2-14-63047/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2015.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-14-63047 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht: elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 15.05.2015 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) vahel 16.01.2013 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. 3. Taastada XXX enne abiellumist kantud perekonnanimi XXX. 4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-14-63047 XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja palub kohtul lahutada abielu, poolte abieluline suhe lõppes 2014 aastal. 15.05.2015 toimunud kohtuistungil jäid hageja varasemalt avaldatu juurde. Kostja teatas, et on nõus abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 15.05.2015 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

2

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud juhul pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja avaldas soovi taastada tema varem kantud perekonnanimi XXX, siis juhindudes NS § 11 lg 1 sätestatust taastab kohus hagejale enne abielu sõlmimist kantud perekonnanime XXX. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik