3-14-51494/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51494 Haldusasi MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.06.2014 korralduse nr HJR 1-15/14/332 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – MTÜ Audevälja Arenduskeskus; volitatud esindaja Siim Vahtrus; seaduslik esindaja Helen Kooviste Vastustaja – Keskkonnaamet; volitatud esindajad Rein Urman, Maria Karus, Käthlin Raudla Kolmas isik – AS Kiirkandur; volitatud esindaja v.adv Siim Roode; seaduslik esindaja Tiit Ploom Asja läbivaatamise vorm Istung 29.04.2015 Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.

3. Välja mõista MTÜ-lt Audevälja Arenduskeskus (reg.kood 80182831) AS-i Kiirkandur kasuks menetluskulu summas 300 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 22.06.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon andis 11.06.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/332 AS-le Kiirkandur maavara kaevandamise loa Harjumaal Padise vallas kohaliku tähtsusega Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel (pindala 13,17 ha) ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamiseks 15 aastaks. Korralduse alusel väljastas Keskkonnaamet 11.06.2014 kaevandamisloa nr HARM-124 (L.MK/323895).

2. MTÜ Audevälja Arenduskeskus esitas 16.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 11.06.2014 korralduse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.07.2014 määrusega MTÜ Audevälja Arenduskeskus esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.08.2014 määrusega Tallinna Halduskohtu 16.07.2014 määruse ja tegi asjas uue määruse, millega rahuldas MTÜ Audevälja Arenduskeskuse esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus peatas Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regiooni 11.06.2014 korralduse nr HJR 1-15/14/332 ja Keskkonnaameti 11.06.2014 kaevandamisloa nr HARM-124 (L.MK/323895) täitmise Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel olemasolevat looduskeskkonda mõjutaval viisil.

4. Tallinna Halduskohus võttis 09.09.2014 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna AS-i Kiirkandur.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

5. Kaebaja taotleb Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.06.2014 korralduse nr HJR 1-15/14/332 tühistamist ja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

5.1 Keskkonnaameti poolt 21.08.2013 kirjaga nr HJR 6-7/13/19021-29 Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande heakskiitmine oli õigusvastane ega ole kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lg 1 p-dega 3 ja 6.

5.1.1 Kumulatiivne mõju – KMH aruandes ei ole piisavalt ega asjakohaselt analüüsitud Tatramäe II karjääri kumulatiivset keskkonnamõju. Arvestades mõjutatava ala väiksust, karjääride arvu ja pindala sellel, on karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ülemäära suur. Vaid tolmu ja müra mõju analüüsimisel on KMH aruandes mingil määral käsitletud ka olemasolevate karjääride mõju, kuid seda vaid tervisekaitse normidele vastavuse aspektist. Täielikult on arvestamata piirkonna liikluskoormuse kasvu kumulatiivne mõju kohalike elanike heaolule. Samuti ei ole asjakohaselt analüüsitud kumuleeruvat mõju piirkonna puhkealadele ega sotsiaalmajanduslikku koosmõju. Korrastamistingimustes toodud rajatava veekogu asjakohasuse hindamisel pole arvesse võetud lähedale kavandatavat Mõnumäe tiiki ega Audevälja II ning Kruusa karjääride korrastamisega rajatavaid veekogusid.

5.1.2 Mõju inimeste heaolule – viide Alkranel OÜ eksperthinnangule ei ole asjakohane, kuivõrd see ei käsitle Tatramäe II karjääri. Piisavalt ei ole arvestatud kõigi piirkonda jäävate karjääride mõjudega. Samuti ei tulene mõju kohalike elanike heaolule ainult kaevandamisega kaasnevast tolmust ja mürast, vaid arvestada tuleb ka näiteks liikluskoormuse kasvu ja puhkamisvõimaluste vähenemisega.

Kohalikud elanikud väärtustavad just Padise valla rohelist elukeskkonda, säilinud põlismaastikke ja miljööväärtuslikke alasid ning on KMH menetluse vältel oma sellekohaseid seisukohti korduvalt väljendanud, kuid neid ei ole arvesse võetud. KMH aruande p 5.11 ei kirjelda piisavalt konkreetse taotletava mäeeraldise avaliku kasutamise võimaluste, sh puhkamisvõimaluste olukorda. Mõjude hindamisel tulnuks arvestada, et suures ulatuses metsa maharaiumine ning seniste avaliku kasutamise võimaluste piiramine avaldab olulist negatiivset mõju. Kavandatava karjääri alal paikneb metsateede võrgustik, mis leiab kohalike elanike poolt tervisespordi harrastamiseks ja muudeks rekreatiivseteks võimalusteks aastaringset kasutamist. Sellele ei ole lähipiirkonnas alternatiivi. Ala omab ka piirkonna turismiarengu seisukohalt olulist tähtsust. KMH aruandes ei ole arvestatud asjaoluga, et kuni supluskohana kasutatava veekogu rajamiseni külaelanike puhkamisvõimalused vähenevad oluliselt. Olemasolev metsaala kaob, kuid supluseks kasutatav veekogu rajatakse alles pärast kaevandamistegevuse lõppu. Hetkel on kaevandamisluba väljastatud 15 aastaks, kuid võimalik on selle pikendamine, kui maavaravaru ei jõuta loa kehtivusaja jooksul ammendada. Ei ole ka arvestatud, et aastaringselt rekreatsiooni eesmärgil kasutatava metsaala asendamine suvise supluskohaga ei ole samaväärne. Samuti ei ole analüüsitud seda, et nii paljude veekogude rajamisega suhteliselt väikesele alale küla keskel kaasnevad ohutusriskid ning täiendavad kulutused, muutmaks veekogusid ohututeks. Kaebaja ei nõustu KMH aruande punkti 7.4 järeldustega, et kuivõrd kaevandamisel ei ületata tervisekaitsenorme, siis mõju inimeste heaolule puudub. Inimeste heaolu kahjustatakse ka siis, kui häiringud ei ületa arvulisi norme, kuid tekitavad ebameeldivustunnet. Sealjuures tuleb ka arvestada piirkonna eripäraga – tegemist on maapiirkonna, ajaloolise külasüdame ning kohalike poolt kõrgelt hinnatud põlismaastikuga, mille puhul väärtustatakse just looduslähedast ja rahulikku elukeskkonda.

Kaevandamisloa menetluse kestel tegid kohalikud elanikud ja kaebaja ettepanekuid mäeeraldise suuruse vähendamiseks, et vähemalt osaliselt säilitada väärtuslik metsaala ning vältida sellel pöördumatuid maastikumuutusi. Keskkonnaameti poolt 14.02.2014 vastuses antud põhjendus, mille kohaselt mäeeraldise suuruse vähendamine ei ole võimalik, kuna KMH aruanne ei pea seda vajalikuks ning seda keelab ka maapõueseaduse (MaaPS) § 63 lg 1, ei ole õiguspärane ning sellel alusel ei oleks tohtinud jätta arvestamata kaebaja ettepanekut. MaaPS-st ei tulene, et loa väljaandja oleks seotud KMH aruandes toodud ettepanekute ja leevendusmeetmetega ega tohiks seada muid meetmeid või tingimusi. Kuna loa menetlemise käigus on avalikkusel õigus oma ettepanekuid ja seisukohti esitada ka peale KMH aruande heakskiitmist, siis ettepanekuga mittearvestamisel ei saa tugineda sellele, et KMH aruandes ekspert sellist ettepanekut ei teinud. Kaebaja ei nõustu Keskkonnaameti väitega, et olemasoleval kujul liustikuvalli (st künka) säilitamine ning selle senise kasutamise jätkamine või isegi sellele puhkeala loomine muudaks maavara kättesaamatuks (ja oleks seega vastuolus MaaPS §-ga 62). Mäeeraldisest osa väljajätmine on kaebaja arvates õigustatud MaaPS § 63 lg 3 alusel.

5.1.3 Sotsiaalmajanduslik mõju – KMH aruande punktis 10.4 esitatud väide, mille kohaselt Audevälja küla elanikel ei ole pretensioone uue taotletava Tatramäe II karjääri tulekuga, on täielikult tõendamata ja vale. Kaevandamisloa menetluses elanike poolt esitatud vastuväidetest nähtub vastupidine.

KMH aruande p 5.11 ei kirjelda piisavalt konkreetse taotletava mäeeraldise avaliku kasutamise võimaluste, sh majandustegevusvõimaluste olukorda. Punktis 7.7 märgitakse küll, et elanikud on taotletava mäeeraldise piires kasutanud seda ala marjaja seenemetsana, ent lisatud on, et marjaja seenekorjamise võimalus säilib ka väljaspool mäeeraldise piire. Kuna piirkonnas puuduvad töökohad ja inimeste sissetulekud on piiratud, annab metsaandide varumine inimestele olulise lisasissetuleku. KMH aruandes ei ole hinnatud, kui suures ulatuses väheneb marjaja seenekorjamise võimalus ning kas väljaspool mäeeraldise piire säilib metsaandide korjamise võimalus selle eesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses. Kaebaja hinnangul see nii ei ole, kuna just kavandatava karjääri alal paikneb üks ümbruskonna rikkalikum seeneja marjamets. KMH aruandes esitatud väide, et metsa majandamise eesmärgil selle mahavõtmisel hävib marjaja seenemets niigi, on arusaamatu. Metsa majandamist ei saa võrdsustada metsa hävitamisega. Maavara kaevandamise käigus toimuv maastikumuutus ja korrastamise käigus veekogu rajamine ei ole võrreldav metsa majandamisega. Lisaks on korrastamisjärgselt rajatava veekogu puhul kirjeldamata veekogude hooldamisega kaasnevad täiendavad kulutused, vältimaks nende kiiret kinnikasvamist.

5.1.4 Karjääri kaevandamisjärgne korrastamine – KMH aruandes ei ole karjääri kaevandamisjärgset korrastamist piisavalt detailselt kirjeldatud ega hinnatud korrastamise meetmete efektiivsust kui võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise meetmete efektiivsust KeHJS § 20 lg 1 p 7 kohaselt. Kuna kaevandamine hõlmab kaevandamisseaduse (KaevS) § 3 lg 1 p 3 kohaselt ka rekultiveerimist, KeHJS järgi ei ole korrastamise projektile KMH-d vaja läbi viia ega hinnata selle keskkonnamõjude olulisust, tuleks seda teha kaevandamisloa menetluses koostatud KMH aruandes. Samuti peab keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ (keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 43) §

7 lg 3 kohaselt Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma mh kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest. Samuti toetab sellist seisukohta MaaPS § 34 lg 1 p 13. Seega peab enne kaevandamisloa andmist olema selge, kuidas ja kas on võimalik kaevandamisega rikutud maad kasutamiskõlblikuks korrastada. KMH aruande kohaselt kujuneb kaevealale 9 ha suurune veekogu. Samas ei ole käsitletud sellise korrastamise meetme kaalutlusi, selle rajamisega kaasnevaid mõjusid (sh mõju kavandatava veekoguga piirneva Tatraoru kinnistu pinnaveetasemele; koosmõju Mõnumäele rajatava 5 ha suuruse tehisveekoguga jms). Kajastamata on korrastamismeetme teostatavus (efektiivsus), samuti veekogu täituvus (mitme aasta jooksul see täitub veega, olles kasutuskõlblik; kui suur on veetaseme kõikumine) või rajamiseks vajalike täiendavate tööde teostamine (nt süvendamine). Samuti on käsitlemata muud aspektid, mis seavad piiranguid veekogu suurusele (nt puhkamisvõimaluste tagamine alal, koosmõjud Mõnumäele rajatava veekoguga). Isegi, kui asuda seisukohale, et korrastamise näol ei ole tegemist leevendava meetmega, tuleb hinnata selle mõjusid, veendumaks korrastatud ala kasutamiskõlblikkuses. Vastupidisel juhul jääksid hindamata kaevandamise kogumõjud, sh rekultiveerimisjärgsed mõjud. Korrastamise meetmete puuduliku käsitluse tõttu ei ole selge, kuidas ja kas on võimalik kaevandamisega rikutud maad kasutamiskõlblikult korrastada. Seetõttu ei ole korrastamise meetmete käsitlus piisav korrastamistingimuste hilisemaks väljastamiseks ega olnud piisav ka kaevandamisloa väljastamiseks.

5.1.5 Mõju loomadele (kuklased) – kavandatava karjääri alal asub mitu kuklasepesa. Vastavalt keskkonnaministri 19.05.2004 määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 4 lg 1 p-dele 21-27 on metsakuklased III kategooria kaitsealused liigid. KMH aruandes kuklaste asurkondi ei mainita, rääkimata nende ümberasustamise vajadusest. KMH aruandes ei ole seega piisavalt kirjeldatud olemasolevat keskkonnaseisundit ega ole asjakohaselt analüüsitud kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sh loomadele. Kaebaja juhtis oma 30.04.2014 kirjaga Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et kavandatava karjääri alal asuvad kuklasepesad. Kaevandamisloa korralduses selle asjaoluga arvestatud ei ole.

5.1.6 Mõju veele ja kaitstavatele objektidele – arheoloogiamälestisena arvel oleva ohvriallika „Ohu allikas“ asukoht ei ole KMH aruandes määratud õigesti. Tegelikkuses asub allikas mäeeraldisele lähemal, 300 m kaugusel. Kaitsealune allikas toitub suure tõenäosusega Tatramäe kõrgendikust (mäeeraldise piiridesse jääv ala) ning seal kaevandamine omab allika toitele mõju. Kaevandamisloa korralduses on küll täiendava tingimusena ette nähtud veetaseme mõõtmine kuni 1 km raadiusesse jäävates kaevudes, kuid mitte ohvriallikal.

Lisaks asub u 500 m kaugusel mäeeraldise piirist Jaanimaa-Altpere kinnistul kaevuna kasutatav allikas, mille toitele või joogivee kvaliteedile võib Tatramäe kõrgendikul kaevandamine olulist mõju omada. KMH aruandes ei ole piisavalt ega asjakohaselt analüüsitud kaevandamise (sh rajatava suure veekogu) mõju allikatele. Kaevandamisloa väljastamise eelduseks saanuks olla vaid põhjalik ekspertiis, mis tulnuks teha kumulatiivsena, sest kavandatav Mõnumäe 5 ha suurune tiik jääb samuti allikate lähedusse.

5.1.7 KMH aruande õigusvastased tagajärjed – KMH aruande puudused võisid oluliselt mõjutada keskkonnamõju hindamise tulemusi. Seega tulnuks KMH aruanne jätta heaks kiitmata ning tagastada arendajale puuduste kõrvaldamiseks. Menetlustoiming, millega Keskkonnaamet kiidab heaks KMH aruande, omab olulist tähendust kaevandamisloa taotluse edasisele menetlusele. Sellise menetlustoimingu õigusvastasus tähendab Riigikohtu praktika valguses seda, et kindel ei saa olla lõppotsustuse õiguspärasuses ja see tuleks seetõttu tühistada.

5.2 Padise valla poolt kaevandamisloa andmise kohta antud nõusolek on õigusvastane. Volikogu ei ole otsuse tegemisel arvestanud kõikide oluliste asjaoludega ega ole kaalunud põhjendatud huve. Samuti on volikogu otsus motiveerimata ulatuses, mis puudutab MTÜ Audevälja Arenduskeskuse poolt esitatud vastuväiteid.

Kaevandamise alustamisel peab kohalik kogukond taluma kaevandamisest tekkivaid negatiivseid mõjusid. Kaevanduse keskkonnamõju võib seisneda nii vahetus kui ka kaudses, nii koheselt kui ka tunduvalt hiljem avalduvas mõjus vallas elavate inimeste tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Kaevandamise tulemusel tekkinud keskkonnamõju on pöördumatu. Seetõttu on kohalikul omavalitsusel kohustus kaevandamisloale nõusoleku andmisel põhjalikult kaaluda erinevaid asjaolusid ning ka kohaliku kogukonna huve. Volikogu ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja poolt kohalike elanike nimel 08.12.2013 ja 17.12.2013 esitatud vastuväited volikogu otsuse eelnõule. Volikogu otsuse preambulas küll viidatakse, et see on tehtud mh kaebaja seisukohtade alusel kaevandamisloa andmise kohta, kuid volikogu otsus ei sisalda mingisugust viidet sellele, miks on selle kirjaga jäetud täies ulatuses arvestamata. Kohalikud elanikud on väljendanud oma otsest vastuseisu kaevandamise alustamisele ja laiemalt uute karjääride rajamisele kogukonna jaoks olulisele Tatramäe metsaala piirkonda enne olemasolevate karjääride ammendamist ja korrektset rekultiveerimist (185 allkirja). Kaebaja koostatud vastav petitsioon ja allkirjade koopiad anti vallavolikogule üle 18.12.2013. Elanike vastuseis kavandamisloa andmisele ei saanud tulla Padise vallavolikogule ootamatult, sest Audevälja piirkonna elanikud on korduvalt pöördunud Padise vallavolikogu poole palvega, et Padise valla elanike ja kinnistuomanike elukeskkonda mõjutavaid otsuseid ei võetaks vastu ilma põhjaliku ja jätkusuutliku, kõiki osapooli kaasava planeerimiseta. Volikogu otsus kordab peaaegu täies ulatuses kaevandamisloa eelnõus sisalduvaid keskkonnanõudeid ja täiendavaid tingimusi. Asjaolu, et kaevandamistegevusega kaasnevat keskkonnamõju prognoositakse jäävat kaevandamisloa kohaselt normatiivide piiresse täiendavate tingimuste rakendamisel, ei saa olla kohalikule omavalitsusele nõusoleku andmisel määrav, kui kohalike elanike poolt esitatud argumentidega on tõendatud, et olemasoleva elukeskkonna muutus on negatiivne ning tegemist ei ole ebaoluliste negatiivsete mõjutustega. Volikogu oleks pidanud otsuse tegemisel põhjendama, miks kaaluvad AS Kiirkanduri huvid alustada kaevandamist Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel üles Audevälja küla elanike huvid.

Volikogu ei ole otsuse tegemisel ära kuulanud kohalikku kogukonda ega andnud mingit muud võimalust elanikkonnale oma seisukohti põhjendada. Tatramäe II kaevandamisloale nõusoleku andmist käsitleti 18.12.2013 Padise vallavolikogus esmakordselt. Kaebaja palus 09.12.2013 saadetud e-kirjas vallavolikogule võtta kaebaja poolne suuline seisukohaavaldus 18.12.2013 toimuva vallavolikogu istungi päevakorda. Padise vallavolikogu keeldus igasugusest koostööst kohalike elanike esindajaga, soovitades tal oma arvamused esitada Keskkonnaametile. 18.12.2013 volikogu istungil võimaldati kohaletulnud inimestele 15 minutiline sõnavõtt, mille käigus kuulati küll isikud ära, kuid nende seisukohti ei arutatud, kommenteeritud ega ka lükatud ümber. Kaebaja esitatud seisukohtadega on jäetud täies ulatuses arvestamata, kuid arvestamata jätmist ei ole põhjendatud. Volikogu otsusele lisatud seletuskirjast nähtub, et kaevandamisloa väljastamisel kaevandatava maavara jaoks on olemas nõudlus piirkonnas ning seetõttu tuleb loa väljastamisega nõustuda. Seejuures jättis volikogu aga kaalumata asjaolu, et AS Kiirkandur on esitanud 09.07.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa HARM-052 kehtivusaja pikendamise taotluse. Selle alusel kaevandatakse ehituskruusa kohaliku tähtsusega Tatramäe kruusamaardlas Tatramäe kruusakarjääri mäeeraldisel. Ka see mäeeraldis asub Padise vallas Audevälja külas Tatramäe kruusakarjääris. See loa taotlus ning Keskkonnaameti otsus pikendada maavara kaevandamise loa HARM-052 kehtivust oli volikogule teada, sest 18.12.2013 otsusega nr 12 nõustus Padise vallavolikogu loa muutmisega.

Antud vaidluses ei ole oluline, kas Keskkonnaamet sai KOV-i nõusolekut sisuliselt ümber hinnata või mitte. Kui kaevandamisloa menetluses antud nõusolek ei ole õiguspärane, toob see kaasa lõppotsuse ehk kaevandamisloa õigusvastasuse, kuna KOV-i nõusoleku puudumisel ei saa Keskkonnaamet kaevandamisluba anda. Seetõttu peab kohtuvaidluses olema võimalik KOV-i nõusoleku õiguspärasust hinnata.

5.3 Kaevandamisloa andmisel on valesti arvutatud piirkonna varustuskindlus, mistõttu kaevandamine võib olla vastuolus riiklike huvidega.

Keskkonnaameti 13.05.2014 vastuses kaebajale selgitatakse, et varustuskindluse analüüsi metoodikas on teeninduspiirkonna määramisel aluseks võetud karjäärid, mille kaugus taotletavast mäeeraldisest on mööda veoteid 50 km, mitte kõik need, mis asuvad 50 km raadiuses. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamisja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi Juhend) sõnastus sellist metoodikat ei toeta. Kuigi tegemist on halduse siseeeskirjaga, siis pidanuks Keskkonnaamet põhjendama, miks käesoleval juhul juhendi metoodikat ei järgitud.

Taotletava karjääri võimalik teeninduspiirkond ei ole määratud õigesti. Kaevandamisloa esialgses varustuskindluse analüüsis oli karjääri teeninduspiirkonda jäävateks määratud rohkem karjääre, kui lõplikus kaevandamisloa korralduses. Kaebaja juhtis oma 30.04.2014 kirjaga Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et analüüsist on välja jäänud Reinu lubjakivikarjääri kruusavarud ja Pahkla kruusakarjääri ehituskruusa varud. Samuti märkis kaebaja, et analüüsis ei ole arvestatud ka Hertu kruusakarjääri varudega, mida peaks kaaluma, sest ka see karjäär jääb osaliselt 50 km raadiusesse. Täpsustatud varustuskindluse analüüsis jäeti seejärel välja kõik veoteid mööda kaugemal kui 50 km asuvad karjäärid. Tatramäe II karjäärist 16 km kaugusele jääva Kalda III karjääri avamise suhtes läbi viidud varustuskindluse analüüsis (Keskkonnaameti kiri 13.02.2014 nr HJR 10-5/14/18940-8) on arvestatud nii Reinu kui Pahkla karjääride varudega. Tatramäe II ja Kalda III karjääride veoteede osas olulisi erinevusi ei esine. Samuti ei nähtu Kalda III karjääri varustuskindluse analüüsist, et 50 km raadiuse asemel oleks arvestatud 50 km kaugusega mööda veoteid. Keskkonnaamet ei ole põhjendanud, miks arvestatakse teeninduspiirkonna määramisel just veoteede pikkust 50 km, mitte raadiust 50 km. Samuti ei ole Keskkonnaamet põhjendanud, miks Tatramäe II kruusakarjääri varustuskindluse analüüsis on vajalik teistsuguse metoodika kasutamine, kui lähipiirkonna sarnastes karjäärides.

Haldusakt ei ole seega kontrollitav ega piirkonna varustuskindlus arvutatud õigesti. See aga on võinud viia olukorrani, kus varustuskindlus on tegelikult tagatud rohkem kui 10 aastaks. Tulenevalt juhendi punktist 5.1.2 oleks maavara kaevandamine taotletavas mäeeraldises sellisel juhul vastuolus riiklike huvidega.

Tuginedes Keskkonnaametist 02.03.2015 saadud andmetele tegi kaebaja uue varustuskindluse arvutuse, lisades sellesse ka Hertu, Pahkla ja Reinu karjääride ehituskruusa varud. Kaevandamisloa andmise korralduse kohaselt on varustuskindluse analüüsis arvesse võetud karjääride ehituskruusa kaevandatav jääkvaru 1695,76 tuhat m3. Piirkonnas viie aasta (2009-2013) keskmine kaevandatud ehituskruusa kogus on korralduse järgi 193,9 tuhat m3. Lisades ülaltoodud mahtudele Reinu, Pahkla ja Hertu karjääride vastavad näitajad, on jääkvaru 1927,16 tuhat m3 ning viie aasta keskmine kaevandatud kogus 206,38 tuhat m3. Piirkonna varustuskindlus on seega tagatud 9,34 aastaks.

Vastustaja pidanuks riikliku huvi kindlakstegemisel arvestama ka, et Audevälja külas 1 km raadiuses oli kaevandamisloa väljaandmise hetkel 3 tegutsevat karjääri (Kruusa karjäär, Audevälja II kruusakarjäär ja Tatramäe kruusakarjäär), mille tegevus mõjutab oluliselt ümbritsevat keskkonda, sh kohalike elanike elukeskkonda. Riiklike huvidega ei ole kooskõlas piirkonna keskkonnatingimuste oluline halvendamine olukorras, kus kaevandamise õigustatus varustuskindluse kaalutlustel ei ole väga kaalukas (on eelduslikult piiripealne).

Kaebajale teadaolevalt plaanib AS Kiirkandur rajada tiigi Tatramäe II karjääri lähedusse Tiigipera kinnistule (osa endisest Mõnumäe kinnistust), lisaks Tatramäe karjääri ning Tatramäe II karjääri korrastamisel tekkivatele tehisveekogudele. Tiigi rajamiseks on Kiirkandur AS saanud Keskkonnaametilt vee erikasutusloa ning Padise vallalt ehitusloa. Arvestades, et nüüdseks on väljastatud ka Tiigipera tiigi ehitusluba, on käesolevaks ajaks selge, et tiigi rajamisel väljakaevatav kruus suurendab piirkonna varustuskindlust veelgi. Seega juhul, kui kaevandamisluba tühistataks ning Keskkonnaamet peaks varustuskindlust uuesti analüüsima, tuleks tiigi rajamist juhendi p 5.1.3 järgi muu varustuskindlust mõjutava (suurendava) asjaoluna arvesse võtta.

Kui Keskkonnaamet ka leiaks, et juhend ei võimaldanud arvesse võtta ei Hertu, Reinu ega Pahkla karjääri varusid ega Tiigipera tiigi rajamist, pole Keskkonnaamet siiski seotud juhendi eeldusega, et antud juhul esineb riiklik huvi tulenevalt varustuskindluse tagamise vajadusest. Juhend ei ole õigusakt, vaid halduse sise-eeskiri, mis annab kaalutlusõigust teostavale ametnikule juhised, mitte siduvad õigusnormid. Keskkonnaamet pidanuks riikliku huvi kindlakstegemisel arvestama üksikjuhtumi asjaolusid.

5.4 Vaidlusalune korraldus on õigusvastane puuduliku motivatsiooni tõttu.

Jättes kaevandamisloa andmisel arvestamata ning kaalumata kaebaja poolt välja toodud asjaolusid, rikkus Keskkonnaamet haldusakti motiveerimise nõudeid. Keskkonnaamet on rikkunud haldusakti motiveerimise nõudeid ka seetõttu, et varustuskindluse arvutamise metoodika ei ole kontrollitav. Kaebaja poolt 30.04.2014 kirjas esitatud ettepanekule (mäeeraldise suuruse vähendamiseks) ei ole Keskkonnaamet menetluse käigus vastanud, samuti ei ole seda ettepanekut käsitletud kaevandamisloa korralduses. Kaevandamisloa korraldus ei viita kuklase asurkondadele, samuti ei ole selles põhjendatud, miks kaebuse esitaja ettepanekuga ei arvestatud. Haldusorgan on seega rikkunud ka haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolud.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

6.1 KMH aruanne on sisuliselt piisav ja mitmeid kordi huvitatud isikutele ära kuulamiseks saadetud. Kaebaja on kaebuses välja toodud menetlusprotsessi kirjeldusest välja jätnud mitmed avalikud arutelud.

KMH osas toimus 13.02.2013 Padise Vallavalitsuse saalis kell 18.30 täiendav koosolek, kus kohalikul kogukonnal oli võimalus arendajalt ja ekspertrühmalt küsimusi küsida. Koosoleku toimumisest teavitati kõiki menetlusosalisi Keskkonnaameti 31.01.2013 kirjaga nr HJR 6-7/12/19021-14 ning koosoleku toimumise kuulutus oli üleval ka Padise Vallavalitsuse infostendil ja suhtlusvõrgustiku www.facebook.com Audevälja Arenduskeskuse lehel. Vastavalt HMS § 50 lg-le 1 toimus 04.12.2013 Padise vallamajas Tatramäe II kruusakarjääri maavara kaevandamise loa eelnõu avalik istung. Avaliku istungi toimumisest teavitati kõiki menetlusosalisi Keskkonnaameti 20.11.2013 kirjaga nr HJR 10-5/13/17283-11. Loa eelnõu arutamise istung toimus vastavalt MTÜ Audevälja Arenduskeskuse soovile ning peale avalikku istungit anti menetlusosalistele kuni 01.01.2014 võimalus edastada Keskkonnaametile täiendavad ettepanekud/vastuväited loa ja korralduse eelnõu osas. Kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu on saadetud menetlusosalistele 28.03.2014 kirjaga nr HJR 10-5/14/17283-37 ning ettepanekute/vastuväidete esitamise tähtajaks määras Keskkonnaamet 2 nädalat. MTÜ Audevälja Arenduskeskus pöördus 08.04.2014 e-kirjaga Keskkonnaameti poole ning palus vastamistähtaega pikendada kuni 30.04.2014. Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega. MTÜ Audevälja Arenduskeskus edastas 30.04.2014 omapoolsed ettepanekud eelnõu osas ning Keskkonnaamet on esitatud ettepanekutele vastanud 13.05.2014 kirjaga nr HJR 10-5/14/17283-51 ja on vastavalt MTÜ Audevälja Arenduskeskus poolt tehtud ettepanekutele eelnõud täiendanud.

Keskkonnamõju hindamine ei saagi tegelda kõigi probleemidega võrdselt, st käsitleda võrdses mahus ja ulatuses nii majandus-, sotsiaalkui keskkonnaküsimusi. Kuhugi peab tõmbama piiri ja määratlema põhieesmärgi(d). Ootuspäraselt ongi huvirühmade esindajad oma hinnangutes kõige kriitilisemad. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu arendaja ja KMH ekspertide põhjendustega, et mõju ei ole oluline, ei anna veel alust väita, et korraldus on õigusvastane.

6.2 Kaevandamisloa andmise eelduseks olev KMH aruande heakskiitmise otsus on õiguspärane. KMH aruande kvaliteedi üle otsustab KMH järelvalvaja (käesoleval juhul Keskkonnaamet), kes viib läbi KMH aruande vormilise ja sisulise kontrolli. KMH järelvalvaja kontrollib KMH aruande vastavust õigus ja haldusaktidega sätestatud nõuetele ja teeb otsuse, kas aruanne heaks kiita või mitte. KMH järelvalvaja hindab, kas KMH aruandes toodud informatsioon on piisav tegevusloa andmiseks. Enne KMH aruande heakskiitmist on seda täiendatud ja täpsustatud kahel korral, detailselt on menetluse käiku kirjeldatud KMH aruande heakskiitmise otsuses. Seega puudus igasugune alus KMH aruande heaks kiitmata jätmiseks, kuivõrd see oli asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks ning puudused, mis võisid mõjutada KMH tulemusi, olid kõrvaldatud.

Keskkonnaamet on KMH aruande heakskiitmise otsusega määranud vastavad keskkonnanõuded, mille eesmärk on vältida või minimeerida kavandatavast tegevusest tulenevat eeldatavat negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaamet on pidanud võimalikuks keskkonda kaitstavate meetmetega kaevandamisega keskkonnale avaldatava negatiivse mõju ära hoida või leevendada, järelikult puudus ka alus loa väljaandmisest keeldumiseks.

6.2.1 Kumulatiivne mõju – jääb selgusetuks, mida täpsemalt on kaebaja silmas pidanud „pärandkultuuriväärtusega metsaala“ all. Maa-ameti kaardiserveris ja keskkonnateabe keskuse hallatavas Eesti Looduse Infosüsteemis EELIS oleva pärandkultuuri andmebaasi abil on võimalik igaühel tutvuda huvipakkuvas piirkonnas kaardistatud pärandkultuuri objektidega. Kaebuses viidatud objekti andmed kaardiserveris puuduvad, seega on kaebaja sellekohane viide jäänud meelevaldseks ja sisutühjaks. Ka ei ole kaebaja esile toonud ega põhjendanud, millised need mõjud, mida KMH aruandes ei käsitletud, on kumuleerumisest tulenevalt ülemäära suured, milles see väljendub ning milliseid norme ületatakse. KMH aruanne annab võimalikest mõjudest (sh kumulatiivsetest) piisava ülevaate ning kaebaja vastupidised etteheited on jäänud otsituks ja paljasõnaliseks.

Kumulatiivsust põhjustab, arvestades eelnevaid kaevandusi, mõju mürale, õhusaastele ja veele. Kumulatiivseid mõjusid modelleeriti müra ja õhusaaste osas. Põhjavee osas esitati eksperthinnang OÜ Eesti Geoloogiakeskuse pädeva eksperdi R. Perensi poolt ja selle kohaselt mõjude kumuleerimist ei toimu. R. Perensi ekspertarvamuses on hinnatud Tatramäe ja Tatramäe II mõjude kumuleerumist. Mõnumäe detailplaneeringule koostatud ekspertarvamuses on käsitletud nii Mõnumäe, Tatramäe kui ka Tatramäe II mõjusid ning jõutud järeldusele, et veealuse kaevandamise korral mõju piirkonna kaevude veetasemetele ei kaasne. Ebaselgeks jääb, mida kaebaja kaevandamise tulemusena tekkivate veekogude kumulatiivse mõju ja asjakohasuse all silmas peab. Enamikel juhtudel ei ole maavaravaru kaevandamisel allpool põhjaveetaset muud mõistlikku alternatiivi korrastamisele kui veekogu rajamine. Kaebaja etteheide, et asjakohaselt ei ole analüüsitud kumuleeruvat mõju piirkonna puhkealadele ega sotsiaalmajanduslikku koosmõju, on arusaamatu ja põhjendamata. Võimalikku kumuleeruvat mõju puhkealadele on hinnatud läbi müra ja õhusaaste ning olulist sotsiaalmajandusliku koosmõju esinemist ei eeldatud ja Keskkonnaamet peab seda piisavaks.

6.2.2 Mõju inimeste heaolule – viide Alkranel OÜ tööle „Eksperthinnang Tatramäe kruusakarjääri mõjude kohta tulevikus lähedusse jäävate elamute ja puhkealade suhtes“ KMH aruandes on sobiv. Nimetatud töös on küll käsitletud Tatramäe kruusakarjääri, kuid kaasnevad mõjud on eeldatavalt sarnased (nimetatud töö peatükis 3.1 välja toodud müra, vibratsioon, õhusaaste, sh tolm, ja valgustatus ning peatükis 3.2 maastik) ja seega Tatramäe II mäeeraldisega samastatavad, kuna mõlemad mäeeraldised paiknevad sama maardla piires ning kaevandatav põhimaavara on sama.

Kaebaja teised etteheited, nagu oleks KMH aruandes arvestamata jäetud lisaks eeltoodule ka liikluskoormuse tõus ja puhkamisvõimaluste vähenemine, on arusaamatud. Puhkamisvõimaluste küsimust on piisavalt käsitletud KMH aruande peatükis 7.7. ja väljaveoga seotud transpordikoormuse mõju KMH aruande peatükis 7.4.6. Ka metsa maha raiumine ja avaliku kasutuse võimaluste piiramine ei oma negatiivset mõju, kuivõrd karjääri rajamine piirab vaid mäeeraldise piiresse jääva ala kasutust, samas kus kogu ala ei ole kaetud metsaga ning metsamassiiv jätkub mäeeraldisest põhja suunal. KMH aruande kohaselt jätkub marjaja seenemets ka karjäärist põhja poole Kõmmaste suunas. Elanike puhkamisvõimalused võivad väheneda üksnes veekogu rajamise ajaks, seega on piirang ajutine, kuid pikas perspektiivis puhkamisvõimalused säilivad.

6.2.3 Sotsiaalmajanduslik mõju – kaebaja leiab ekslikult, et KMH aruande p 10.4 väide, et Audevälja küla elanikel puuduvad pretensioonid Tatramäe II karjääri rajamisele puuduvad, on tõendamata. KMH aruande lk-l 71 on selgesõnaliselt välja toodud, et väide põhineb kevadel kaevude veetaseme mõõtmisel toimunud vestlusest küla elanikega ja, mis on kirjas ka kaevude aktidel (KMH aruande lisa 26).

Metsa majandamine tähendab nii metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist kui ka kaitset. Metsa majandamist ei saa võrdsustada küll metsa mahavõtmisega, kuid metsa hävitamisel metsa kasutamisega hävivad samamoodi täielikult praegused kooslused/elupaigatüübid ning mets ei säiliks seene-ja marjametsana. Metsa mahavõtmise järel hakkab metsa areng algusest. Kohalikel elanikel väheneb küll marjaja seenekorjamise võimalus mäeeraldist hõlmava ala võrra, kuid see säilib väljaspool mäeeraldise piire. Kaebaja väide, et just mäeeraldist hõlmaval alal on ümbruskonnas rikkalikum seeneja marjamets, on otsitud ja paljasõnaline.

Tulenevalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 § 13 lg-st 2 tuleb karjääri rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 meetri. Antud nõue on seatud selleks, et oleks välditud tekkiva veekogu kinnikasvamine. Tatramäe II ja Tatramäe kruusakarjääride alale kujunev veekogu saab olema keskmise sügavusega 3 m, seega ei hakka toimuma veekogu kinnikasvamist ning ei teki ka kinnikasvamise vältimisega kaasnevaid kulutusi.

6.2.4 Karjääri kaevandamisjärgne korrastamine – Kaevandamisluba taotletakse ja antakse MaaPS alusel, mille § 2 p 7 kohaselt kaevandamistegevuse lõpetamisega seonduvaid tegevusi ei hõlma. Kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamine ei ole vaidlusaluse KMH põhieesmärgiks. KeHJS § 27 sätestab maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise erisuse, mille järgi maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hinnatakse maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti koostamise käigus. KMH vajadust maavaravaru kaevandamise lõpetamisel hinnatakse seega kaevandamise lõpetamisel (KeHJS § 6 lg 1 p 29 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 6) ning vajadusel viiakse läbi täiendav KMH. KMH aruande lk-l 71 on toodud välja, et hinnanguliselt kujuneb kaevandamise lõpetamisel 9 ha suurusel alal veekogu sügavusega kuni 3 m. Lähtuvalt alale kujunevast olukorrast, ei ole muu korrastamissuund efektiivne ning muu korrastamissuuna teostamine ei oleks tõenäoliselt mõistlike kulutustega saavutatav. KMH aruande lk-d 71 ja 72 käsitlevad korrastamisega seonduvat ning aruandes on käsitletud korrastamisega seonduvat mahus, mis on vajalik korrastamistingimuste väljastamiseks olukorras, kui alale tekib kaevandamisjärgselt veekogu. Järelikult on kaebaja etteheited ennatlikud ja leiavad korrastamise meetmete osas käsitlemist maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamise projektis, mis koostatakse Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimuste alusel.

6.2.5 Mõju loomadele (kuklased) – kaebaja väide, et kavandatava karjääri alal asub mitu kuklasepesa, on paljasõnaline. EELIS päringu järgi vastavad andmed puuduvad. Ka ei ole kohalikud elanikud sellist teavet kirjalikult ega avalikel aruteludel Keskkonnaametile ega ekspertidele KMH aruande koostamise ajal edastanud. Järelikult ei saa olla asjas mitteesineva asjaolu mitte käsitlemine KMH aruande puuduseks. Kuna teave kuklaste elupaikade osas puudus, ei saanud KMH aruandes leevendusmeetmena käsitleda ka nende ümberasustamist.

Analoogselt Riigikohtu 08.10.2002 otsusega nr 3-3-1-56-02 ja koostoimes HMS § 38 lg-s 1 sätestatuga juhul, kui isiku valduses ja käsituses on asjas tähtsust omavaid andmeid, peab isik ka ise astuma kohaseid samme selleks, et andmed haldusorganile esitatakse. Oleks ebaloogiline, et kui isik väidab kahjuliku tagajärje saabumist asjaolude mittearvestamise tõttu, suhtub ta ise olukorra muutmisse samas ükskõikselt. Kuklaste asurkondade koordinaate Keskkonnaametile kaebaja poolt vaatamata Keskkonnaameti nõudele esitatud ei ole. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et mingid huvid võivad saada kahjustuda, peab ta ise asjaolud välja selgitama, mitte jääma ootama, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust. Samas, kui alal isegi asuksid kuklaste pesad, siis ei tingi selline asjaolu kaevandamisloa andmisest keeldumist, vaid pesad on võimalik ümber asustada looduskaitseseaduse (LKS) § 58 lg 6 korras, mis on tavapärane levinud tegevus. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist on kaalutlusveaga maavara kaevandamise loa andmise menetluses. Olenema asjaolust, et võimalikke kuklasi KMH aruandes ei käsitleta, on LKS alusel kaitsealuse liigi hävitamine keelatud ning kaevandamisloa omanikul on vajalik teostada liigi ümberasustamine. Kaevandamisluba annab loa omanikule õiguse küll kasutada keskkonda, s.o väljata maavaravaru loaga piiritletud ja kindlaksmääratud mäeeraldisel loas märgitud maavaravaru ulatuses, kuid ei anna õigust tegutseda vastuolus kehtivate õigusaktidega. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada. Kui kaevandamisega alustamiseks on kaevandamisloa omanikul vajalik teostada liigi ümberasustamine, siis toimub see eraldi menetlustes. Arvestades asjaolu, et pesasid asustatakse ümber varakevadel ning kaevandamistegevuse alustamine ei toimu koheselt loa väljastamisest, on võimalik vajadusel võimalike kuklaste ümberasustamine vastavalt nõuetele.

6.2.6 Mõju veele ja kaitstavatele objektidele – kaebaja leiab, et KMH aruandes ei ole piisavalt ega ajakohaselt analüüsitud kaevandamise mõju allikatele. Kaebuse lisana esitatud kaarti varasemalt Keskkonnaametile esitatud ei ole, ühtlasi ei ole selgitatud, mis andmetele tuginedes allika asukohta peetakse vähemaks, kui see nähtub Maa-ameti geoportaali kaardirakenduselt. Kaebaja väide, et kaitsealune allikas toitub suure tõenäosusega Tatramäe kõrgendikust, on paljasõnaline. Kaebusele ei ole lisatud dokumente, millistele andmetele väide tugineb. Samas KMH aruandes on ekspertarvamuse esitanud põhjavee teemal selleks pädevad isikud, kelle usaldusväärsuses ei ole Keskkonnaametil alust kahelda. Nii on käsitlemist leidnud Jaanimaa-Altpere kinnistul kaevuna kasutatav allikas R. Perensi ekspertarvamuses (KMH aruande lisa 28). Mõnumäe detailplaneeringule koostatud ekspertarvamuses (KMH aruande lisa 35) on käsitletud nii Mõnumäe, Tatramäe kui ka Tatramäe II mõjusid ning jõutud järeldusele, et kuna vee ärajuhtimist ei toimu ja veetaseme alandamist ei toimu, siis märgatavat negatiivset mõju ei teki.

6.3 Keskkonnaametil puudus õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku õiguspärasust ning kavandatava tegevuse sobivust kohalikku piirkonda. Kohaliku omavalitsuse seisukohad on loa andjale siduvad ning neid ei saa edasise menetluse käigus ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus.

6.4 Keskkonnaamet on riikliku huvi hindamisel lähtunud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjast nr 610 ja Juhendi seletuskirjast (p 5.1.3). on punktis 5.1.3 toodud välja: „Varustuskindluse tagatuse hindamine taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas, st 50 km raadiuses, võib sobilike ühendusteede puudusel osutuda ühel või mitmel suunal ekslikuks. Seepärast on reaalse veokauguse hindamise tulemuseks vajadus teeninduspiirkonna mõnel suunal ühe või mitme tegutseva karjääri kõrvalejätmiseks varustuskindluse arvutuses.“ Karjääri võimalik teeninduspiirkond on määratud vastavalt juhendile. Varustuskindluse analüüsis on arvestatud kõikide mäeeraldistega, mis jäävad Tatramäe II alalt kuni 50 km kaugusele, võttes arvesse reaalseid veoteede kauguseid. Seega on kaebaja väide, et juhendi sõnastus sellist metoodikat ei toeta, ekslik. Kaebaja väide, et Keskkonnaamet on kasutanud Tatramäe II varustuskindluse analüüsi puhul teistsugust metoodikat kui teiste lähipiirkonna karjääride puhul, on arusaamatu. Viimased maavara kaevandamise load Tatramäe II lähipiirkonnas on väljastatud enne eelmainitud juhendi kinnitamist. Seega ei saanud vastavat metoodikat ka nende karjääride puhul rakendada. Kaebuses viidatud Kalda III loamenetlus on hetkel pooleli ning selles menetluses ei ole veel vastavaid otsuseid tehtud.

7. Kolmas isik palub kaebuse tagastada või jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

7.1 MTÜ Audevälja Arenduskeskus ei ole valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, kellel on kaebeõigus kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 292 alusel. Kaebeõiguse olemasolu eeldatakse, kui MTÜ vastab HKMS § 292 lg-tes 1 ja 2 toodud kriteeriumitele. Iseäranis vajab tõendamist see, et MTÜ senine tegevus või selle puudumisel MTÜ organisatsiooniline ülesehitus, liikmete arv ning liikmeks saamise põhikirjalised eeldused annaks alust väita, et tegemist on tõepoolest keskkonnakaitse edendamisele pühendunud MTÜ-ga, millel on võimekus oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et MTÜ tegeleb keskkonnakaitse edendamisega HKMS § 292 lg 4 kohaselt. MTÜ tegevusalaks on äriregistris märgitud „Piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad ühendused ja fondid”, mille alla kuuluvad maaelu propageerivad ühendused, külaseltsid, kogukonna toetusorganisatsioonid, naisliikumised ja organisatsioonid. Registreering puudub näiteks tegevusalal ”Keskkonnaja looduskaitseühendused”. Põhikirjas ei ole selgelt välja toodud seda, et MTÜ eesmärgiks on keskkonnakaitse. Tõendatud ei ole, et MTÜ senine tegevus või selle puudumisel ühingu organisatsiooniline ülesehitus ning liikmete arv põhjendab keskkonnakaitse edendamise tegevuse olemasolu. Kuigi kohtule on viidatud, et planeerimismenetluse käigus esitati Padise vallavolikogule 185 isiku allkirjaga petitsioon, siis ei nähtu kaebuse materjalidest seda, et tegemist oleks organisatsiooniga, mille liikmete hulka eelnimetatud 185 isikut kuuluvad. Planeerimismenetluses petitsiooni esitamine ei tõenda keskkonnakaitselistel eesmärkidel tegutsemist.

7.2 Kolmas isik ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlustatava korralduse andmise eelduseks olev KMH aruande heakskiitmise otsus ei ole õiguspärane.

Kaebaja vaidlustab haldusakti andmisel tehtud menetlustoiminguid põhjendusel, et need on tehtud menetlusvigadega, eelkõige nõuetekohaselt põhjendamata. Tegelikult ei nõustu kaebaja vastustaja ja vallavolikogu poolt tehtud menetlustoimingute sisuliste põhjendustega. See, et haldusorganite põhjendused ei ole kaebajale sobivad, ei tee neid olematuks. Kaebaja ei ole väitnud, et seaduse kohaselt KMH aruandes olema pidavad asjaolud on üldse puudu. Seega ei vaidle kaebaja vastu sellele, et KeHJS § 20 lg 1 viidatud hindamine on läbi viidud ning seal on analüüsitud KeHJS § 20 lg 1 p-des 3 ja 6 toodud asjaolusid.

7.2.1 Mõju keskkonnale ja selle seisundile – kaebaja väide, mille kohaselt karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ning teiste tegevusliikide koosmõju keskkonnaseisundile on ülemäära suur, põhineb subjektiivsel hinnangul ega lükka ümber OÜ Eesti Geoloogiakeskus ekspertgrupi poolt koostatud teaduslikul meetodil ning ekspertide teadmistel põhinevat KMH aruannet.

7.2.2 Mõju inimeste tervisele ja heaolule – teatavat, kuid mitte tingimata negatiivset mõju kruusakarjääri rajamine senise metsa asemele inimesi ümbritsevale looduskeskkonnale ajutiselt omab, kuna looduskeskkond asendub karjääriga. Samas tervikuna Padise valla puhkealadena kasutav keskkond ei muutu, kuna olulisemad puhkepiirkonnad jäävad mere äärde, kaugemale rajatavast karjäärist. Pärast karjääri ekspluateerimist loa kehtivusaja jooksul korraldatakse kaevanduse ala veekoguks, mis saab olema Audevälja külale puhkening supluskohaks ning valla elanikele heaks puhkekohaks, kus saab tegeleda näiteks ujumisega. Talvisel ajal on võimalik kinnikülmunud veekogul tegeleda muude spordialadega. Seega rekreatsioonitegevuste osas muutub karjääri rajamisel nende liik, kuid need tegevused on muus vormis pärast karjääri korrastamist veekoguks kättesaadavad.

KMH aruandes on kumulatiivse mõju küsimust ammendavalt käsitletud p-des 7.4.1.- 7.4.3. Tolmu osas on välja selgitatud, et kuivõrd kavandatav Tatramäe II karjäär asub olemasolevatest Audevälja ja Kruusa karjääridest enam kui 300 m kaugusel ja kaevandamise mõju ei ulatu teiste karjäärideni, siis kumulatiivset mõju ei teki. Müra osas on kumulatiivset mõju arvesse võetud. Kaebuses ei ole märgitud, millise konkreetse kaevandamisega kaasneva kumulatiivse keskkonnamõju hindamine on jäetud tegemata. Rajatava karjääriga seotud ohud, mis võivad ilmneda lastele, on kõrvaldatavad ning maksimaalses ulatuses välditavad. Karjääri kasutav AS Kiirkandur vastutab kaevandamisloa kehtivuse ajal ohutuse tagamise eest. Oluline on austada kohaliku kogukonna isekorraldusõigust, mis realiseerub läbi kõigi huvide arvesse võtva ja enamuse heakskiidul põhinevaid otsuseid tegeva vallavolikogu tegevuses. Padise Vallavolikogu on oma 18.12.2013 otsuses nr 13 leidnud, et antud karjääri rajamine on võimalik ja arvestab kohalike elanike huve.

7.2.3 Mõju loomadele – kuklasepesade ümberasustamise vajaduse otsustab pädev haldusorgan enne kaevandamise alustamist. AS Kiirkandur järgib oma tegevuses talle seadusest, Vabariigi Valitsuse 15.09.2004 määrusest nr 248 ning korraldusest tulenevaid kohustusi. KMH aruande avalikustamisel kaebaja kuklasepesa ümberasustamise ettepanekut ei teinud ega sellele tähelepanu ei juhtinud.

7.2.4 Mõju veele ja kaitstavatele objektidele – kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et karjääri rajamine mõjutab karjääri lähedusse jäävat ohvriallikat või et see allikas saab oma vee Tatramäe kõrgendikult. Isegi kui eeldada, et allika asukoht ei ole kaardil märgitud korrektselt, siis on antud kauguse vahe niivõrd ebaoluline (kaardi all asuva mõõtkava järgi u 50 meetrit), et see ei saa omada olulist mõju KMH õigsusele. Korralduse õigusvastasuse võiks kaasa tuua ainult selline oluline kaalutlusviga, mis võiks mõjutada KMH tulemusi. Kui kaebaja leiab, et selline mõju või selle reaalne oht on olemas, siis tuleb tal seda tõendada.

7.2.5 Sotsiaalmajanduslik mõju – kaebaja ei erista olemasoleva olukorra kirjeldust (KMH 5. peatükk), kaevandamise mõjude analüüsi (KMH 7. peatükk) ja soovitatavaid leevendatavaid meetmeid (KMH 10.peatükk). Kaebus ei ole selge. KMH aruanne käsitleb piisava põhjalikkusega ja õigesti kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja pakub ka kohased meetmed mõjude leevendamiseks.

7.2.6 Kaebaja palub kohtul kontrollida KMH aruande järelduste sisulist õigsust. Kohus seda teha ei saa tulenevalt diskretsiooniotsuse kohtuliku kontrolli piiratusest. Kohus ei saa kaebaja taotlusel asuda haldusorgani asemel hindama seda, kas keskkonnamõjude hindamine on toimunud piisavalt. Selleks, et kaebaja väidetel oleks üldse mingi tõenduslik väärtus, pidanuks kaebaja esitama KMH aruande õigsust ümberlükkavaid tõendeid selle kohta, et keskkonnamõjude hindamine on puudulikult läbiviidud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et KMH aruanne oleks vale või et selles esinevad väidetavad vead oleksid olulised ja nende arvestamisel võiks KMH resultaat olla erinev või et korraldus oleks eeltoodud põhjustel õigusvastane.

7.3 Kaevandamisloa andmise eelduseks olev kohaliku omavalitsuse nõusolek on õiguspärane. Padise vallavolikogu nõusolek ei ole menetlustoiminguks, millega toimuks kaevandusloa andmise ette ära otsustamine. Loa andja on Keskkonnaamet, mitte kohaliku omavalitsuse volikogu. Kaebaja järeldus, nagu oleks kohaliku omavalitsuse nõusolek kaevandamisloa andmist otsustav tingimus, ei ole tõene ega põhine seadusel. Asjaolu, et Padise vallavolikogu andis nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks, ei too ainuüksi kaasa seda, et kaevandamisluba väljastatakse. Seega ei ole vallavolikogu nõusolek ka vaidlustatav menetlustoiming, millele laienevad täies mahus haldusakti põhjendamise nõuded. Isegi kui antud menetlustoimingule laienevad põhjendamise nõuded, siis ei pea vaidlustatavaid menetlustoiminguid põhjendama ulatuses, milles peab põhjendama haldusakte. Padise vallavolikogu otsus on piisavalt põhjendatud, sellele on lisatud seletuskiri, millele on haldusaktis viidatud. Padise vallavolikogu nõusoleku kujunemise kaalutlused on arusaadavad ning sellega seotud haldusmenetlus on toimunud korrektselt. Ei ole mingit põhjust arvata, et Padise vallavolikogu ei oleks tegelikkuses kaebaja esitatud arvamustest lähtunud ning neid arvesse võtnud. Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebaja on oma seisukohti vallavolikogule tegelikkuses korduvalt presenteerinud, st kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus. Kaebaja ei too esile, milliseid konkreetseid seisukohti tal ei ole olnud võimalik esitada..

7.4 Vaidlustatud korraldus ei põhine valesti arvutatud varustuskindlustuse arvestusel. Keskkonnaamet on teostanud arvutused õigesti ning need põhinevad juhendi 610 punktides 2.2. ning

5.1.3 toodud hindamiskriteeriumitel, mille tulemusena tuvastati varustuskindlus 8,8 aastaks. Kuna hindamiskriteeriumid on õigesti arvesse võetud, siis on põhjendamatud kaebaja väited korralduse õigusvastasuse kohta. Juhendi punktist 2.2. tuleneb selgelt, et teeninduspiirkonna määramisel arvestatakse reaalseid veokauguseid. See tähendab, et kruusakarjääri teeninduspiirkonna arvestamisel võetakse aluseks raadius mööda veoteid, mitte aga linnulennult. Linnulennult arvestatud teeninduspiirkond ei kajasta mingil viisil reaalseid veokauguseid ega peegelda antud piirkonna varustuskindlust. Selline varustuskindluse arvestus oleks pelgalt hüpoteetiline ega vastaks reaalsele faktilisele olukorrale.

Kui juhendi eesmärk oleks olnud arvestada kaugust linnulennult, siis oleks täiesti sisutu nõue, et arvestada tuleb ka veoteede tehnilist seisundit. Seega ei saanudki vastustaja võtta teeninduspiirkonna määramisel aluseks mitte midagi näitavat kaugust linnulennult, vaid pidi lähtuma reaalsetest veokaugustest. Kaebaja viide selle kohta, et teiste lähedalasuvate karjääride puhul on kasutatud teistsugust arvestusmetoodikat, ei ole antud juhul teeninduspiirkonna määramisel asjakohane, kuna load Tatramäe II lähipiirkonnas on väljastatud enne juhendi kehima hakkamist.

7.5 Korralduse motivatsioon ei ole puudulik ning vastab HMS §-s 56 ning § 4 lg-s 2 sätestatud diskretsiooni kasutamise nõuetele. Kuna vastustaja sai lähtuda vaid ühest ning selgest metoodikast, mis lähtus juhendi nõuetest, siis ei olnud tal põhjust antud metoodikat ka täiendavalt kirjeldada. Varustuskindluse väljaselgitamine ei puuduta kaebaja õigusi, see on riigi huvi kaalumiseks ettenähtud menetlus. Keskkonnaamet on vastupidiselt kaebaja väidetele võtnud arvesse kaebaja seisukohti, mis on enne korralduse andmist esitatud. Nende arvessevõtmine nähtub muuhulgas korralduse punktidest 2.5.9- 2.5.14, milles Keskkonnaamet on kehtestanud just kaebaja ettepanekutele viidates täiendavad tingimused AS-le Kiirkandur kaeveloa aluste tegevuste läbiviimiseks. Kaebaja ettepaneku kaeveluba mitte väljastada ja kujundada Tatramäe piirkond ümber puhkemaastikuks on Keskkonnaamet jätnud rahuldamata. Kuna kaebaja taotlus oli suunatud korralduse mitteandmisele üldiselt, siis selle ettepanekuga arvestamise või arvestamata jätmise põhjendusteks on kogu kaevandamisloa andmise korralduse motivatsioon tervikuna. Korralduses on muuhulgas kaalutud karjääri kooskõla riiklike huvidega ning arvestatud on Padise Vallavolikogu positiivse seisukohaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebeõigus

Kaebus on kohtule esitatud 16.07.2014 kuni 01.08.2014 kehtinud HKMS § 292 lg 1 alusel. AS Kiirkandur leiab, et kaebeõiguse olemasolu ei ole tõendatud. Kaebaja viitab MTÜ Audevälja Arenduskeskus põhikirjale, mille punktist 4 (tlk 85, I kd) tuleneb selgelt MTÜ tegutsemise eesmärk (mh ka keskkonnakaitseline tegevus) ning varasemale tegevusele. Kaebaja määratleb ennast keskkonnaorganisatsioonina HKMS § 292 lg 1 mõttes. Kaebaja tegutseb alates 2003.aastast. Kaebuses on kirjeldatud kaebaja keskkonnakaitset ja -edendamist puudutavat tegevust märgitud ajast ning lisatud asjakohased tõendid.

Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja on tegutsenud aktiivselt külakogukonna huvide kaitsmisel (sh ümbritseva looduskeskkonna säilitamine) kaevatava haldusakti andmise, sh selle osaks oleva KMH menetluses. Veelgi enam, kaebaja on samu huve asunud kaitsma juba geoloogiliste uuringute tegemise etapis, omades selleks piisaval määral kohalike elanike toetust (tlk 40-42, I kd). Samal eesmärgil on kaebaja teinud 2010.a vallale ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks (tlk 43, I kd). Kaebeõiguse olemasoluks ei ole vajalik, et kõik kohalikud elanikud (vallavõi külaelanikud) oleksid MTÜ liikmed ja/või toetaksid MTÜ tegevust, sh kaevandamisloa tühistamise taotlemisel. HKMS §- st 292 tuleneva kaebeõiguse tuvastamiseks ei ole vajalik, et MTÜ peamiseks või ainsaks eesmärgiks oleks keskkonnakaitse ning säte ei eelda tegutsemise eesmärgi tuvastamist registreeringus määratletud tegevusalade kaudu. Kohus leiab, et kaebajal on kaebeõigus tulenevalt kuni 01.08.2014 kehtinud HKMS § 292 lg-st 1, lg

2 p-st 1 ja lg-st 3. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alus puudub.

9. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

9.1 Kaebaja ei vaidlusta KMH või loamenetluses menetlusnormide rikkumist. Küll väidab kaebaja, et KMH puudulikkuse tõttu tulnuks see jätta heaks kiitmata. Samuti ei vaidlusta kaebaja Keskkonnaameti pädevust kaevandamisloa andmiseks. Kaebaja leiab, et KMH aruanne ei ole sisuliselt õiguspärane, kuna mõjude hindamine on olnud ebapiisav. Ebapiisavalt on hinnatud kumulatiivseid mõjusid, mõju inimese heaolule, sotsiaalmajanduslikku mõju, rekultiveerimise võimalusi ja mõju, kuklaste asumist alal ning mõju allikatele lähtudes nende tegelikust asukohast. Kaebaja leiab, et kaevandamisluba tugineb õigusvastasele Padise valla nõusolekule, mis toob kaasa kaevandamisloa õigusvastasuse. Kaevandamisluba on kaebaja arvates ka sisuliselt õigusvastane, kuna varustuskindluse arvutus ning sellest tulenevalt riikliku huvi kaal on ebaõige. Samuti peab kaebaja kaevatavat korraldust puudulikult motiveerituks (KMH arvestamata jätmine, mäeeraldise vähendamise kaalumata jätmine, varustuskindluse ebaõige arvutus, kuklaste tähelepanuta jätmine).

9.2 Kaevandamisloa andmine on mitmeetapiline haldusmenetlus. Õige on see, et KMH aruande heakskiitmise kui menetlustoimingu eraldi vaidlustamata jätmine või sellise kaebuse eraldi menetlemisest keeldumine ei võta õigust esitada kaebuses väiteid seoses KMH menetluse või KMH aruande sisuga. Samuti on kaebajal võimalik vaidlustada kaevandamisloa menetluses antud kohaliku omavalitsuse nõusoleku kui menetlustoimingu õiguspärasust.

Kohus juhib tähelepanu, et esimesel juhul on tegemist valdavalt ekspertteadmisi nõudva hinnanguga, mistõttu on kohtu hinnanguruum väga piiratud. Kohaliku omavalitsuse nõusolek tugineb valdavalt aga otstarbekuse kaalutlustele, mis ei ole õigusliku vaidluse objektiks. Kohtu hinnang saab seisneda üksnes selles, kas menetlustoiminguga väljendatud otsustus ei ole ilmselgelt meelevaldne ning kas see ei ole tehtud olukorras, kus otsustajale on asjassepuutuvad huvid olnud teadmata. Samuti hindab kohus, kas menetlustoiming on põhjendatud piisaval määral, mis annab ühtlasi kohtule võimaluse hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku õiguspärasust ja selle võimalikku mõju kaebuse esemeks olevale haldusaktile. Kohus ei nõustu seega kolmanda isiku käsitlusega, et kohaliku omavalitsuse menetlustoimingu õiguspärasusele kaebaja kaevata ei saa ning kaebaja saab oma pahameelt väljendada üksnes järgmistel valimistel. Just kohalik omavalitsus on kohaliku tähtsusega huvide kaaluja ning riiklike huve tagavad haldusorganid ei saa kohaliku omavalitsuse eest või asemel teostada nende huvide kaalumist. Küll tuleb arvestada seda, et ärakuulamine uue karjääri avamise osas toimub peamiselt kaevandamisloa menetluses ning kui kohalikule omavalitsusele on sellest menetlusest ja muul moel laekunud piisav teave olemas, siis puudutatud isikute korduva ärakuulamise kohustust nõusoleku andmisel ei ole.

9.3 Kohus leiab kokkuvõtvalt, et kaebus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et KMH vastab seaduse nõuetele ning kaebaja ei ole tõendanud ega veenvalt põhistanud, et eksperthinnang oleks ekslik või puudulik määral, mis võimaldab kahelda lõppotsuse õiguspärasuses. Kohtul eksperthinnangu tegemiseks pädevus puudub ning kohus saab lähtuda esitatud tõenditest. KeHJS § 22 lg 5 järgi tuleb aruande heaks kiitmata jätmisel see uuesti avalikustada, mh anda ka vastuväidete esitamiseks tähtaeg. Kohus ei nõustu kaebajaga, et KMH aruanne on puudustega ning see tuli viidatud sätte alusel jätta heaks kiitmata, mis eeldab põhjendatud seisukoha esitamist. Puudused kõrvaldati menetluse käigus ning kaebajale anti korduvalt ja enam kui seadus nõudnuks võimalus avaldada oma arvamust ja esitada küsimusi ning kaebaja sai Keskkonnametilt piisava tagasiside. (vt ka 21.08.2013 KMH aruande heakskiitmine, tlk 71-72, I kd)

Kaebaja vaidlustab kaevandamisluba peamiselt põhjusel, et kohalik omavalitsus pidanuks Audevälja küla kogukonna huvi hindama kaalukamaks valla kui terviku huvidest või vähemalt seadma piiranguid kaevandamise ulatusele. Kaebaja arvates ei nähtu nõusoleku põhjendustest, miks vald nii ei toiminud. Kohus sellega ei nõustu, kuna nõusolek on põhjendatud menetlustoimingu puhul piisaval määral ning huvide kaalumine otstarbekuse seisukohast ei kuulu kohtu poolt ümberhindamisele. Kaevandatava ala vähendamisel tuleb arvestada MaaPS §-s 63 sätestatuga ning otsustusõigus on selles osas Keskkonnaametil (loa väljaandja). Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet tõlgendanud ja kohaldanud viidatud sätet õigesti. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.

Järgnevalt käsitleb kohus kaebaja väiteid ja teiste menetlusosaliste seisukohti kaebuses toodud lõikude kaupa.

10. Kaebaja keskne väide kaevatava loa õigusvastasuse osas on see, et kui kaevandamisloa andmisest keeldumiseks alust ei olnud, tulnuks kaaluda mäeeraldise vähendamist MaaPS § 63 lg 3 alusel. Nagu kohus eelnevalt märkis on teatud kaalumise võimalus antud Keskkonnaametile (MaaPS § 63 lg 1-3). MaaPS § 63 lg 1 kohaselt ei tohi kaevandamisloa andmisel jätta mäeeraldisest välja maardla osi, mille maavaravaru mahu või seisundi tõttu ei ole nende kasutamine enam majanduslikult põhjendatud. Maavaravaru kaevandamisel tuleb tagada maardlasse jääva maavaravaru kasutamisja kaevandamisväärsena säilitamine (lg 2). Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei rakendata ulatuses, mis on vajalik ohutu töökeskkonna, vara säilimise, ülemäärase keskkonnamõju vältimise või vähendamise tagamiseks (lg 3). Kaebusest võib järeldada, et kaebaja arvates tulnuks jätta mäeeraldisest välja osa metsaala MaaPS §

63 lg 3 viimase lauseosa alusel (ülemäärase keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks). Kaebaja tegi sellise ettepaneku Keskkonnaametile 30.04.2014 pöördumises (tlk 51-52, I kd), so peale KMH heakskiitmist. Vastustaja leiab, et MaaPS § 63 lg 3 kohaldamiseks alust ei olnud. Lähtuda tuli lõikest 1, mis keelab välja jätta mäeeraldisest maardla osi, mille mahu tõttu ei oleks selle kasutamine enam majanduslikult põhjendatud. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, kui suur oleks metsaala (kohtuistungil antud selgituste põhjal peab kaebaja silmas eelkõige liustikuvalli osa) mäeeraldise pindalast ning sellele jääv maavaravaru maht.

Arvestades mäeeraldise suurust 13,17 ha, on ilmne, et sellest väikse osa väljajätmist ja hiljem uuesti kaevandamisloa taotlemist ei saa pidada majanduslikult põhjendatuks. Kaebaja ei ole põhjendanud normist (MaaPS § 63 lg 1) tulenevate eelduste täidetust, vaid on põhjendanud oma huve. Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (MaaPS § 2 p 11). Maardla on üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega (MaaPS § 2 p 5).

Puudub vaidlus, et MaaPS § 63 lg 1 eesmärk on tagada maavara säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine (vt ka kaevatavas korralduses p 2.4.1-2.4.4). Selle tagamiseks ei tohi MaaPS § 63 lg 1 kohaselt jätta kaevandamisloas mäeeraldisest põhjendamatult välja maardla osi, kus maavara lasund on juba uuritud, piiritletud ja keskkonnaregistris arvel. Antud juhul on vaidlus, kas vähendamine võiks olla võimalik ülemäärase keskkonnamõju (määratlemata õigusmõiste) vältimise või vähendamise tagamiseks. Kuna keskkonnamõju hindamine toimub KMH menetluses, siis on õige vastustaja käsitlus, et KMH-st peaks nähtuma ülemäärase keskkonnamõju tekkimine kaevandamisel mäeeraldisel suurusega 13,17 ha ning siis peaks loogiliselt olema KMH aruandes ka ekspertide poolt tehtud ettepanek vähendada mäeeraldise suurust (jätta välja teatud maardla osa).

KMH aruande punktis 6.2.2 on märgitud, et keskkonnaekspertide hinnangu alusel ei ole kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt keskkonna seisukohalt säästlik ega jätkusuutlik. Vastustaja märkis kohtuistungil, et praktikas on selliseid ettepanekuid kaevandamisloa eelnõu läbivaatamisel teinud ka Eesti Maavarade Komisjon, kes antud juhul vastavat ettepanekut teinud ei ole. Seega ei nähtunud kaevandamisloa andjale ühestki asjakohasest dokumendist asjaolusid, mis oleksid andnud aluse kohaldada MaaPS § 63 lg-t 3. Ülemäärase keskkonnamõjuna ei saa käsitleda kogukonna vastuseisu ega selliseid negatiivseid mõjusid keskkonnale, mis on leevendatavad (KMH kohaselt).

Vastasel juhul hakkaks maavara kui rahvusliku rikkuse (PS § 5) säästliku kasutamise üle otsustama väiksed külakogukonnad enda huvidest lähtuvalt ning see muudaks ka KMH menetluse eesmärgipäratuks. Ei ole ette nähtud eraldi KeHJS kohast keskkonnamõju hindamist ning sellele lisaks ülemäärase keskkonnamõju hindamist.

Vastustaja on selgitanud MaaPS § 63 kohaldamist kaebajale ka haldusmenetluses. (tlk 77, II kd, 30.04.2013 vastus kaebajale).

Esitatud tõlgendusest tulenevalt ei ole vajalik käsitleda kaebaja väidet, et liustikuvall ja seal praegu kulgevad metsarajad ning seeneja marjamets tuleks säilitada mäeeraldise vähendamise kaudu.

Lisaks märgib kohus kaebaja väite kohta, et Audevälja külas on karjääre piisavalt ning tulnuks kaaluda sama maavara kaevandamist mõnes teises kohas, et karjääri rajamist saab taotleda sinna, kus on kinnitatud kaevandatavad varud. Seega asjaolu, et ühes piirkonnas on juba karjäär ei ole iseenesest aluseks, et seal uut karjääri avada ei saaks.

11. Kaevatava loa kooskõla riiklike huvidega, varustuskindluse määramine.

Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub. Puudub vaidlus, et Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 juhendi nr 610 näol ei ole tegemist siduva õigusaktiga, vaid haldusorgani sise-eeskirjaga, mis aitab ühtlustada halduspraktikat ja kohelda isikuid võrdselt (Juhendi p 1). Juhendis on viidatud ehitusmaavarade riiklikule arengukavale 2011-2020 (Juhendi p 2.2).

Varustuskindluse määramist on kaebajale selgitatud Keskkonnameti 13.05.2014 kirjas (tlk 54-55, I

kd) ning ka peale kaebuse esitamist 02.03.2015 esitatud vastuseks kaebaja teabenõudele jääkvaru ja viimase viie aasta kaevandamismahu arvestus (tlk 19, II kd).

Juhendi nr 610 punkti 2.2 kohaselt arvestatakse teeninduspiirkonna määramisel veoteede pikkust, mitte üksnes raadiust karjäärist. Keskkonnaamet on varustuskindluse analüüsis õigesti arvestanud kõikide mäeeraldistega, mis jäävad Tatramäe II alalt kuni 50 km raadiusesse, võttes arvesse ka reaalseid veoteede kauguseid. Analüüsi õigsust on kinnitanud ka Keskkonnaministeerium 31.07.2014 vastuskirjas kaebajale (tlk 137-138, I kd). Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et Juhendi punktist 2.2. tuleneb selgelt, et teeninduspiirkonna määramisel arvestatakse reaalseid veokauguseid. Linnulennult arvestatud teeninduspiirkond ei kajastaks reaalseid veokauguseid ega peegeldaks õigesti antud piirkonna varustuskindlust. Varustuskindluse arvestus oleks seljuhul hüpoteetiline ega vastaks reaalsele olukorrale. Kui juhendi eesmärk oleks olnud arvestada kaugust linnulennult, siis oleks ka täiesti sisutu nõue, et arvestada tuleb veoteede tehnilist seisundit.

Kui varustuskindlus on tagatud rohkem kui 10 aastaks, siis tulenevalt Juhendi punktist 5.1.2 võib olla maavara kaevandamine taotletavas mäeeraldises vastuolus riiklike huvidega. Punkti sõnastusest tulenevalt ei pruugi ka siis vastuolu esineda.

Ka juhul, kui lähtuda kaebaja enda arvutustest on varustuskindlus alla 10 aasta (9,34.a).

Riikliku huvi olemasolu on haldusorgani praktikas kasutatava juhendi alusel välja selgitatud ning riikliku huvi puudumist varustuskindluse piiripealse väärtuse tõttu eraldi põhjendama ei pidanud. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis veenaksid, et riiklik huvi ilmselgelt puudub.

Tõendatud ei ole kaebaja väide, et Keskkonnaamet oleks vaidlusaluse objekti osas juhendit kohaldanud erinevalt teistest objektidest, mille varustuskindlust analüüsiti sama juhendi alusel. Vastustaja märkis, et kaebuses viidatud Kalda III loamenetlus on alles pooleli ning kohtuistungil selgitas vastustaja, et Tiigipera tiigi rajamisel väljakaevatavat materjali ei pidanud arvestama varustuskindluse arvutuses, kuna tegemist on tiigi kaevamisega, mitte karjääris kaevandamisega.

12. Tatramäe II mäeeraldis ei asu Harju maakonna teemaplaneeringuga ajastumaastikuks hinnatud alal, mida on kaebajale selgitatud juba 14.12.2013 loa eelnõu avalikul arutelul (tlk 187 pöördel, I kd). Samuti ei ole valla üldplaneeringus tegemist alaga, mis oleks määratletud ajastumaastikuna kaitstavana. Kohtuistungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja, et Audevälja küla on ajastuväärtuslik.

Kuna mäeeraldise alal ei ole tegemist planeeringukohaste kaitstavate aladega, siis küla ajastuväärtuslikkus ehk sisuliselt väide miljööväärtuslikkuse kohta ei ole kaevandamist välistav. Mäeeraldisel looduslik olukord kaevandamise tulemusel muutub, kuid ala on ekspertide hinnangu kohaselt taas kasutatav muul moel (vt otsuse p 14 – rekultiveerimine).

13. KOV nõusolek

08.12.2013 saatis kaebaja Padise Vallavolikogule palve jätta Tatramäe II kaevandusloa eelnõule kooskõlastus andmata (tlk 45, I kd). 17.12.2013 pöördumises (tlk 56-57, I kd) Padise Vallavolikogu liikmetele on kaebaja toonud välja Audevälja kogukonna vastuväited Tatramäe II karjääri rajamisele ning teinud ettepaneku peatada kaevandamisloa menetlus ja leida koostöös kohaliku kogukonnaga sobiv lahendus. 18.12.2013 anti kaebuse kohaselt volikogu istungil, kus otsustati nõusoleku andmise üle, kohaletulnud inimestele 15 minutit sõnavõtuks.

18.12.2013 Padise Vallavolikogu otsusega (tlk 58, I kd) anti nõusolek maavara kaevandamisloale Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamiseks eelnõu punktides

2.3 ja 2.4 nimetatud tingimustel. Kohaliku omavalitsuse põhjendused on toodud otsusele lisatud ja otsuses viidatud seletuskirjas (tlk 59-60, I kd). Seletuskirjast nähtub: - Tatramäe kruusamaardla (sh Tatramäe II) on Audevälja külas ainus piirkond, mille kohta olid olemas eeluuringud. Prognoosmahud määratleti mahus ca 670 000 m³. - 14.07.2008 anti geoloogilise uuringu luba 24,2 ha suurusele alale. - Padise Vallavalitsus kehtestas 05.10.2009 korraldusega nr 285 uuringuruumi piirangud toetudes Harju maakonna teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Nimetatud planeering määratleb Audevälja küla läbiva Ohega tee ümbruse väärtusliku traditsioonilise maastikuna. Piirangutest tulenevalt kujunes mäeeraldise pindalaks 13,17 ha, mis kinnitati koos varudega keskkonnaministri poolt. - Piirkonna kohta (sh Tatramäe II uuringuruum) koostati ekspertarvamus (R.Perens) põhjavee seisundile tekkiva mõju hindamiseks. Ekspertarvamuse kokkuvõttes leitakse, et kaevandamisel ei teki ümbruskonnale negatiivset keskkonnamõju kui rakendatakse veealust kaevandamist ja välditakse reostuse sattumist põhjavette. Kogemused Kruusa ja Tatramäe karjäärides näitavad taolise kaevandamise võimalikkust.

- Kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati 04.04.2011 ning menetleti avatud menetluses. KMH aruanne kiideti keskkonnaameti poolt heaks 21.08.2013 ning aruandekohased piirangud ja tingimused, mis tulenesid põhiliselt MTÜ Audevälja Arenduskeskus poolt tehtud ettepanekutest kanti maavara kaevandamise loa eelnõusse (järgneb loetelu tingimustest). - Ammendatud karjääride rekultiveerimine veekoguks on üheks võimaluseks kujundada tulevikus piirkonda puhkeala. Naabruses paiknevale Mõnumäe kinnistule kehtestas vallavolikogu detailplaneeringu, millega on alale kavandatud tehisveekogu, rahvamaja ning uued elamukrundid. Tatramäe karjääriga piirnevatele Tatraoru ja Tatratuka kinnistutele plaanitakse spordikompleksi rajamist. - Tatramäe II mäeeraldise kasutuselevõtu osas tulevikus puhkealana on võimalik seltsil aktiivselt kaasa rääkida. - Audevälja külas on kaks tegutsevat karjääri. Rekultiveerimisprojekti heakskiitu ootav Tatramäe karjäär on praktiliselt ammendunud. Kruusa karjääri varusid jätkub 2-3 aastaks. - Vajadus kvaliteetse ehituskruusa järele vallateede korrastamiseks püsib kindlasti ka Kruusa karjääri varude ammendumisel. - Audevälja külla jääb lähitulevikus kaks tegutsevat karjääri - Audevälja II ja Tatramäe II. Need tagaksid pikemaks ajaks piirkonna arenguks vajaliku ehituskruusaja liivatoodete kättesaadavuse, konkurentsi ja varustuskindluse. - Tatramäe II karjäärile kaevandamisloa väljastamine tagab piirkonnas olukorra, mil pikemaks ajaks on välistatud uute uuringulubade ja kaevandamislubade andmine. - Kaevandamisala laiendamine päris uuele alale on ebamõistlik, seetõttu keelduti AS-le Aspi geoloogilise uuringu loa väljastamisest nn Tatramäe III uuringuruumis. Jännimaa karjääri kaevandamisloa väljastamisest on varasemalt keeldutud, kuna see ala jääb väärtusliku traditsioonilise maastiku alale.

Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-82-14 leidnud, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama nõuetele, mis on esitatud haldusmenetluse seaduses ja Riigikohtu praktikas haldusakti põhjendustele. Põhjendused peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohaliku omavalitsuse põhjendused piisavad. Kaebusega soovitakse vaidlustada kohaliku omavalitsuse otsustuse otstarbekust, kuna kaebaja ei nõustu sellega, et kavandatava karjääri ümbruses elavate või maad omavate inimeste huvi ei kaalunud üle kohaliku omavalitsuse poolt väljatoodud huve. Kohalik omavalitsus peab kohalike elanike huve kaaluma koos kõigi muude asjassepuutuvate huvidega. Padise vald on kohaliku omavalitsusüksusena laiem kui üksnes Audevälja küla ja selle lähiümbrus. Seega on paratamatu, et valla siseselt ei pruugi erinevad huvid kattuda. Eelviidatud põhjendustest nähtub, et uuringualaga võrreldes on kaevandamisala vähendatud ligikaudu poole võrra. Põhjendatud on, miks antud ala on võrreldes teiste võimalike aladega kaevandamiseks sobivam võimaldades ühtlasi teistele kaevandamiseks või uuringuteks nõusoleku andmisest keelduda. Viidatud on sellele, et tegemist ei ole maakonna teemaplaneeringu kohase väärtusliku traditsioonilise maastikuga. Oluliseks on peetud, et kohaste meetmete rakendamisel lubamatu negatiivse keskkonnamõju tekkimist vastavatest uuringutest ei nähtu ning seltsi ettepanekuid on kaevandamisloa eelnõus arvestatud. Kohalik omavalitsus on pidanud vajadust toorme järele olulisemaks kui ala puutumatuna säilitamist. Kohalik omavalitsus on selgitanud, millised on plaanid alal ja selle ümbruses, et muuta see kohalikele elanikele kasutatavaks ning tõsta ala väärtust ka rekreatsioonialana. Kuigi seda ei ole sõnasõnaliselt eelviidatud põhjendustes märgitud, möönis kaebaja kohtuistungil, et vald on selgitanud, et ka saadav kaevandamistasu on valla jaoks oluline. Nähtuvalt 04.12.2013 loa eelnõu avaliku istungi protokollist (tlk 190 pöördel, I kd) on eeldatav kaevandamistasu, mis laekub vallale, suurusjärgus 120 000 eurot aastas arvestades keskmisi kaevandamismahte.

Kohtu pädevust õigusvaidluste lahendajana arvestades, ei saa kohus öelda, et kohalik omavalitsus oleks pidanud eelistama kaevandamisala piirkonna elanike huvi mitte kaevandada Tatramäe II mäeeraldisel. Selle üle, mis on valla jaoks tervikuna olulisem ja otstarbekam saab otsustada üksnes kohalik omavalitsus. Kohtu hinnangul ei ole valla otsustus meelevaldne ning menetlustoimingu põhjendustest nähtuvad valla argumendid, mis on otsustuse õiguspärasuse hindamiseks piisavad. Vallale ei tulene ühestki õigusaktist kohustust jätta kaevandamisloa eelnõule nõusolek andmata lähtudes kaevandamisala piirkonna elanike vastuseisust.

Kaebaja vastuväited olid vallale teada, vald vastuolu planeeringute või valla arengukavaga ei tuvastanud ega pidanud ekspertarvamustele tuginedes mõju looduskeskkonnale ülemääraseks. Karjääri kasutuselevõtu põhjendused ekspertide poolt on toodud KMH aruande punktis 3 (vt eelkõige toorme kvaliteeti puudutavat).

Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta oleks jäänud kohaliku omavalitsuse poolt enne nõusoleku andmist ära kuulamata. HMS §-s 40 on sätestatud haldusorgani kohustus enne haldusakti andmist või sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada menetlusosalise õigusi, tagada menetlusosalisele võimalus esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamisõigus on tagatud, kui menetlusosalisele on antud võimalus olla ära kuulatud. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et tegemist on KOV menetlustoiminguga kaevandamisloa menetluses (MaaPS § 28 lg 3). Kaebaja oli menetlusosaline kaevandamisloa menetluses, kus toimus ka tema ärakuulamine, seega ei olnud kohalikul omavalitsusel õiguslikku kohustust kaebajat nõusoleku andmiseks uuesti ära kuulata. Kui tihe ja avatud peaks olema kohaliku omavalitsuse esindusorgani mitteformaalne suhtlus kohalike elanikega ei ole käesoleva õigusvaidluse teema. Asja materjalidest nähtub, et kohalikule omavalitsusele olid teada kaebaja kaevandamisloa andmise menetluses esitatud vastuväited ja ettepanekud. Kaebaja ei väida, et tema eelviidatud kirjalikud pöördumised kohalikule omavalitsusele adressaadini ei jõudnud.

Kaebaja muudesse väidetesse puutuvalt märgib kohus, et valla üldplaneeringus kavandatava mäeeraldise maa mäetööstusmaana mittemääratlemine, ei välista kaevandamisloa andmist. Nagu kaebaja enda pöördumistest haldusorganite poole nähtub, mõistab kaebaja ka ise, et takistus loa andmiseks saanuks tuleneda üldplaneeringust juhul, kui üldplaneering oleks määratlenud ala kaitstava väärtusliku maastikuna või andnud muu põhifunktsiooni, mis oleks vastuolus kaevandamistegevusega. Kohalik omavalitsus ei saa peatada kaevandamisloa menetlust või taotleda peatamist põhjusel, et soovitakse hakata menetlema uut üldplaneeringut, millega määratleda valla territooriumil kaevandamisalad. Karjääri rekultiveerimise detailsemad arutelud toimuvad peale kaevandamisloa andmist ning kaebaja saab nendel osaleda.

14. Karjääri rekultiveerimine ja kaevatavas loas korrastamistingimuste määramine.

Vastustaja on kaebajale nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses õigesti selgitanud, et kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamine ei ole vaidlusaluse KMH põhieesmärgiks. KeHJS § 27 sätestab maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise erisuse, mille järgi maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hinnatakse maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti koostamise käigus ning vajadusel viiakse läbi täiendav KMH.

KMH aruandes (punkt 11) on toodud, et hinnanguliselt kujuneb kaevandamise lõpetamisel 9 ha suurusel alal veekogu sügavusega kuni 3 m. KMH-s on leitud, et peale maavaravaru ammendumist saab ala korrastada veekoguks nii, et oleks välditud veekogu kinnikasvamine. KMH aruande ekspertgrupp on lisaks seisukohal, et otstarbekas oleks peale kruusavarude ammendumist rajada Tatramäe ja Tatramäe II karjäärist ühine veekogu. Ühine veekogu Tatramäe karjääriga oleks otstarbekas, kuna sellisel juhul oleks veekogu kvaliteet parem ning oleks välditud veekogu kiire kinnikasvamine. Kohus märgib lisaks, et kinnikasvamist peaks vältima ka veekogu keskmine ettenähtud sügavus 3m. Kaevatavas loas käsitlevad korrastamist punktid 8-11 ja korralduses punktid 2.3.10, 2.5.10-2.5.12. Rekultiveerimise alternatiivide osas on vastustaja märkinud, et enamikel juhtudel ei ole maavaravaru kaevandamisel allpool põhjaveetaset muud mõistlikku alternatiivi korrastamisele kui veekogu rajamine.

Kohtu arvates on loa regulatsioon korrastamissuuna määramise osas õigusaktide nõuetele vastav ning korrastamine selliselt faktiliselt teostatav ning vastustaja hinnangul efektiivne ning tugineb KMH eksperdi soovitusele. Kaevandamisloa andmise korralduses on lisaks sätestatud täiendava tingimusena (p 2.5.12), et korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada kohalike elanike esindajatega. Seega detailne arutelu korrastamise üle saab toimuda järgnevas menetluses.

Korrastamistingimuste menetlus algab peale kaevandamisloa väljastamist (MaaPS § 48, keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 43). Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastusprojekti alusel.

Kaebajale on ka selgitatud, et kui arendaja ei peaks korrastamistegevust alustama, on võimalik see läbi viia asendustäitmise korras ja nõuda arendajalt kulud sisse. (tlk 189, pöördel, 14.12.2013 loa eelnõu avalik arutamine). Vanade karjääride rekultiveerimise osas on selgitatud, et seda saab teha kui varu on ammendatud (tlk 191, 14.12.2013 loa eelnõu avalik arutamine). Tegemist on kohtu arvates õiguspäraste ja asjakohaste selgitustega. Väide, et kusagil on karjääre, kus rekultiveerimistingimusi ei suudeta täita ei saa tuua kaasa kaevatava loa õigusvastasust.

Muid kaebuse väiteid keskkonnamõju hindamise ja sellest tulenevate tingimuste määramisega käsitleb kohus alljärgnevalt.

15. Kaebaja leiab, et 21.08.2013 KMH aruande heakskiitmine oli õigusvastane ega ole kooskõlas KeHJS § 20 lg 1 p-dega 3 ja 6.

15.1 KeHJS § 20 lg 1 p-d 3 ja 6 sätestavad, et ekspert või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koostab, lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, keskkonnamõju hindamise aruande, milles ta: esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit (p 3) ja analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju (p 6).

Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebaja ei vaidle vastu sellele, et KeHJS § 20 lg 1 viidatud hindamine on läbi viidud ning seal on analüüsitud KeHJS § 20 lg 1 p-des 3 ja 6 toodud asjaolusid. Kaebaja möönis kohtuistungil, et formaalseid rikkumisi KMH menetluses ei esinenud. Kaebaja leiab, et ekspertide sisulised hinnangud on ebapiisavad, mistõttu pidanuks Keskkonnaamet KMH aruande heakskiitmise asemel täiendamiseks tagasi saatma. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebaja hinnang KMH sisule ja väide, mille kohaselt karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ning teiste tegevusliikide koosmõju keskkonnaseisundile on ülemäära suur, põhineb subjektiivsel hinnangul ja oletustel. Kaebaja ei ole oma seisukohti veenvalt põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks.

Paljasõnaliste ja subjektiivsel hinnangul ning oletustel põhinevate väidetega ei saa ümber lükata ekspertarvamusi ning pädeva haldusorgani hinnangut KMH aruande õiguspärasusest.

Keskkonnamõju hindamise viis aruandest nähtuvalt läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töögrupp, kuhu kuulusid juhtivekspert Mall Orru (litsents KMH 0125, 04.08.2008); geoloogiatehnik Heli Milvek. Erialaeksperdina kaasati Eesti Geoloogiakeskuse Rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rein Ramst (botaanik – taimestiku hindamine). Müra ja tolmu mõõtis Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio. Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud ala linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule ekspertarvamuse koostas Meelis Uustal (KMH lisa 27). Seoses maavara kaevandamise mõjust Tatramäe II kruusakarjääriga paralleelselt kulgevale riigimaantee nr 17 Keila-Haapsalu mulde stabiilsusele koostas ekspertarvamuse (KMH lisa 25) Vello Sova Tinter-Projekt OÜ-st.

Kohus nõustub ka vastustajaga, et KMH aruanne ei saa detailselt käsitleda kõiki asjaolusid, mis KMH lõppjärelduste osas tähtsust ei oma.

15.2 Kaebaja arvates on peamine viga kumulatiivse mõju ebapiisavas hindamises. Arvestada tulnuks mõjutatava ala väiksust, väärtuslikkust, piirkonna karjääride arvu ja pindala, millest tulenevalt on karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ülemäära suur. KMH aruandes on vaid tolmu ja müra mõju analüüsimisel mingil määral käsitletud olemasolevate karjääride mõju, kuid seda tervisekaitse normidele vastavuse aspektist. Täielikult on arvestamata piirkonna liikluskoormuse kasvu kumulatiivne mõju kohalike elanike heaolule. Samuti ei ole asjakohaselt analüüsitud kumuleeruvat mõju piirkonna puhkealadele ega sotsiaalmajanduslikku koosmõju. Korrastamistingimustes toodud rajatava veekogu asjakohasuse hindamisel pole arvesse võetud lähedale kavandatavat Mõnumäe tiiki ega Audevälja II ning Kruusa karjääride korrastamisega rajatavaid veekogusid.

15.2.1 Nagu kohtuistungil selgus, peab kaebaja ala väärtuslikuna käsitlemisel silmas, et tegemist on kohalikule kogukonnale olulise ja väärtusliku alaga ehk väide tuleneb subjektiivsest hinnangust, mitte alale õigusaktidega antud staatusest.

Kohtuistungil tõi kaebaja välja, et kaovad metsarajad, mistõttu tuleb sportimas ja lapsevankriga jalutamas käia 25 km kaugusel; suureneb liiklustihedus; karjääri ujumiskoha rajamisel on see kasutatav üksnes suvel aga tagatud ei ole turvalisus lastele. Karjäär kavandatakse küla keskele, mis rikub visuaalselt maastikku.

Kaebuses ei ole märgitud, et kaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud oleks kehtestatud normatiive ületavad. Kohtuistungil kaebaja normatiive ületavaid mõjusid ei täpsustanud. Kaebaja väitis, et negatiivsed mõjud (liiklustiheduse kasv jm) on tunnetuslikult liiga suured ja mõjutavad piirkonna elanike heaolu.

15.2.2 KMH aruanne toob välja mõjud, mis võivad objektiivselt tekkida, sh kumuleeruda. Kumulatiivsust saavad kavandatava tegevuse iseloomu arvestades põhjustada müra, õhusaaste ja mõju veele. Kumulatiivseid mõjusid modelleeriti KMH-s müra ja õhusaaste osas. Põhjavee mõjusid käsitleb eksperthinnang (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, ekspert R. Perens). Valdkonna eriteadmisi omavate isikute poolt koostatud dokumentidest ei nähtu mõjude ülemäärasust ega lubamatut kumuleerimist. Kaebaja poolt kohtule tõendeid esitatud ei ole.

15.2.3 Mõju veele ja kaitstavatele objektidele

KMH aruande punktis 7.1 märgitakse, et kavandatav tegevus ei mõju negatiivselt pinnaja põhjaveele ning kaevudele, sest kaevandamise käigus looduslikku veetaset ei alandata. KMH aruande punktis 5.4 märgitakse, et uuringuruumi veekompleks on vabapinnaline, see toitub sadevetest. Veetase on maapinnast 0,6 – 10,4 m sügavusel, absoluutkõrgusvahemikus 28,9 – 33,5 m (keskm. 32,0 m). Veetaset isevooluliselt alandada pole võimalik. Mäetööd taotletaval mäeeraldisel ei saa olulisel määral mõjutada piirkonna veerežiimi. Kohtule kaebaja poolt vastupidist tõendatud ei ole.

Arheoloogiamälestisena arvel olev ohvriallikas „Ohu allikas“ on kajastatud KMH aruandes. Kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et KMH-s asukoha ligikaudne määramine tõi kaasa mõju puudumise osas eksliku järelduse. Kaebaja väidab, et tegelikkuses asub allikas mäeeraldisest 300 m kaugusel ja toitub suure tõenäosusega Tatramäe kõrgendikust (mäeeraldise piiridesse jääv ala) ning seal kaevandamine omab allika toitele mõju. KMH aruande punktis 5.8 on märgitud, et „Ohu allikas“ on ligikaudu 500m kaugusel mäeeraldisest. Vastustaja viitab Maa-ameti geoportaali kaardirakendusele, mis annab kauguseks 440m.

15.2.4 Mõju inimeste heaolule

KMH aruande punkt 7.4 kohaselt peamiseid negatiivseid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele põhjustab maavara kaevandamisel ning selle fraktsioneerimisel tekkiv tolm ja müra. Teatud määral ka mäemasinatest ja transportautodest tekkiv õhusaaste ning teetolm. Mõjutatud on ka inimesed, kes töötavad karjääris. Maavara kaevandamise ja laadimisega kaasnev müra tase ei tohi ületada päeval 55 dB ja öösel 45 dB. Kõrgem müra tase võib avaldada teatud mõju loomastikule ning inimeste tervisele ja heaolule. Arvestada tuleb sellega, et kaevandamistööd toimuvad ainult päevasel ajal. Öösel kaevandamist ei toimu, mis võimaldab loomadel rahulikult liikuda ning inimesi ei häirita magamise ajal. Arvestades, et kaevandamise käigus võetakse tarvitusele leevendavaid meetmeid, mis takistavad müra ja tolmu levikut väljaspool mäeeraldise piire, siis mõju inimese heaolule ning tervisele on minimaalne. KMH-s on märgitud, et eeltoodud väiteid kinnitab ka Alkranel OÜ eksperthinnang „Tatramäe kruusakarjääri mõjude kohta tulevikus lähedusse jäävate elamute ja puhkealade suhtes“, mis koostati Mõnumäe detailplaneeringu menetluse raames. Kohus leiab, et KMH lisaks olev hinnang on asjakohane, kuna käsitleb sama maardlat ja sama põhimaavara kaevandamist. Haldusmenetlus peab olema ökonoomne, mitte võimalikult kulukas ja pikaajaline (HMS § 5 lg 2).

Liikluskoormuse osas on veokite arvu kasv selline, mida ei peeta oluliseks (KMH aruanne p 7.4.6, vastustaja selgitus kohtuistungil 14:20:18).

Puhkamisvõimaluste vähenemine mäeeraldise alal toimub kaevandamise ajal kuni karjäär on rekultiveeritud, mis on paratamatu. Rekultiveerimisega on ettenähtud veekogu rajamine, mis on kasutatav puhkamise otstarbel, sh nii suvel kui talvel (nt uisutamiseks). Marjaja seenemetsi on ka kaebaja enda väitel ümbritsevatel aladel. Väide, et just antud ala on kõige saagirikkam, on paljasõnaline, kuid ei saaks ka tegelikkusele vastavuse korral olla selline argument, mis annaks aluse kaevandamist keelata. Kaebaja ei väida, et mäeeraldisele jäävate metsaradade asemel uute rajamine oleks välistatud karjääri ümbruses, kus kaevandamist ei toimu või mujal lähipiirkonnas.

Veekogude rohkus ei ole üldjuhul käsitletav negatiivse keskkonnamõjuna. Veekogude ohutu kasutamine ei ole kaevandamisloa reguleerimisalas, vaid on lahendatav muude meetmetega.

Kaebajal on õigus, et mõju inimeste heaolule esineb ka siis kui häiringud ei ületa kehtestatud arvulisi normatiive, kuid tekitavad ebameeldivustunnet. Loa andja ei saa aga igaühe subjektiivset ebameeldivustunnet võtta aluseks loa andmisest keeldumisel, arvestades ka seda, et antud juhul kohalik omavalitsus kui kohalike huvide kaaluja nõustus kaevandamisega.

15.2.5 Sotsiaalmajanduslik mõju

Osa väiteid, mis puudutavad ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid sai punktis 15.2.4 käsitletud, kohus seda ei korda.

KMH aruande punkt 5.11 kohaselt kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju võib avalduda tööhõive suurenemises, kohalikule omavalitsusele täiendavate rahaliste vahendite laekumises. Kaebaja ei väida, et see järeldus oleks ekslik. Kaebaja peab ekslikuks KMH aruande punktis 10.4 esitatud väidet, mille kohaselt Audevälja küla elanikel ei ole pretensioone uue taotletava Tatramäe II karjääri tulekuga. Nõustuda saab kaebajaga selles, et selline üldistav seisukoht on ebatäpne. KMH aruandes tugineti piirkonda jäävate maaomanike arvamustele, mis saadi kaevude inspekteerimisel. KMH aruandele lisatud kaevu aktides on mitmes märgitud, et ei ole vastuväiteid karjääri laiendamisele. See ei ole aga kaevatava haldusakti õiguspärasuse seisukohast oluline. Vastustaja ei väida, et oleks eelkäsitletud seisukohale tuginenud. Vastustajale oli nii KMH kui loamenetlusest teada, et kaebaja ja mitmed ühingu liikmeks mitteolevad kohalikud on kaevandamisloa andmise vastu. Vastustaja sellist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ei tuvastanud, mis oleks saanud kaasa tuua kaevandamisloa andmisest keeldumise. Valla kui terviku huve sh sotsiaalmajandusliku mõju seisukohast väljendas vallavolikogu oma nõustumises.

15.2.6 Mõju loomadele (kuklased)

Kaebaja väidab, et kavandatava karjääri alal asub mitu kuklasepesa. Vastustajale kaebaja haldusmenetluse ajal asukoha andmeid edastanud ei ole, kuigi seda küsiti ning ka kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud vastavaid tõendeid. Seega on väide paljasõnaline. Lisaks tuleb nõustuda vastustajaga, et väidetavate kuklaste kui kaitstava liigi ümberasustamine nende leidmisel tuleb tagada sõltumata sellest, kas seda on KMH-s ja loa tingimustes käsitletud.

16. Kaevatavat korraldust on piisavalt motiveeritud ning kaebaja seisukohti on käsitletud ja suures osas arvesse võetud (korralduse punktid 2.5.9-2.5.14). Kuklaste küsimuse kajastamine olnuks võimalik siis, kui kaebaja oleks asukohad teada andnud ning isendid oleks seal ka tuvastatud.

17. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista 720 eurot menetlusosalise esindaja kulu, seoses kohtuistungil osalemisega (3,5h) ja istungiks ettevalmistamisega (1h) kokku 4,5 tunni eest. Esindaja tunnitasuks on 160 eurot. Kulud on kantud 30.04.2015, mida tõendab kohtule esitatud maksekorraldus. Kuludokumendid on esitatud HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtajal. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei oleks õigustatud, sealhulgas põhjusel, et kaebaja on valitsusväline mittetulunduslik keskkonnakaitse eesmärgil tegutsev organisatsioon. Kaebaja leiab, et sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine muudaks kaebaja jaoks kohtu poole pöördumise takistavalt kalliks. Kaebaja viimasest avalikust majandusaasta aruandest on näha, et 2013.a oli kaebaja aastane sissetulek ettevõtlusest ja liikmemaksudest ca 1550 eurot. Tegemist on seejuures rahaga, mida kasutatakse põhikirjalistel eesmärkidel avalikes huvides, sh projektide kaasfinantseeringuna. Seega oleks menetluskulude väljamõistmine ka äärmiselt ebamõistlik, kuna sellega kaasneks kaebaja avalikke huve teenivate tegevuste elluviimata jäämine. HKMS § 108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-67-14 selgitanud keskkonnaasjades (kaevandamisloa vaidlustamisel) kaebajalt menetluskulude väljamõistmisel järgmist: Keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õigust käsitleb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Aarhusi konventsioon) art 9, mille neljanda lõike järgi ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis. Aarhusi konventsiooni nõuete järgimist kontrolliv komisjon on asunud seisukohale, et konventsiooni art 9 lg 4 rikkumisena on käsitatav ka olukord, kus kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud on ülemäära suured. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

13. detsembri 2011. a direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta art 11 lg-st 4 tuleneb, et kohtumenetlus direktiiviga hõlmatud asjades ei tohi olla üle jõu käivalt kulukas. Nagu kontrollikomisjon nii on ka Euroopa Kohus tõlgendanud nõukogu 27. juuni 1985. a direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta sama sisuga sätet selliselt, et see hõlmab kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebajalt väljamõistetavate menetluskulude suurust (Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. a otsus kohtuasjas C-427/07: komisjon vs. Iirimaa, p-d 92–94). Kolleegium nõustus selles asjas kohtutega, et kolmanda isiku õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendamatud ning märkis, et väljamõistetavate menetluskulude vähendamine on võimalik HKMS § 108 lg 11 ja § 109 lg 6 alusel. Riigikohus selgitas ka lisaks, et kui kaebajad (selles asjas füüsilised isikud) ei ole pahatahtlikud ega kaebus ilmselgelt põhjendamatu, siis oleks kulude kaebajatelt täies ulatuses väljamõistmine ebaõiglane ja piiraks ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust. Kaevandamist kui keskkonda oluliselt mõjutavat tegevust kavandav isik peab taluma keskkonnaalaste haldusaktide kohtuliku kontrolli vajadust. Arvestades, et väljamõistetav menetluskulu ei tohi olla sellises suuruses, mida võiks käsitleda kaebeõigust takistavana; kaebajaks on MTÜ, kellel on tulu vähemalt liikmemaksudest; kaebust ei ole tervikuna põhjust pidada pahatahtlikuks ega ilmselgelt perspektiivituks on põhjendatud ja mõistlik menetluskulu, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann