2-12-10525/88 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-10525

Tsiviilasi

Svetlana Andrejeva hagi pankrotihalduri Tarmo Villmani

vastu nõude tunnustamiseks Sergei Karakai (pankrotis)

pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena summas

150 192,37 eurot

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 04. veebruari 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Karakai (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Sergei

Karakai

(pankrotis)

pankrotihaldur Tarmo Villman;

Vastustaja: Svetlana Andrejeva (sünd. XXX); esindaja

vandeadvokaat Katrina Juhkami

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 04. veebruari 2015 määrus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Svetlana

Andrejeva menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt ning mõista Svetlana Andrejeva kasuks Sergei

Karakai (pankrotis) pankrotivarast välja menetluskuluna

5 361,87 eurot (viis tuhat kolmsada kuuskümmend üks euro

ja kaheksakümmend seitse senti), millest 569,55 eurot on

riigilõiv ning 4 792,32 eurot (koos käibemaksuga) on

lepingulise esindaja kulu.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Jätta määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuselt

tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamiseks rahuldamata

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Svetlana Andrejeva (hageja) hagi pankrotihalduri Tarmo Villmani

(kostja) vastu Sergei Karakai (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena nõude

tunnustamiseks summas 150 192,37 eurot. Viru Maakohus jättis 22. mai 2013 otsusega hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17. aprilli 2014

otsusega S. Andrejeva apellatsioonkaebuse, tühistas Viru Maakohtu 22. mai 2013 otsuse ning tegi

asjas uue otsuse, millega rahuldas S. Andrejeva hagi S. Karakai (pankrotis) pankrotihalduri

T. Villmani vastu ning tunnustas S. Andrejeva nõuet S. Karakai pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu

nõudena summas 150 192,37 eurot. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud S. Karakai (pankrotis) pankrotihalduri T. Villmani kanda. Tartu Ringkonnakohtu

otsus jõustus Riigikohtu 07. augusti 2014 määrusega.

2. Hageja esitas 08. septembril 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt

on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot, apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 6 648 eurot (koos käibemaksuga), kokku

7 217,55 eurot. Hageja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnihinnaga 120 eurot

ilma käibemaksuta, millist on Riigikohus pidanud vajalikuks ja põhjendatud tasumääraks. Hageja ei

nõustu, et hüvitamisele kuulub üksnes kohtutoimikust nähtuvate toimingute ajakulu.

3. Kostja ei esitanud vastuväiteid riigilõivu osas, kuid leidis, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on

ebamõistlikult suur. Maakohtu 13. aprilli 2012 määrusega oli määratud tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot.

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad“ on määratud, et tsiviilasja hinnaga kuni 3 200 eurot maksimaalselt sisse

nõutav kulu on 1 600 eurot. Kuna tsiviilasja hind 1 595 eurot moodustab 3 200 eurost 49,84 %, siis

maksimaalselt sisse nõutavaks lepingulise esindaja kuluks saaks olla 797,50 eurot (49,84% x 1 595).

Kohtutoimikust ei ole kontrollitavad väidetavad nõupidamised kliendiga, ettevalmistused istungiks,

mistõttu nende tegevuste eest tuleb jätta menetluskulud välja mõistmata. Rahuldamata tuleb jätta

menetluskulude nõue määruskaebuse koostamisel, kuna see jäeti rahuldamata. Menetluskulude nõuet

ei saa esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise avaldusele. Õigusabi tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult suur. Tulenevalt asjaolust, et hageja menetluskulud

kuuluvad välja mõistmisele pankrotivarast, taotles kostja välja mõistetava viivise vähendamist 0

euroni.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 04. veebruari 2015 määrusega S. Andrejeva avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis S. Karakai (pankrotis) pankrotihaldur T. Villmanilt välja

5 549,07 eurot S. Andrejeva kasuks menetluskulude katteks. Maakohus mõistis S. Karakai (pankrotis)

pankrotihaldur T. Villmanilt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja esitanud kohtutele 6 sisulist dokumenti kogumahuga

30,5 lk. Hageja esindaja viibis kahel kohtuistungil Viru Maakohtus ja ühel kohtuistungil Tartu

Ringkonnakohtus kogu kestvusega 6 tundi ja 10 minutit, s.o 6,17 tundi.

Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale ning lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli

tegemist

tsiviilkohtumenetluses

keskmisest

keerukama

nõude

tunnustamise

nõudega

pankrotimenetluses, arvestas maakohus 50 minutit ehk 0,833 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje

koostamise

kohta,

seega

on

hagejale

õigusabi

osutamise

ajakulu

34,58

tundi,

s.o

menetlusdokumentide koostamise ja kohtutele esitamise ajakulu 25,41 tundi (30,5 lk x 0,833 t),

kohtuistungitest osavõtu aeg 6,17 tundi, kohtuistungite ettevalmistamise aeg 1 tund iga istungi osas,

seega 3 tundi, kokku 34,58 tundi.

Kuivõrd Riigikohus on 26. juuni 2014 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi

Valitsuse 04. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, ei sõltu lepingulisele esindajale

tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta on mõistlik. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja

kulud 4 979,52 eurot (34,58 x 144) koos käibemaksuga. Kostjal tuleb hüvitada hagejale

menetluskulud kokku summas 5 549,07 eurot (4 979,52 eurot lepingulise esindaja kulud + 569,55

eurot riigilõivud). Maakohus rahuldas hageja TsMS § 177 lg 2 järgse taotluse ning mõistis

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kostja S. Karakai (pankrotis) pankrotihaldur T. Villman esitas maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 04. veebruari 2014 määrus ning teha asjas uus

määrus, millega mõista määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud üksnes

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määruskaebuse esitaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 50 eurot.

Määruskaebuse kohaselt:

1) rikkus maakohus TsMS § 174 lg 5 nõudeid, analüüsides valikuliselt vastustaja poolt esitatud

dokumente ning jättes vastustajat kohustamata tema poolt näidatud menetluskulusid täpsustama ja

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama;

2) on maakohus väljunud taotletu piirest, mõistes määruskaebuse esitajalt välja menetluskulud selliste

toimingute eest, mille osas vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud;

3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et vastustaja esindaja tasu koos käibemaksuga 144 eurot tunnis

on mõistlik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

Vastuse kohaselt:

1) hindab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse põhjendatust ja vajalikkust

toimikus olevate materjalide ning menetluskulude nimekirja põhjal. Määruskaebuse esitaja väide, et

vastustaja peaks tõendama menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja põhjendatust, on alusetu;

2) on maakohtu seisukoha kujunemine määruses jälgitav ning maakohus on oma seisukohti

põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Viru Maakohtu 4.02.2015

määrus tuleb osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab S. Andrejeva menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Ringkonnakohus mõistab S. Karakai (pankrotis)

pankrotivarast S. Andrejeva kasuks välja menetluskuluna 5 361,87 eurot, millest 569,55 eurot on

riigilõiv ning 4 792,32 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja kulu.

8. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

vastustaja esindaja tunnitasu, istungiks ettevalmistumise aja ning 28. märtsi 2013 ja 14. aprilli 2014

menetlusdokumentide koostamise ajakulu põhjendatuse osas.

9. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole

kohustanud vastustajat täpsustama tema poolt näidatud menetluskulusid ja esitama menetluskulusid

tõendavaid dokumente.

Ringkonnakohus märgib, et kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud TsMS § 174 lg 5 sätestas kohtu

õiguse, nõuda hüvitatavate menetluskulude täpsustamist või kohustada menetlusosalist esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kehtivas menetlusseadustikus on analoogne regulatsioon

§ 176 lg-des 1 ja 6. Tegemist on kohtu diskretsiooniga, kui kohus leidis, et tehtud kulusid on piisavalt

detailselt kirjeldatud menetluskulude nimekirjas, siis ei pidanud maakohus täpsustusi küsima.

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et vastustaja ei ole taotlenud hüvitamist

taotluse „hageja seisukoha kostja taotluse osas“ (III kd tl 162–164, sisuliselt 2 lk) koostamise eest.

Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (IV kd tl 112-115) p-s 2.5. on nõutud tasu

„14. märtsi 2013 vastuse kostja taotlustele“ koostamise eest (2,4 tundi). Menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 2013483 (IV kd tl 118) kajastub „14. märtsi 2013

taotlusetele vastuse“ koostamise eest tasu nõudmine. Vaidlust ei ole, et määruskaebuse esitaja esitas

14. märtsil 2013 maakohtule taotluse tõendite kogumiseks (III kd tl 154–158), ning et maakohus

nõudis 18. märtsil 2013 vastustajalt seisukoha selle osas (III kd tl 160). Vastustaja esitas seisukoha

määruskaebuse esitaja, s.o kostja, 14. märtsi 2013 taotluse osas 28. märtsil 2013 (III kd tl 162–164).

Maakohus oli õigustatud tasu suuruse määramisel hindama taotlust ja selles esitatud väiteid sisuliselt.

11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on väljunud vastustaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse piiridest.

Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ega sellele lisatud arvetest ei nähtu, et

vastustaja oleks taotlenud 14. aprilli 2014 menetlusdokumendi koostamise eest tasu hüvitamist.

Maakohtu määrus 14. aprilli 2014 menetlusdokumendi koostamise kulu hüvitamise osas tuleb

tühistada.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire ega lähtunud vastustaja

avaldusest ja arvetest ka istungitele ning nendeks ettevalmistumiseks kulunud aja eest tasu hüvitamise

küsimuses.

Maakohus mõistis kohtuistungitel ja nendeks ettevalmistumise eest kokku tasu 9,17 tunni eest (6,17

tundi istungitel osalemise ning 3 tundi igaks istungiks ettevalmistumise eest). Vastustaja on taotlenud

kohtuistungitel osalemise ning nendeks ettevalmistumise eest tasu 8,7 tunni eest (ettevalmistus ja 21.

jaanuari 2013 istungil osalemine 2 tundi, ettevalmistus ja 04. märtsi 2013 istungil osalemine 5,5 tundi,

ettevalmistus ja 01. aprilli 2014 istungil osalemine 1,2 tundi). Põhjendatud ei ole avalduse

rahuldamine avalduses märgitud summast suuremas ulatuses, s.o 9,17-8,7=0,47 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et istungiks ettevalmistumise eest tasu

hüvitamine ei ole põhjendatud. Kvaliteetse õigusabiteenuse osutamisel peab esindaja istungiks ette

valmistuma ning keskmisest keerukamate vaidluste puhul istungiks ettevalmistumise aeg ca 1 tund

on ringkonnakohtu arvates mõistlik. Maakohtu otsustus kulude ulatuse kindlaksmääramise osas on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire.

13. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja tunnitasu piirmäärad ei ole seadusega

reguleeritud. Riigikohus on erinevates lahendites märkinud tunnitasu suurused, millega kohtud on

praktikas püüdnud arvestada.

Riigikohus on näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13 pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta.

Käesoleval ajal ei ole seadusega menetluskulude piirmäärasid kehtestatud ja kohus peab lähtuma

TsMS § 175 lg-s 1 toodud reeglist, et välja mõistetakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas on maakohus pidanud põhjendatud tunnitasu määraks 144

eurot koos käibemaksuga ning arvestades vaidluse mahtu, keerukust ja õiguslikku sisu ei saa

maakohtule ette heita tunnitasu määramise osas diskretsiooni piiride ületamist.

Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on

34,58-0,83-0,47 = 33,28 tundi, s.o 33,28*144 = 4 792,32 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebuse

esitajalt tuleb nimetatud summa, lisaks 569,55 eurot riigilõivud, kokku 5 361,87 eurot, vastustaja

kasuks välja mõista.

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse osalise rahuldamise puhul ei ole alust riigilõivu

tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus tekib eeldusel, et

määruskaebus rahuldatakse. Tegemist on riigilõivuga, mille üks eesmärk on lõivustatud taotlusega

seotud kulude katmine. Riigilõivul ja kautsjonil on erinev eesmärk ja regulatsioon.

15. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi