Legislator Case Law & Legislation
3-14-52545/23 AI generated

3-14-52545/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52545/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-14-52545/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
refusal of vocational retraining deportation despite health issues fluctuating incapacity for work attorney's illness abusive employment dismissal limited work availability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52545 Otsuse kuupäev 22. mai 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sven Uibo kaebus Tartu Vangla 9. septembri 2014 käskkirja nr 6-3/129, 7. oktoobri 2014 käskkirja nr 6-2/1235, 9. oktoobri 2014 käskkirja nr 6-2/1248 ja 16. oktoobri 2014 käskkirja nr 6-1/1074 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Sven Uibo Vastustaja – Tartu Vangla 1. Jätta rahuldamata Sven Uibo 4. mail 2015 kohtusse saabunud avaldus kaebuse muutmiseks. 2. Jätta Sven Uibo kaebus rahuldamata. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Sven Uibo määrati 09.09.2014 käskkirjaga nr 6-3/129 Tartu Vanglas majandustööle kuni 31.12.2014. Samuti 09.09.2014 Tartu Vangla käskkirjaga nr 6- 1/932 otsustati paigutada S. Uibo avavanglasse. 07.10.2014 käskkirjaga nr 6-2/1235 ja 09.10.2014 käskkirjaga nr 6-2/1248 karistati S. Uibot distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. 16.10.2014 käskkirjaga nr 6-1/1074 tunnistas Tartu Vangla kehtetuks oma 09.09.2014 käskkirja nr 6-1/932 S. Uibo avavanglasse paigutamise kohta, kuna S. Uibol olid kehtivad distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest.

2. S. Uibo esitas 09.09.2014 käskkirja nr 6-3/129, 07.10.2014 käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014 käskkirja nr 6-2/1248 ja 16.10.2014 käskkirja nr 6-1/1074 peale vaided, mis jäeti rahuldamata vastavalt Tartu Vangla 23.09.2014 vaideotsusega nr 1-11/436-2, 03.11.2014

2

vaideotsusega nr 1-11/508-2, 30.10.2014 vaideotsusega nr 1-11/507-2 ning 13.11.2014 vaideotsusega nr 1-11/509-2.

3. 22.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S. Uibo kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla 09.09.2014 käskkirja nr 6-3/129, 07.10.2014 käskkirja nr 6-2/1235 ja 09.10.2014 käskkirja nr 6-2/1248 tühistamist ning tema avavanglasse saatmise taastamist.

4. 23.10.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse S. Uibo kaebuse täiendus ning esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub peatada Tartu Vangla 09.09.2014 tööle määramise käskkirja nr 6-3/129, 07.10.2014 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/1248 ja 16.10.2014 avavanglasse paigutamise tühistamise käskkirja nr 6-1/1074 kehtivuse.

5. Tartu Halduskohus esitas 28.10.2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus edastada mainitud käskkirjad, teatada, kas nende osas on käimas vaidemenetlus ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade osas ühtlasi teatada, kas need on täitmisele pööratud. Tartu Vangla täitis kohtunõude 29.10.2014.

6. Oma 29.10.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuna selle esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu. Samuti palus kohus taotlust täiendavalt põhjendada.

7. 30.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta ning 03.11.2014 S. Uibo avaldus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustega.

8. Tartu Halduskohus jättis 04.11.2014 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis S. Uibole tähtaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks.

9. 11.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S. Uibo avaldus, milles ta soovis üle minna tuvastamisnõudele. Samas saabus 21.11.2014 kohtusse vaideotsus, millest nähtuvalt oli S. Uibol läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus kõigi tühistamisnõuete osas.

10. Tartu Halduskohus jättis 25.11.2014 S. Uibo kaebuse teistkordselt käiguta, selgitas tuvastamisnõude esitamise piiranguid ning palus S. Uibol teatada, milliste nõuete juurde ta jääb.

11. 27.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S. Uibo avaldus, milles ta palus muuta kaebuse kahjunõudeks.

12. Oma 11.12.2014 kirjas selgitas Tartu Halduskohus S. Uibole vajadust läbida hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus.

13. 19.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S. Uibo avaldus, milles ta märgib, et jääb algselt esitatud tühistamisnõuete juurde.

14. Tartu Halduskohus võttis 05.01.2015 S. Uibo kaebuse menetlusse ning andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

3

15. Tartu Vangla palub oma 26.01.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.

16. Tartu Halduskohus määras 06.03.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 22.04.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 22.05.2015.

17. 04.05.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Uibo taotlus, milles ta avaldab soovi minna üle tuvastamisnõudele seoses käskkirja kehtivuse lõpuga 31.12.2014.

Kaebuse põhjendused

18. S. Uibo selgitab oma kaebuses, et 16.06.2014 avanes võimalus tema avavangla osakonda ümberpaigutamiseks, kui on lõpetatud puidupingi eriala ning läbitud on eluviisitreening. 02.07.2014 alustati ümberpaigutamise menetlust, kuid alusetu süüdistuse tõttu teise kinnipeetava ründamises otsustati 16.07.2014 teda mitte ümber paigutada. Kaebaja soovib omandada haridust, kuid Tartu Vanglas seda ei võimaldata. Üksuse juht selgitas talle, et keegi pole Tartu Vanglast läinud ilma „lapi peal olemata“. Ta selgitas küll oma tervislikku seisundit, kuid ikkagi määrati ta tööle. S. Uibo sõnul on tal meniski vigastus, murd ja parema käe turse. 09.09.2014 otsustati ta aga saata avavangla osakonda. Samal ajal aga määrati ta ka tööle. Pärast tema karistamist väljastati 16.10.2014 uus käskkiri tema avavanglasse mittesaatmise kohta. S. Uibo märgib, et ta toetub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklile 3, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata ega ebainimlikult kohelda ning karistada.

19. 22.10.2014 kohtusse saabunud avalduses märgib S. Uibo, et kergemaks tööks ei saa tema tervislikku seisundit arvestades pidada terve üksuse põranda pesemist, kus tuleb liikuda väga libedal kivipõrandal, millel ka tervel inimesel on oht kukkuda. Tööle asumise korral oleks kujunenud oluline oht tervisekahjustuse tekkimiseks, seega andis õiguse korralduse täitmisest keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4.

20. Oma 11.11.2014 kohtusse saabunud avalduses selgitab S. Uibo, et TTOS §-de 13 ja 14 kohaselt on tööandjal kohustus tutvustada töötajale tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning töötajal on kohustus teavitada töötamist takistavatest tervisehäiretest. S. Uibo selgitab, et probleem seisneb põhiliselt töö sisus. Ta on korduvalt palunud endale erialast tööd, ta õppis puupingi operaatoriks, kus on võimalik töötada kas või ratastoolis.

Vastustaja vastuväited

21. Vastustaja hinnangul ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud kaebusest ühtegi asjaolu, mis viitaks vaidlustatud käskkirjade õigusvastasusele. Enne majandustööle määramise käskkirja andmist kooskõlastati see ka Tartu Vangla meditsiiniosakonnaga. Tartu Vangla märgib, et kaebaja viide töö sisule viitab sellele, et soovimatus teha vangla majandustööd ei ole tingitud ebasobivast tervislikust seisundist, vaid muudest põhjustest. On üldteada, et osa kinnipeetavaid peab vangla majandustöödel töötamist vastumeelseks ning selle eest makstavat töötasu liiga väikeseks. Väide majandustöö kui kerge füüsilise koormusega töö sobimatusest on põhjendamatu.

22. Seoses vaidlustatud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjadega selgitab Tartu Vangla, et asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja eiras kaebaja vanglateenistuse ametniku korraldust ning keeldus majandustöö tegemisest. Kaebaja töövõimelisus oli arsti poolt tuvastatud ning ei

4

esinenud ka ühtegi muud õiguspärast põhjust tööst keeldumiseks. Keeldudes töökohustuse täitmisest ning pannes toime distsiplinaarsüüteod, tekitas kaebaja ise olukorra, kus tema avavanglasse paigutamine ei olnud kehtiva õiguse raamides enam võimalik. Kaebusest ega selle täiendustest ei nähtu ühtegi alust Tartu Vangla 16.10.2014 käskkirja nr 6-1/1074 tühistamiseks. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja viiteid vangla majandustöö ohtlikkuse osa, kuna äsja pestud põranda võrdlemine jääga on meelevaldne. Põrandapesu on võimalik korraldada ka viisil, mis vähendab oluliselt vajadust üle märja põranda käia, nt alustades pesemist põranda ühest otsast ning liikudes pesemisega järk-järgult mööda kuiva põrandat edasi.

Kohtu seisukoht

23. Kohus võtab esmalt menetlusliku seisukoha S. Uibo 04.05.2015 kohtusse saabunud avalduse kohta, milles ta taotleb muuta tühistamisnõuet õigusvastasuse tuvastamise nõudeks, kuna käskkirjad kehtisid kuni 31.12.2014. Kaebaja ei täpsusta, milliseid käskkirju ta silmas peab, kuid käesolevas asjas on S. Uibo vaidlustanud Tartu Vangla 09.09.2014 tööle määramise käskkirja nr 6-3/129, millega ta määrati Tartu Vanglas majandustööle kuni 31.12.2014, mistõttu kohus järeldab, et kaebaja peab silmas nimetatud käskkirja. S. Uibo taotluse näol on tegemist kaebuse muutmise taotlusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib pärast seda tähtaega, sealhulgas apellatsioonivõi kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet ja alust muuta üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Tähtaeg taotluste esitamiseks möödus Tartu Halduskohtu 06.03.2015 määruse kohaselt 22.04.2015. S. Uibo ei ole välja toonud mõjuvat põhjust oma kaebuse muutmiseks pärast tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul oli S. Uibol pärast 31.12.2014 võimalik esitada vastav taotlus kuni 22.04.2015, mistõttu oli tal selleks küllaldaselt aega. Seega jätab kohus rahuldamata S. Uibo taotluse kaebuse muutmiseks.

24. Seega on endiselt kohtu menetluses S. Uibo tühistamiskaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 09.09.2014 käskkirja nr 6-3/129, 07.10.2014 käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014 käskkirja nr 6- 2/1248 ja 16.10.2014 käskkirja nr 6-1/1074 tühistamist. 09.09.2014 käskkirjaga nr 6-3/129 määrati S. Uibo Tartu Vanglas majandustööle kuni 31.12.2014. Samuti 09.09.2014 Tartu Vangla käskkirjaga nr 6-1/932 otsustati paigutada S. Uibo avavanglasse. 07.10.2014 käskkirjaga nr 6-2/1235 ja 09.10.2014 käskkirjaga nr 6-2/1248 karistati S. Uibot distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. 16.10.2014 käskkirjaga nr 6-1/1074 tunnistas Tartu Vangla kehtetuks oma 09.09.2014 käskkirja nr 6-1/932 S. Uibo avavanglasse paigutamise kohta, kuna S. Uibol olid kehtivad distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest.

25. Kohus on seisukohal, et 07.10.2014 käskkiri nr 6-2/1235, 09.10.2014 käskkiri nr 6-2/1248 ning 16.10.2014 käskkiri nr 6-1/1074 omavad S. Uibo õigustele jätkuvalt mõju, mistõttu on nende tühistamine iseenesest jätkuvalt võimalik. Kohus möönab, et kuna 09.09.2014 tööle määramise käskkiri nr 6-3/129 kehtis kuni 31.12.2014, ei ole sel enam otseselt mõju kaebaja õigustele. Kohus võtab siiski alljärgnevalt seisukoha kõigi käskkirjade õiguspärasuse osas, kuna juhul, kui käskkirjad on õiguspärased, ei oma tähtsust küsimus sellest, kas kaebaja saab jätkuvalt nõuda tööle määramise käskkirja tühistamist.

26. Tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et Tartu Vangla 09.09.2014 käskkirja nr 6- 3/129 tühistamiseks alust ei ole. VangS § 37 lg 2 loetleb asjaolud, mille esinemisel on kinnipeetavad töökohustusest vabastatud. Kaebajal ei esine teadaolevalt ühtegi VangS § 37

5

lõikes 2 toodud töökohustust välistavat asjaolu. Töökohustus on välistatud tervisest tulenevatel põhjustel, kui selline töövõimetus on tuvastatud arsti poolt. Kaebaja puhul tervislikest põhjustest tulenevalt töövõimetust ei ole tuvastatud (tl 6, 94). Mitu meditsiinitöötajat on leidnud, et kaebaja võib majandustööd teha, perearstid leidsid, et osalise koormusega kerge füüsilise töö tegemine ei ole kaebajale vastunäidustatud ja seega tööle määramise käskkiri on õiguspärane ja ei ole alust selle tühistamiseks.

27. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja 10.09.2014 ja 14.09.2014 eiras vanglateenistuse ametniku korraldust ning keeldus majandustöö tegemisest. Kaebajal ei esinenud ühtegi õiguspärast põhjust tööst keeldumiseks. Mõlema käskkirjaga kaebaja on karistatud kõige leebema karistusega – noomitusega. Seetõttu on kohus seisukohal, et distsipliinirikkumine on toime pandud ja tõendatud. Käskkirjad antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutusvigadeta ning vastavad vorminõuetele ja seega puudub alus Tartu Vangla 07.10.2014 käskkirja nr 6-2/1235 ja 09.10.2014 käskkirja nr 6-2/1248 tühistamiseks.

28. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutataval kinnipeetaval olla kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Keeldudes töökohustuse täitmisest pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo ning tekitas seega ise olukorra, kus tema avavanglasse paigutamine ei olnud kehtiva õiguse raames enam võimalik. Niisuguses olukorras lubab haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 p 2 haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada. Seega Tartu vangla 16.10.2014 käskkiri nr 6-1/1074 on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutusvigadeta ning vastab vorminõuetele ja seega puudub alus selle tühistamiseks.

29. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole alust ühegi käskkirja tühistamiseks, jätab kohus S. Uibo kaebuse rahuldamata.

30. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2016.a määrusega.

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsuse peale Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1248 ja 16.10.2014. a käskkirja nr 6-1/1074 tühistamist puudutavas osas läbi vaatamata.

6

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamist puudutavas osas ning lõpetada vastavas osas asjas menetlus. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus muutmata. 3. Tagastada S. E. Eizenile apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tõendid. 4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.