4-15-3291/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Legislator headnote
AI generated4-15-3291/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3291 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi
I.S kaebus PPA Põhja prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 10.04.2015 otsusele nr 2302,15,004209 Kohtumenetluse pooled
Kaebuse esitaja:
(isikukood
I.S XXX, elukoht XXX)
Kohtuväline menetleja:
PPA Põhja Prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Juhindudes V™S § 132 lg.2 kohus otsustas:
I.S kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015 otsus nr 2302,15,004209 – I.S LS § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Muus osas jätta 10.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,004209 muutmata.
Edasikaebamise kord
Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus
Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.
Asjaolud
PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse
väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 10.04.2015 otsusega nr 2302,15,004209 karistati Hans-I.S LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o 440 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
21.03.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150321186906 kohaselt 21.03.2015 kell 02:08 Sõpruse pst 228, Tallinnas Ehitajate tee suunas juhtis I.S mootorsõidukit kiirusega 97+/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44
2
km/h. Eeltoodust tulenevalt rikkus I.S LS § 15 lg 1 p 2 ja pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Kaebuse sisu
04.05.2015 esitas I.S-i Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest sel juhul kaotab ta töökoha ja
sissetuleku. I.S tõi välja, et ta töötab alates 05.03.2012 AS-is XXX tähtajatu
töölepingu alusel tehnikuna. Lepingu kohaselt on nõutud nimetatud ametikohal B-kategooria juhiluba. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab kaebuse esitaja oma töökoha, sest igapäevane töö nõuab B-kategooria juhtimisõigust. Kaebuse esitaja pöördus koheselt peale juhtumit oma tööandja XXX
AS-i juhi poole, kes kinnitas, et juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole tal võimalik oma tööülesandeid jätkata ja ta peab töökohast lahkuma. Kahetseb juhtunut. Kaebuse esitaja esitas kohtule töölepingu, millest nähtuvalt ta töötab AS-is XXX tehniku ametikohal. Samuti on kohtule esitatud tööandja AS-i XXX avaldus, mille kohaselt kinnitab tööandja, et kaebuse
esitaja töötab AS-is XXX tehniku ametikohal ja tema töö seisneb sõiduautode remontimises, hooldamises ja nendega proovisõitude tegemises. Seetõttu palub tööandja kaaluda kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamise asemel rahatrahviga karistamist.
Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Suurima lubatud sõidukiiruse
ületamisel mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte või kas ületati lubatud sõidukiirust vaid hetkeks, sest sooviti eessõitvast sõidukist mööduda.
Kuigi antud väärteoasjas karistust raskendavaid asjaolusid ei esine ja kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, on isiku süü LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades raske ning süüd oluliselt raskendavaks ajaoluks on rikkumise toimepanemise koht – 50 km/h kiiruspiirangu ala. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud I.S kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga
ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1
lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies
ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Kohtu hinnangul on I.S poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:
- Tunnistaja Marek Pello ütluste kohaselt olles tööl 21.03.2015, kui kell 02:08 mõõtis ta sõiduki
Volkswagen Golf reg.nr XXX liikumiskiiruseks 97 +/- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus teelõigul oli 50 km/h. Sõiduk möödus väga suurel kiirusel kõrval sõidurajal liikunud taksost.
- Menetlusalune isiku I.S enda ütluste kohaselt ületas ta kiirust, sest tema ees
olev takso tegi imelikke manöövreid (kiirendas, pidurdas ja oli ettearvamatu). Ta kiirendas taksost mööda.
- Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas PPA Põhja prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Marek Pello Hans-
I.S poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX sõidukiiruse
mõõtmist Tallinnas Sõpruse pst 228 suunaga Ehitaja tee – lõplik mõõtetulemus 94 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.
- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt I.S kehtivaid väärteokaristusi ega
kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.
3
Eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning I.S süü rikkumises on
tõendatud – menetlusalune isik I.S ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Menetlusalune isik on kohtule esitatud avalduses ka ise tunnistanud, et ta sõitis lubamatu kiirusega.
LS 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–
60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.
Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud,
mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel
rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik I.S, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati I.S LS 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o 440 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.
Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult
süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse
kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule
mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.
Kohus on seisukohal, et 10.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,004209 tuleb tühistada LS § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 3 kuuks.
Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude
toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt I.S kehtivaid väärteokaristusi ega kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Varasemalt ei ole I.S lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega
eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse
äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd
4
(nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 10.04.2015 otsuse nr 2302,15,004209 – I.S LS § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Muus osas jätab kohus 10.04.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,004209 muutmata.
Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt