3-14-52643/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52643 Haldusasi Reiko Madi kaebus Tartu Vangla tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Reiko Madi määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Reiko Madi Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Reiko Madi esitas 18. novembril 2013 Tartu Vanglale pöördumise nr 6-24/9958-1, milles märgitu kohaselt murdis R. Madi lõunat süües ära oma esihamba, kuna lõunasöögiks pakutud kartul oli toores. Pöördumises palus R. Madi enda hammas korda teha või implantaat paigaldada. R. Madi käis

26. novembril 2013 hambaarstil, kus talle ei tehtud peale röntgeni ja hambaaugu täitmise midagi. Vangla ei ole kaebaja pöördumisele kirjalikult vastanud.

2. R. Madi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab, et Tartu Vangla hüvitaks talle tekitatud kahju, st laseks talle paigaldada hambaimplantaadi.

3. Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a määrusega võeti R. Madi kaebus menetlusse. Halduskohtule esitatud nõudeks loeti heastamisnõue, mille kohaselt nõuab kaebaja Tartu Vanglalt hambaimplantaadi paigaldamist.

2

4. R. Madi esitas 16. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse endale esindaja määramiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja märkis, et ta ei oska ise oma õigusi kaitsta ning määruskaebusi koostada.

5. Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2015. a määrusega jäeti R. Madi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt:

5.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 järgi võib isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

5.2. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus leidis, et kaebaja taotlus antud halduskohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole taolise vaidlusega, mille lahendamiseks oleks vajalik advokaadi abi poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu. Kaebaja on halduskohtule esitanud arusaadava nõude ja põhjendustega kaebuse, mis on ka menetlusse võetud. Puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna kaebaja on võimeline antud haldusasjas ise oma õigusi kaitsma, st tuvastatud on RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamise eeldus, puudub vajadus hinnata kaebaja majanduslikku seisundit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. R. Madi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2015. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei palunud kaebaja riigi õigusabi mitte halduskohtu menetluseks, vaid edasiseks. Nimelt kaebab vangla kõik tema kahjuks tehtud otsused edasi. Riigikohtusse ja Euroopa Inimõiguste kohtusse saab pöörduda aga ainult advokaadi vahendusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

9. Kaebaja on seisukohal, et Riigikohtusse kassatsioonkaebuse või Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamiseks on tal vaja advokaati, kuna vastava kaebuse saab esitada ainult viimati nimetatud isik. Tegemist on eksliku seisukohaga. HKMS § 211 lg 1 kohaselt on kassatsioonkaebuse esitamise õigus poolel ja kolmandal isikul. Poolena tuleb HKMS § 15 lg 1 p 1 kohaselt mõista kaebajat ja vastustajat. Nimetatud regulatsioonist ei tulene kassatsioonkaebuse esitamise õigust ainult advokaadi vahendusel. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ei ole kohtureeglistiku reegli 36 kohaselt isikul vaja advokaadist esindaja olemasolu.

3

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene