4-15-3029/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3029 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

M.I kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Lilia Protsykova 06.04.2015 otsusele nr 2302,15,003763 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: (isikukood xxx, M.I elukoht Xxx)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 lg.2 kohus otsustas:

M.I kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.04.2015 otsus nr 2302,15,003763 – M.I LS § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Muus osas jätta 06.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,003763 muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Lilia Protsykova 06.04.2015 otsusega nr 2302,15,003763 karistati M.I LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

15.03.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150315369801 kohaselt 15.03.2015 kell 12:01 Paldiski mnt 100, Tallinnas Paldiski mnt 145A suunas juhtis M.I mootorsõidukit, kiirusega 95

2

km/h+-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.I LS § 15 lg 1 p 2 ja pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 24.04.2015 esitas M.I Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub

tühistada otsuse lisakaristuse mõistmise osas. M.I tõi välja, et tema naine rebestas parema jala hüppeliigese sidemed ja ta on kodusel ravil ja ei saa normaalset käia ega autot juhtida. Seepärast peab kaebuse esitaja iga päev tegema palju lisasõite – viima lapsed kooli ja lasteaeda ja

sealt koju, viima lapsed trennidesse, keelekursustele ja logopeedi juurde ning viima oma naise raviprotseduuridele kliinikusse. Kaebuse esitaja töö on seotud klientide külastustega autot kasutades ka töövälisel ajal. Eelnevalt on olnud ta korralik autojuht. Kaebuse esitaja esitas kohtule tööandja Xxxpöördumise, milles on välja toodud, et oma tööülesannete

täitmiseks on M.I vaja külastada kliente erinevates asukohtades üle Eesti. Ilma juhtimisõiguseta ei ole võimalik M.I tööülesandeid täita.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud

sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jm tegureid. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamisel mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte või kas ületati lubatud sõidukiirust vaid hetkeks, sest oldi hiljaks jäämas. Käesolevas asjas karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kuid

isiku süü on LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades raske ning süüd oluliselt suurendavaks asjaoluks on rikkumise toimepanemise koht – 50 km/h kiiruspiirangu ala. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud M.I kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on M.I poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on

nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Seadmega LaserCam 4 salvestatud andmete väljatrüki kohaselt 15.03.2015 kell 12:01 Paldiski

mnt 100 suunaga Paldiski mnt 145A on sõiduki maksimaalseks kiiruseks mõõdetud 95 km/h kiiruse piirangu alas 50 km/h.

- Menetlusalune isiku M.I enda ütluste kohaselt oli ta hiljaks jäänud lapse

teatrietendusele ja selleks, et teistest autodest mööda saada, vajutas ta mingiks lühikeseks ajaks gaasi ja ületas lubatud kiirust.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt M.I kehtivat väärteokaristusi ega

kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning M.I süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik M.I ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Menetlusalune isik on kohtule esitatud avalduses ka ise tunnistanud, et ta sõitis lubamatu kiirusega.

3

LS 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–

60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud,

mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel

rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik M.I, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati M.I LS 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse

kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule

mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kohus on seisukohal, et 06.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,003763 tuleb tühistada LS § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 3 kuuks.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude

toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt M.I kehtivaid väärteokaristusi ega kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Varasemalt ei ole M.I

lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki

saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate

liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures

asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

4

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Lilia

Protsykova 06.04.2015 otsuse nr 2302,15,003763 – M.I LS § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Muus osas jätta 06.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,003763 muutmata. Muus osas jätab kohus 06.04.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,003763 muutmata.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt