli patrullteenistuses koos Axxx Nxx xx kiirust, olles parkinud politseiauto xxx mootorsõidukit xxx kiiruseks fikseerisid 77 km/h asulasisesel teel, kus kiirusepiirang 50 km/h. Sõitsid sõidukile järgi ja peatsid. Tunnistaja läks suhtlema sõidukijuhiga kelleks oli G.J . Sõiduki juur , de liikudes märkas, et oli haagis ja haagise veos ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Jäi silma et sõidukis viibis veel isikuid. Seejärel suheldes Rolandiga küsisid dokumenti, tal ei olnud esitada ei juhtimisõigust ega isikut tõendavat dokumenti. Seejärel ta palus, kas võib lõppu enda maja

xxx

juurde. Niikaua kui suhtleks saaksid teised isikud hakata veost maha laadima. Puhtinimlikust seisukohast lubas edasi sõita. Sõites samuti lõppu, kutsusid G.J-i politseiautosse, siis xx küsi kas on kuhugi kiiret, tutvustasid kiirusemõõturi näitu ja ta kohe väitis sid, , et see ei ole tema

kiirus. G.J-i auto ees liikus tume auto, aga see auto ei jäänud sõiduki kiirusemõõte alasse, antud hetkel kui mõõtsid G.J-i sõiduki kiirust, siis eessõitev auto ei jäänud mõõteulatusse.

Teine auto liikus 50 km/h. Silmaga oli näha kuidas jõudis sellele sõidukile järgi. xx Kiiruse mõõtmise ajal tume sõiduk ei olnud mõõteulatuses. Eksimus on välistatud, mõõdeti just

G.J-i

Auto veos ei olnud üldse kinnitatud. Seaduse kohaselt xxx, mitte selle teise auto kiirust. ükskõik mis veos peab olema nõuetekohaselt kinnitatud, et välistada võimalust, et veos võib ära kukkuda. I

. Isik vastas, et need sikut tõendavaid dokumente G.J kaasas ei olnud dokumendid on kodus. , et teha kindlaks kellega tegemist on. Selle kohta Küsisid tema isikukoodi

koostati protokoll.

Selline protokoll koostatakse kui isikul ei ole isikut tõendavat dokumenti. P et tal on kaasas pass. atrullautos või selle juures isik ei rääkinud, Tunnistaja lisas täpsustuseks,

et kui nad suhtlesid palus -sse G.J G.J WC ja tunnistaja lubas tal ära käia ja hiljem tõi rahakoti kus olid tema dokumendid. Isikusamasuse tuvastamise protokoll oli koostaud enne seda. Isik esitas isikut tõendava kui oli koostatud väärteoprotokoll ja teised väärteoasja materjalid. Protokolli koostamisega alustasid mitte esmase peatamisega, vaid maja juures. Tunnistaja xxxx

ndis ütlusi, et

tagasid liiklusjärelevalvet paarimehega xxx kiiruseks oli 77 km/h. Enne antud punast sõidukit liikus teine sõiduk mis oli radarist väljas. Oli näha kuidas punane sõiduk läheneb tumedale. , Järgnedes sõidukile, andis paarimees märguannet ille peale sõiduk peatus , m xxxx suunaga Olevi

tänavale. Taga oli järelhaagis uhiga läks suhtlema O

, millel oli kinnitamata diivan. J xxx xx tunnistaja , kuidas O. Lx tas et ei ole seisis kõrval. Kuulis xxküsis dokumendi, mille peale isik vas kaasas. xxx , s vastas, et ei ole kaasas, kodus on. küsis ka isikutõendav dokument on. G.J Isik palus sõita 200 m kaugusele tema maja uurde ja nad ei olnud vastu. Kui jõudsid maja juurde, j

palus

-s. Tulid ka sellele vastu ja kaasreisijatel lubati veost maha G.J ära käia WC

7(13)

võtma. asa võetud rahakott, milles oli tema isikut tõendav dokument. Kui isik tuli tagasi oli tal ka Isikule näidati fikseeritud kiirust, millega nõus ei olnud.

ta Isikusamasuse tuvastamise protokolli koostatakse kui ei ole kaasas dokumenti. Antud protokoll oli koostaud kuna kohapeal ei olnud esitada dokumenti. xxx auto kiirust ei fikseerinud. See liikus lubatud kiirusega. isikuttõendavat Veos ei olnud kinnitatud ja ulatus üle haagise külgede. Protokolli hakkasid koostama isiku maja juures.

Kohtuvälise menetleja taotlusel G.J-i omakäelised ütlused avaldas kohus

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 10-11 rida 21), mille kohaselt politseinikud palusid dokumendid, tema ütles, et dokumendid jäid koju jopesse ja kaasas ainult tehniline pass. Siis kutsusid patrullautosse.

Samuti avaldati G.J-i 16.05.2014 avaldus (lk 20 rida 13) milles isik kirjutas, et dokumentide kohta patrullpolitsei küsis konkreetselt juhiluba, mille peale ta vastas, et ei ole seda kaasas ja ei jõudnud midagi öelda, kui polits autosse istuma. Ütles rohkem einik pani teda politsei patrullautos kohe, et kaasas on ainult sõiduauto tehniline pass ja isiklik pass.

Avaldatud 21.05.2014 taotlus (lk 22-23), milles isik kirjutas, et oli ka G.J-i

politseinik palus juhi vastas, et ei ole, kuid olemas pass ning luba, G.J sõiduauto ja haagise tehniline pass. Kuid neid politseinik ei tahtnud, ta tegi ettepaneku väljuda autost ja tulla nende sõidukisse.

Kohtuistungil avaldati väärteoprotokoll (lk 7), mis koostati xxxx xxx 77+/-3 km/h (kus lubatud sõidukiirus 50 km/h), seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 Näit juhile

4 km/h. tutvustatud. Samuti juhtis mootorsõidukit, mille veos ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti puudus kontrollijale esitamiseks juhtimise õigust tõendav dokument, puudus esitamiseks ka isikut tõendav dokument. G.J LS § 15 lg 1 p 2, LS § 34 lg 6 ja LS 88 lg 1 Sellega rikkus

. Menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris. Protokolliga on isik tutvunud, see on talle tõlgitud ja VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule arusaadav. - teatavaks tehtud, selgitatud, mille kohta protokollis olemas menetlusaluse isiku allkiri (lk 9).

Kohtuistungil avaldati isikusamasuse tuvastamise protokolli (lk 13), mis koostati 15.05.2014 xxx

Protokollist nähtub, et atud isiku andmed on tema enda ütluste kohaselt isikusamasusele allut

G.J isikukood xxx. Isikusamasuse tuvastamise algus 15.05.2014 kell 18.10, kohapeal aadressil xxx Isikusamasuse tuvastamine on vajalik süüteomenetluse tagamiseks. tuvastamiseks võrreldi isiku ütlusi välimust politsei andmekogu andmetega m-KAIRI- Andmete s.

võrdlemisel selgitati välja isiku põhiandmed: G.J isikukood xxx

, Eesti

kodanik. Infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemused: infosüsteemis olev foto vastab isikule. Isiku elukoht xxxx Isikusamasuse tuvastamisele allutatud , töökoht puudub. isik on protokolliga tutvunud, mille kohta andis allkirja. Isiku vasta tu mise lõpu aeg 15.05.2014 kell 18.16.

Kohtuistungil avaldati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (lk 15 mis ),

koostati xxt G.J isikukood xxx, juhtinud mootorsõidukit Volkswagen

Passat reg nr 676ARI, xxxx Dual nr DC083479 antennid 053816, tabloo 83479/DU.

Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-14/00019, mis testiti 15.05.2014 kell 08.10. e Mõõtmist teostati asulaväli teel, hea nähtavusega, sel valgel ajal, sademeta ilmaga, kuival kattega

8(13)

teel 2 sõidureaga, kahesuunalisel teel. Sõiduki sõidukiiruse Patrullauto seisis paremal teepeenral.

mõõtmiseks valiti mõõterežiim –mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes patrullautole, liikus üksinda Kiirust mõõdeti 3 sekundi jooksul ja kiirusemõõtmist . segavaid objekte ei esinenud. dme lugem 77 km/h. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev ja sea – Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul – 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendusmääramatus: +/

-

3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 Juhile näidati

4 km/h. seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise aj al ei kasutatud video/helitehnikat. Menetlusalune isik (G.J ) kirjutas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, et on näiduga tutvunud ja andis allkirja.

Kohtule esitatud Metroserti poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRSS- 14/00019 Dual DC083479 on taadeldud 16.01.2014 ning vastab , nähtub, et kiirusemõõtur Stalker MKM 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 1 p 8.2 nõuetele (lk 17).

Karistusregistri andmetest (lk 34-38)

gude nähtub, et G.J on korduvalt karistatud väärte eest liiklusseaduse alusel. Enne vaidlustatud otsust isikut on karistatud 11.04.2013 ja 25.10.2012 otsustega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvidega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja , üle kuulanud esindaja tunnistajad, uurinud asjas kogutud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et G.J kaebus tuleb jätta rahuldamata ning PPA Ida prefektuuri 16.06.2014 otsus 2440,14,003338 muutmata. väärteoasjas nr

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahe - ndamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Vastavalt liiklusseaduse § 34 lg 6 veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.

Veosevedu peab toimuma autoveoseaduse alusel kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 238 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest – - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Vastavalt liiklusseaduse lg 1 j § 88 uhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus (kuni 01.05.2015 kehtinud LS redaktsioonis). Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt - liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § -des 201 -des 205 -des 209, 211 ja 212, § –219, § –224 või § –241 sätestatud väärteokoosseis, – -des 214 -des 221 -des 226

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (kuni 01.05.2015 kehtinud LS redaktsioonis).

Vastavalt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

9(13)

sõidukiiruse ületamise eest 21– –

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07, p 9.1).

VTMS § 31 lg 1 kohaselt äärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel v

kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks (RKKKo nr 3-1-1-145-05).

Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas tõendite kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud.

Kohus leiab, et liiklusseaduse § 34 lg 6 sätestatud rikkumine, millega on toime pandud liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritav süütegu on tõendatud peale menetlusaluse isiku enda tunnistusi ka tunnistaja

Aleksandra G.J ütlustega, kes kinnitas, et otsuses märgitud ajal ja kohas G.J poolt haagisega transporditav veos (mööbel) ei onud kaetud ega mingil viisil kinnitatud. Tunnistaja Nxxx Kxxx avaldas, et veos ei olnud kaetud, aga kas kinnitatud seda ta ei tea.

Nimetatud süüteo toimepanemine on kinnitust leidnud ka OxxxLxxxja Axxx xxtlustega. Seega nimetatud rikkumise puhul PPA Ida prefektuuri 16.06.2014 otsus ei kuulu muutmisele, seda enam, et selles osas kaebuse esitaja otsust ei vaidlusta.

Liiklusseaduse § 88 lg 1 sätestatud rikkumine, millega on toime pandud iiklusseaduse § 242 lg 1 l järgi kvalifitseeritav süütegu (s.o. isikut või juhtimisõigust tõendava dokumendita mootorsõiduki juhtimine)

on tõendatud nii tunnistajate ütlustega kui ka isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mis reeglina koostatakse kui isikul puuduvad dokumendid, mille alusel oleks võimalik tuvastada isiku samasust. Isikusamasuse tuvastamisele allutatud isik (G.J ) on protokolliga tutvunud, mille kohta andis allkirja.

Seega pidi olema teadlik toimingu eesmärgist ja põhjustest. Ei ole eluliselt usutav G.J versioon, et tal siiski oli kaasas pass, mida ta ei jõudnud esitada enne protokolli koostamist. G.J poolt erineval ajal ütlused dokumentide olemasolu kohta on vastuolulised, millega seoses tekib kahtlus G.J nende usaldusvääruses.

poolt juhitavas sõidukis viibinud tunnistaja ütluste kohaselt Nxxx Kxxx kui politseinikud palusid esitada dokumendid ja juhiload G.J ütles, et ei ole kaasas, et sõidame edasi kaks maja ja kõik dokumendid. Samas sõidukis viibinud tunnistaja seal esitab

Alxxx Vxxx kohaselt ei tea

as ütluste ta kas tol päeval olid abikaasal (G.J ) kaas isikuttõendavad dokumendid

. Kas G.J esitas dokumente tunnistaja samuti ei tea, kuna G.J väljus autost.

Seega tunnistajate Nxx Kxxx ja Alxxx xxxtlused ei kinnita a

G.J püstitatud versiooni, et tal

oli kaasas pass. Peale seda G.J

10(13)

versioon, et tal unnistajate Oxxx Lxxja AxxxNxxx oli kaasas pass on ümber lükatud t ütlustega,

kes kinnitasid kohtuistungil, et menetlusalusel isikul ei olnud nende nõudmise peale esitada isikuttõendavad dokumenti. Kohtul puudub alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ja kohus leiab, et G.J poolt LS § 88 lg 1 sätestatud rikkumise, millega ta pani toime pandud LS §242 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu on tõendatud nii tunnistajate ütlustega kui ka teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Kaebuse esitaja versioon ei ole eluliselt usutav ja on vastuolus teiste väärteoasja tõenditega.

Kohtu hinnangul kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt. Vaatamata sellele, et nimetatud protokollis mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaks on märgitud asulaväline tee, leiab kohus, et tegemist on näpu valesse kastikesse märgitud ristiga. Kõikides veaga ning tegemist on ekslikult

väärteomenetluse käigus kogutud tõendites (sh samas protokollis) on süüteo toimepanemise kohaks märgitud Kohtla Järve linn Kalevi tn maja nr 37a, mis jääb linna piiridesse - ning seega on

tegemist asulasisese teega. Menetlusalune isik ei pööranud tähelepanu sellele asjaolule ega tuginenud sellele oma kaebuses või kohtuistungil oma väidete kinnitamiseks.

Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõen datud

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 15), millest tuleneb, et menetlusalune isik G.J

3 km/h ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 xxx km/h.

Kohus hindab tõepäraseks lisaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile ka tunnistajate xxx xxx xxx xxxx antud ütlused, et teostamise käigus

Nimetatud tunnistajate ütlustest tuleneb, et nad mõõtsid just menetlusaluse isiku juhitud xxx kiirust ning eksimus on välistatud. ütluste kohaselt G.J-i Tunnistaja xxx

auto ees liikus

tume auto, aga see auto ei jäänud sõiduki kiirusemõõte alasse, antud hetkel kui mõõtsid G.J sõiduki kiirust eessõitev auto ei jäänud mõõteulatusse. Tunnistaja xxxx

Seega menetlusaluse isiku väidetav asjaolu, et mõõtetulemus ei kuulunud G.J poolt juhitava sõidukile aga ei ole kinnitust leidnud ning tõendatud G.J-i on poolt 15xxxx

siseveendumus, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kogumis tunnistajate ütlustega saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Antud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et -Virumaal Kohtlaas G.J poolt 15.05.2014 kell 18.01 Ida Järve linn

Kalevi tn maja nr 37a juures 77+/-3 km/h, millega mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem, kui 2 Lähtudes ülaltoodust

4 km/h. rikkus

G.J § 15 lg 1 p

2 lubatud sõidukiirust, liiklusseaduse -ga millega pani toime l

iiklusseadus § 227 lg 2 sätestatud süütegu.

Liiklusteaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 227 lg 2 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et iiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav l

väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime G.J . Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole.

11(13)

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõiguse norme.

KARISTUS

Menetlusalusele isikule G.J-ile on kohtuvälise menetleja poolt KarS § 63 lg 1 tulenevalt l

iiklusseadus § 227 lg 2 alusel määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks, mis on sanktsiooni m

ülem äära lähedane (LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg

1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-07, p-

st 6 tulenevalt karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-06 p-s 15.1 on märgitud, et karistuse mõistmisel kõlas KarS § tuleb koos

56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04).

Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.

Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

12(13)

G.J rikkumisi ei tunnistanud.

Karistusregistri andmetel kaebuse esitaja on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusseaduse alusel. Enne vaidlustatud otsust isikut on karistatud 11.04.2013 ja 25.10.2012 otsustega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvidega. Isikule varasemalt . määratud rahatrahvid on tasumata

Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– – kuni 100 trahviühikut või

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud korduvalt määrata isikule karistust sanktsiooni ülemmäära lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Antud karistuse liiki valimist kohus peab põhjendatuks, kuna varasemalt isikule liiklusseaduse rikkumiste eest rahatrahvi määramine ei hoidnud isikut uute süütegude toimepanemisest.

Arvestades seda, et liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning iiklusseaduse § 227 lg 5 p l

1 näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul sanktsiooni ülemmäära lähedases määras juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud.

Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud karistused

(rahatrahvid) ei täitnud enda eesmärki, seega antud juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine ja juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohtu hinnangul G.J-ile määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü tema suu arvestab teo toimepanija isikut. rusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja

Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette juhtimisõiguse äravõtmist ning nimetatud karistuse näol on karistus, mis omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist tulevikus.

Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul varasemalt rahatrahvide

karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik. Kohtuväline menetleja on põhjendanud kohaldamist menetlusalust isikut s vajadusega mõjutada eaduskuulekalt käituma (varasemad rahatrahvid ei e huvidega. Kohus leiab, et valitud karistuse liigi mõjutanud) ja õiguskorra kaitsmis ja määra mab eripreventiivset eesmärki, jääb kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas o ettenähtud karistusraamid kohaldatud põhjendatult. e piir se ja on ides

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 jätab G.J-i kohus

kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.06.2014 otsuse muutmata.

13(13)

G.J-i menetluskulude hüvitamise tuleb jätta rahuldamata, kaebus esitatud taotlus es ks kuna kaebuse rahuldamata jätmise puhul jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik