3-15-866/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-866 Määruse kuupäev 22.05.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla peale

Asja läbivaatamise kuupäev 22.05.2015 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada N.L. kaebus haldusasjas nr 3-15-866;

2. Määrus saata kaebajale koos tõlkega vene keelde.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 06.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku N.L. kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt esitas N. L. 04.03.2015 vanglale vaide, mida vangla menetlusse ei võtnud. Kaebajale vastati 26.03.2015 vastusega nr 2-3/810-2. N. L. märgib, et ta taotles ettekirjutuse tegemist keelelise diskrimineerimise lõpetamiseks, kuid seda pole lõpetatud. Vangla jättis vaide tõlkesse saatmata. 30.03.2015 on kaebaja esitanud vanglale kohustava sisuga vaide, et tema 04.03.2015 esitatud vaie vaadataks läbi. N. L. toob kaebuses välja, et soovib esitada tuvastamiskaebuse ja heastamiskaebuse. Lisaks märgib, et rahalise hüvitise nõue jääb kohtu äranägemisele. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebaja hinnangul vajalik tõhusa õiguse kaitsmiseks, esialgse õiguskaitse jaoks ning preventiivse vahendina. Lisaks hoiab see ära edaspidised ametnike kuriteod. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Kohus jättis 27.04.2015 määrusega N. L. kaebuse selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et selleks, et tema kaebust saaks menetleda, on vaja esmalt kindlaks teha vaidluse ese ehk kohtule peab olema selge, millised nõuded kaebaja esitab ja millistel alustel. Kohus palus kaebajal konkreetselt välja tuua, milliste asjaoludega ta oma nõuded seostab. Kaebaja pidi täpsustama vaidlustatavate toimingute ja haldusaktide kuupäevad ning numbrid ning kirjeldama nende sisu. Kohus selgitas kaebaja, et heastamisja hüvitamisnõude esitamisel tuleb eelnevalt läbida kohtueelne menetlus ja palus kaebajal edastada vastavad dokumendid. Kohus selgitas ka seda, et vaide tagastamisel on kaebajal võimalik pöörduda kohtusse põhinõudega ning kohus hindab sellisel juhul vaide tagastamise õiguspärasust. Lisaks tuli kaebajal kohtule esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. N. L. anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. N. L. sai 27.04.2015 kohtumääruse kätte 29.04.2015.

30.04.2015 saabus kohtusse N. L. vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et N. L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kohus jättis N. L. kaebuse 27.04.2015 määrusega käiguta ja selgitas kaebajale, millised puudused tuleb kaebusest kõrvaldada. N. L. vastas kohtule 30.04.2015, kuid kohus on seisukohal, et kaebust ei ole võimalik menetleda ka peale nimetatud vastuse esitamist, sest kaebus on oluliste puudustega. N. L. ei ole oma kaebust konkretiseerinud, tema 30.04.2015 kohtusse saabunud vastus on laialivalguv ning sellest ei selgu, millised konkreetsed nõuded ja millistel alustel kaebaja kohtule esitab. Kaebaja viitab küll vaidemenetluse õigusvastasusele, kuid kohus on kaebajale selgitanud, et tal on võimalik pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja vastuse põhjal võimalik kindlaks teha vaidluse eset. Kohus märgib, et kaebaja peab ise kaebuses välja tooma konkreetsed toimingute ja haldusaktide kuupäevad ning aktide puhul ka numbrid ning kirjeldama nende sisu. Kohus ei saa ise sisustada kaebust kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Lisaks märgib kohus, et halduskohus ei saa „uurida kuritegu“. Kui kaebaja leiab, et toime on pandud kuritegu, siis on tal võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile.

Eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et N. L. kaebust ei saa esitatud kujul menetlusse võtta. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes omab aastatepikkust kogemust kohtusse pöördumisel, siis ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks ka kaebuse teistkordset käiguta jätmist.

4. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 2 leiab kohus, et N. L. kaebus haldusasjas nr 3-15-866 kuulub tagastamisele. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik