1-14-8172/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-8172

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-8172 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abip Jane Pajus (seisukoht esitatud kirjalikult) rokurör Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.Z-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu E.Z

elukoht (vabanemisel):

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: ;

XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): OÜ Lindhard Kohtuistungi toimumise aeg 21.04.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Vabastada E.Z temale Tartu Maakohtu 01.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8172

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata E.Z-ile katseajaks 6 (kuus) kuud.

3.

KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

4. - Allutada E.Z katseajaks KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada E.Z täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2, 5 alusel määrata E.Z-ile katseajaks järgmised , 8

lisakohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) pöörduma erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile;

3) osaleda sotsiaalprogrammides

kriminaalhooldaja äranägemisel.

6. Määrus E.Z-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

Jõgeva talitusele.

7. karistuse kandmiselt Vabastada süüdimõistetu E.Z peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõisteti E.Z süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E.Z-ile karistuseks 10 kuud vangistust.

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10519 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti E.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2014. a 28.08.2015. a. ja lõppeb Vangl toetab vabastamist htaegselt karistuse kandmisest. a E.Z-i tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisuk rokurör oha E.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör toetab E.Z-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist ning toetab kõikide vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramist. Prokurör osundab, et süüdimõistetul on vabanedes olemas sobiv elukoht vanemate juures ning iseloomustuses viidatud pooleliolev menetlus on 14.04.2015. a KrMS § 2001 alusel lõpetatud kellelegi süü tunnistab probleemkäitumist ja mõistab, et distust esitamata. E.Z õigusrikkumiste üheks põhjuseks on alkoholi tarvitamine, millest soovib loobuda.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu E.Z

selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt E.Z selgitas kohtule, et ta vanemate tervis on väga halb ja vabaneda.

nad ei jõua praktiliselt midagi enam teha. Saaksin neid aidata. E.Z soovib minna vabaduses viibides operatsioonile, mida vangistuses ei ole võimalik teha. Ühtlasi selgitab E.Z

, et tal on abikaasa ja 6 aastane tütar, kes elavad hetkel küll Ukrainas, kui - d soovivad

Eestisse elama tulla, kuid selle jaoks peab E.Z vastavad paberid vormistama. E.Z soovib vabaneda alkoholiprobleemist ning on nõus selle jaoks pöörduma psühhiaatri poole. E.Z soovib edaspidi vältida kuritegude toimepanemist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära E.Z-i et E.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest , leiab,

on põhjendatud.

2. E.Z kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on E.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähema lt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. E.Z on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS

§ 76 lg E.Z-i 3). Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 E.Z on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Viimati karistati E.Z Tartu Maakohtu 01.10.2014. a otsusega mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on E.Z karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest neljal korral, ühtlasi on E.Z karistatud varguse toimepanemise ning omavolilise sissetungi eest.

Esimesel korral mõisteti E.Z-ile mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuseks vangistus pikkusega 10 kuud koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks, teisel korral mõisteti talle karistuseks vangistus pikkusega 9 kuud, milline asendati üldkasuliku tööga ning kolmandal korral mõisteti E.Z-ile mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuseks vangistus pikkusega 6 kuud 20 päeva. Reaalset vangistust kannab E.Z kolmandat korda. Viimase kuriteo pani E.Z toime ajal, mil tal oli eelmine, s.o Tartu Maakohtu 22.11.2013. a otsus

veel jõustumata ja seega mõistetud karistus kandmata. E.Z-i varasemast elukäigust nähtuvalt on E.Z-ile pandud süütegude eest

toime

korduvalt mõistetud karistusi, sealhulgas eriliigilisi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Seda kinnitab kohtu arvates fakt, et vaatamata sellele, et E.Z on noor inimene, on teda kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ja vangistuses viibib E.Z korda. See näitab ilmselgelt, et E.Z-ile ei ole mõistetud juba kolmandat

karistused avaldanud ming

isugust mõju, kuna E.Z on vabaduses jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Võttes arvesse, et E.Z-i toimepandavad kuriteod on olnud samalaadsed, st mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimised, on E.Z-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused ja sellest tingitud õigusvastane käitumisviis. da ka sedagi, et E.Z-ile Kohus peab oluliseks arvesta

mõistetud karistused on olnud lühiajalised. E.Z selgitas, et tarvitas vabaduses olles alkoholi siis, kui oli kellegi sünnipäev, linnas pidu või kui käis saunas ning sellistel juhtudel jõi paar õlut. E.Z alustas alkoholi tarvitamisega 16. aastaselt. Alkoholi liigtarvitamisega seoses on E.Z pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, tarvitanud ravimeid ning kasutanud ka alternatiivseid ravivahendeid, kuid vaatamata sellele rikkus kriminaalhoolduse nõuet mitte tarvitada alkoholi ja pani toime uue kuriteo. E.Z on kindel, et sõltuvust tal välja kujunenud ei ole. E.Z selgitas kohtule, et tal on olnud nüüd võimalus mõelda, mida ta teinud on ning kuidas peab edasi elama ja käituma. E.Z soovib alkoholist loobuda.

Kohus leiab, et v on korduvalt pidanud kandma karistust aatamata sellele, et E.Z

vangistuses, on sellel korral aru saanud alust olla veendunud, et E.Z on ebaõigest käitumisest ja muudatuste tegemise vajadusest. Oluline on seegi, et E.Z on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja soovib taaskord pöörduda psühhiaatri poole, kellelt on ta ka varasemalt abi saanud.

3.2 E.Z-ile ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Vangistuse jooksul ei ole E.Z olnud hõivatud temast mitteolenevatel põhjustel mitte ühegi taasühiskonnastava tegevusega. Käitumine on olnud eeskujulik kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. ja

3.3 Vabanemise korral asub E.Z elama oma vanemate juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. E.Z peab lähedasteks vanemaid, abikaasat ning last. E.Z on oma vanemate ainus laps ning nende omavahelised suhted on head ja toetavad. Vangistuse jooksul on vanemad käinud E.Z-i juures lühiajalistel kokkusaamistel. E.Z-i vabanemise korral on tema abi Ukrainast tagasi Eestisse tulema

kaasa koos tütrega nõus ja E.Z loodab taastada nendega head peresuhted. E.Z-i sissetulekuallikas vabanemisel on töövõimetuspension, mis on määratud seoses töövõime kaotusega 80% ulatuses. Töövõimetus on E.Z-ile määratud seoses selgroo soovib E.Z vigastusega. Vabanemise korral asuda tööle oma vanematele kuuluvas OÜ E.Z on olemas varasem -s Lindhard. töökogemus, enamasti ehitusel, aga ka tõstukijuhina ning vanemate firmas transpordiabilisena. Esimese vangistuse jooksul õppis E.Z Tallinna Tööstushariduskeskuses koostelukksepa eriala, õpingud jäid lõpetamata seoses E.Z-i vabanemisega. E.Z-i riigikeele oskus on B1 tasemel. Kohus peab positiivseks, et E.Z on vabanemise korral võimalik töötada oma vanemate ettevõttes, mis võimaldab olla tegevuses ja saada elamiseks vajaminevat sissetulekut. Siiski on oluline, et E.Z on tuvastatud 80% , töövõimetus, mis seab omakorda piirangud tööle mida E.Z tervislikust seisundist tulenevalt üleüldse on võimalik teha. Samas tagab töövõimetuspensioni saamine E.Z-i eluks vajaliku toimetuleku. Tartu Vangla andmetel on E.Z tasumata võlanõudeid 792 eurot ning vabanemisfondis on tal 465 eurot. Vangistuse jooksul on E.Z rahaliselt toetanud ema. E.Z-i vabanemise korral on tema vanemad nõus teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on E.Z motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ja on selleks valmis pöörduma erialaspetsialisti poole. E.Z on vabanemise korral tagatud lähedaste igakülgne toetus, samuti esineb võimalus, et E.Z saab taastada suhted oma lapse ja abikaasaga.

4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud. Siinjuures lähtub kohus E.Z-i osaliselt varasemast eluk umisest vangistuse jooksul, tema isikut (aktiivselt tegelenud äigust, käit

alkoholiprobleemiga juba enne vangistust) ning vabanemisjärgseid elutingimusi (toetavad lähedased, kindel eluja töökoht). Kohtu hinnangul on E.Z-i senini ärakantud karistusaeg proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja on teinud karistusest vajalikud E.Z järeldused E.Z tuleb karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. .

5. KarS § 76 lg 5 määrata katseajaks 6 kuud. tuleb E.Z-ile

Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb E.Z-ile lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 - , 5, 8 alusel

täiendavaid kohustusi. Kohustus mitte tarbida alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja takistab E.Z-i E.Z-i tagasilanguse alkoholi tarvitamise juurde.

puhul on oluline, et ta loobuks täielikult ja lõplikult alkoholi tarvitamisest.

Kuna

E.Z on andnud nõusoleku pöörduda erialaspetsialisti poole ja vajaduse korral läbida sõltuvusravi, tuleb kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ja alkoholi tarvitamisest vabanemise kindlustamiseks kohustada

E.Z pöörduma erialaspetsialisti poole. Juhul, kui erialaspetsialist tuvastab, et E.Z oleks vajalik läbida täiendav ravi, tuleb

E.Z alluda ravile, kuna ta on selleks eelnevalt andnud nõusoleku.

E.Z-ile tuleb määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal otsustada E.Z-i isiku põhjal, millist sotsiaalprogrammi on kuriteoriskide maandamiseks E.Z vajalik läbida.

Raina Pärn Kohtunik