3-15-806/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla 04.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/216 tunnistati kinnipeetav Jevgeni Kuznetsov süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja karistati kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud J. Kuznetsov 20.02.2015 umbes kell 15.12 E-hoone 5. osakonnas kambris nr 2001 vanglateenistuse ametniku antud seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana.
Legislator headnote
AI generated3-15-806/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Vangla 04.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/216 tunnistati kinnipeetav Jevgeni Kuznetsov süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja karistati kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud J. Kuznetsov 20.02.2015 umbes kell 15.12 E-hoone 5. osakonnas kambris nr 2001 vanglateenistuse ametniku antud seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-806 Haldusasi Jevgeni Kuznetsovi kaebus Tartu Vangla 04.03.2015. a käskkirja nr 6-2/216 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised
kaebaja Jevgeni Kuznetsov
vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus.
2. Asendada Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määruse p-s 3.3 toodud põhjendused ringkonnakohtu määruse p-s 6 toodud põhjendustega. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Tartu Vangla 04.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/216 tunnistati kinnipeetav Jevgeni Kuznetsov süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja karistati kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud J. Kuznetsov 20.02.2015 umbes kell 15.12 E-hoone 5. osakonnas kambris nr 2001 vanglateenistuse ametniku antud seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana.
2. J. Kuznetsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 04.03.2015. a käskkirja nr 6-2/216 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajal õigus vabadusele ehk olla tööst vabastatud. Tartu Vangla rikub VangS § 41 lg-st 1 tulenevat õigust inimväärikale kohtlemisele, kuna jätkuvalt määrab distsiplinaarkaristusi tööst keeldumise eest, mis on kaebaja arvates vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebus sisaldab J. Kuznetsovi taotlust vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega.
3. Tartu Halduskohus jättis 07.04.2015. a määrusega J. Kuznetsovi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohtu määruse kohaselt edastas kaebaja vangla kaudu kaebuse kohtule koos menetlusabi taotlusega 29.03.2015. Seega on taotluse esitaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood 29.12.2014-28.03.2015 ja sel perioodil oli kaebaja sissetulek 1,32 eurot, mis omakorda kinnitab tema väidet maksejõuetuse kohta. Vaatamata sellele, et kaebaja ei suuda tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot, puudub alus tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks. Nähtuvalt nii kaebuse kui ka vaide faktilistest asjaoludest, ei toonud kaebaja välja peale korduvate distsiplinaarkaristuste määramisega kaasnenud ja VangS § 41 lg-s 1 sätestatud õiguse riivet, muid asjaolusid, mis oleks aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Seega tekkis põhjendatud alus arvata, et kaebajal ei olnud muid vanglaametniku korralduse eiramise põhjusi v.a need, mida ta nimetas vaides ja kaebuses (ei asunud tööle, sest teda orjatakse ja sunnitakse tegema seda, mida ta teha ei taha). Sellest tulenevalt ning tuginedes VangS § 37 lg-le 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-le 1.6.1, peab kohus J. Kuznetsovi kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. J. Kuznetsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja saata asi menetlusse võtmiseks esimese astme kohtule. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja sissetulekuks 1,32 euro märkimine ekslik, kuna Tartu Vangla eksis kinnipeetava andmetega ja kandis kellegi teise töötulu kaebaja kontole. Kui kaebaja süüdi mõisteti, siis kohus ei võtnud temalt ära Euroopa karistusreeglistiku §-s 2 nimetatud õigusi, s.t, et vabadusest ilmajäetud isikud säilitavad kõik õigused, millest neid ei ole ilma jäetud kohtuotsusega, mille alusel on nad süüdi mõistetud või vahi alla jäetud. Samuti öeldakse Euroopa karistusreeglistiku §-s 1, et vabadusest ilma jäetute puhul tuleb järgida nende inimeste õigusi. Kasutades tööd karistatakse kaebajat Tartu Vanglas kartserisse panemisega, ehkki Euroopa karistusreeglistiku § 26 lg-s 1 öeldakse, et tööd tuleb vangistusasutuses vaadelda kui siserežiimi positiivset elementi ja seda ei tohi kunagi kasutada karistusena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määruse p-s 3.3 toodud põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse p-s 6 toodud põhjendustega. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määrus muutmata. J. Kuznetsovi määruskaebus jääb rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja edastas kaebuse koos menetlusabi taotlusega kohtule 29.03.2015. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu määruse p-s 3.3 toodud arvutusega, et taotluse esitaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood on 29.12.2014- 28.03.2015. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist sissetulekut, seega tuleb arvestada perioodi 29.11.2014-28.03.2015. Nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulekuks 1,96 eurot, mitte 1,32 eurot nagu leidis halduskohus ja kaebaja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 0,30 eurot. Kuigi ringkonnakohus tuvastas kontrollitavaks perioodiks ja kontrollitaval perioodil kaebaja sissetulekuna võrreldes halduskohtuga teise perioodi ja suurema sissetuleku summa, ei ole see asjaoluks, mille alusel peaks halduskohtu 07.04.2015. a määruse tühistama. Eelnevaga on jätkuvalt tuvastatud kaebaja maksejõuetus ja suutmatus tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot.
7. Ülejäänud halduskohtu määruses toodud põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).
8. Seoses määruskaebuses esitatud märkustega Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec(2006)2 „Euroopa vanglareeglistik“ (Euroopa vanglareeglistik) sätestatu kohta, viitab ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010. a otsuse nr 3-3-1-5-10 p-le 19, kus selgitatakse, et Euroopa vanglareeglistik ei ole Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping ja tegemist on soovitusliku iseloomuga normidega, mis ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Ringkonnakohus lisab, et kinnipidamisasutuses viibiv isik on allutatud teistsugusele režiimile kui vabaduses viibiv isik, mistõttu tuleb vanglas viibides järgida vangistust reguleerivaid õigusakte.
9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väited, et kaebaja sissetulekuks 1,32 euro märkimine oli ekslik ja, et Tartu Vangla kasutab tööd kaebaja karistamiseks kartserisse paigutamisega. Kaebaja isikukonto väljavõttelt nähtub, et kaebajale on justiitsministeeriumilt 10.12.2014 laekunud tasu 0,64 eurot ja 09.01.2015 on laekunud tasu 1,32 eurot ning nimetatud summasid tagasi kantud ei ole, mistõttu ei ole usutav väide, et kellegi teise kinnipeetava töötasu maksti ekslikult kaebaja kontole. Samuti ei ole õige, et kaebajat karistatakse kartserisse paigutamisega, kasutades selleks tööle määramist. Kuna VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ja kaebajal ei esine ühtegi eeldust, mis teda töö tegemisest vabastaks, on kaebaja poolt tööle asumise korralduse eiramine karistatav distsipliinirikkumine.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Agu Timmi