3-14-52057/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52057

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud kahju

eest hüvitise summas 1 000 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2015. a

määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

kirjalik menetlus

kaebaja Aleksei Pokras

vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Pokrase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2015.

a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 12. mail 2014. a esitas kinnipeetav Aleksei Pokras Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse

seoses asjaoluga, et kontaktisikud viskavad A. Pokrase kambrisse prügi, millega solvavad tema

väärikust, sest ta on sunnitud nende järelt koristama. Kuna A. Pokrasel on väga halb nägemine,

võib ta prügi märkamata sellel libastuda ja saada vigastuse.

2. Viru Vangla jättis 8. augusti 2014. a otsusega nr 6-16/145-5 A. Pokrase kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata, sest ei tuvastanud õigusvastasust vangla 8. mai 2014. a tegevuses.

3. A. Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kontaktisikute K. Ortuse ja

M. Variku 8. mai 2014. a toiminguga tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1000

eurot väljamõistmiseks. Halduskohus võttis 12. veebruari 2015. a määrusega kaebuse

menetlusse. Vastustaja palus 2. märtsi 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

4. 15. märtsil 2015. a esitas A. Pokras Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus, et kohus

saadaks talle Viru Vangla 2. märtsi 2015. a vastuse kaebusele ja 7. mai 2014. a käskkirja

nr 6-3/760-D vene keeles, sest ta soovib esitatud vastuväited ümber lükata ja esitada kohtule

oma seisukohad. Kaebaja oskab eesti keelt algtasemel ja nendest teadmistest ei piisa, et osutatud

dokumendid vene keelde tõlkida. Raha tõlkimiseks tal arvel ei ole. Kaebaja on kartseris

üksikvangistuses viibinud rohkem kui aasta ja seal ei ole kedagi, kes talle tõlgiks. Viimasel ajal

on nii kontaktisik kui ka valvurid keeldunud talle tõlkimast, viidates sellele, et kaebaja kirjutab

nende peale kaebusi. Kuna kohus keeldus kohtuistungi läbiviimisest, kus kohtu tõlk oleks

saanud talle osutatud dokumendid ära tõlkida, palub ta kohtul anda talle tõlk või kohustada Viru

Vanglat andma talle tõlk, et tõlkida osutatud dokumendid ja asja materjalid talle arusaadavasse

keelde.

5. Tartu Halduskohus jättis 27. märtsi 2015. a määrusega rahuldamata A. Pokrase taotluse

menetlusabi saamiseks menetlusdokumentide vene keelde tõlkimise kulude kandmisest

vabastamiseks.

Halduskohus leidis, et kaebaja 15. märtsi 2015. a taotlust tuleb käsitada vabastamiseks

menetlusdokumentide vene keelde tõlkimise kulude kandmisest halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 mõttes.

Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel on tuvastatud, et kaebajal ei ole raha

menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks. Seega on kaebaja suhtes menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused täidetud.

Vastustaja selgitas kohtule, et kui inspektor-kontaktisik K. Ortus teavitas A. Pokrast

distsiplinaarmenetluse käskkirjast, ütles viimane, et ei soovi midagi kuulda. Eeltoodust nähtub,

et kaebaja on ise keeldunud võimalusest, et talle tutvustataks käskkirja sisu vene keeles. Seda

arvesse võttes ei ole põhjendatud anda kaebajale menetlusabi käskkirja tõlkimise kulude

kandmisest vabastamiseks.

Kohtul puudub seadusest tulenev kohustus tõlkida mõne menetlusosalise jaoks vene keelde teise

menetlusosalise vastust kaebusele. Vajaduse korral tagab kohus enda koostatud dokumentide

tõlkimise, kuid muude dokumentide tõlkimise tagab üksnes juhul, kui see on kohtu arvates

vajalik isiku õiguste kaitseks. Praeguses asjas ei ole vastustaja vastuse tõlkimine vene keelde

kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest halduskohtul on kohtumenetluses uurimiskohustus ning

kohtule ei nähtu, et vastuse tõlkimata jätmise tõttu jääksid kaebajal kohtule esitamata oma

õiguste kaitseks vajalikud avaldused, põhjendused või tõendid.

Kaebajal on võimalik Viru Vangla 2. märtsi 2015. a vastuse suuliseks tõlkimiseks vene keelde

paluda abi vangla inspektor-kontaktisikutelt või valvuritelt. Kohus on veendunud, et kui kaebaja

pöördub nende poole viisakalt ja lugupidavalt, saab ta soovitud abi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. A. Pokras esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2015. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus

menetlusdokumentide vene keelde tõlkimise kuludest vabastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt takistab halduskohtu määrus asja edasist menetlemist. Halduskohus

diskrimineerib kaebajat keele- ja rahvusvähemusse kuulumise tunnustel, rikkudes seejuures

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) §-i 14. Keeldudes vastustaja

vastuväidete tõlkimisest, jätab kohus kaebaja ilma võimalusest esitada vastusena oma

vastuväiteid, kuna käesolevat asja vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, millega kaebajat samuti

diskrimineeritakse ja asetatakse vastustajaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Vastustaja tõlgib

kahjunõude, kaebuse ja teised kaebaja vene keeles esitatud dokumendid riigi kulul. Seega rikub

halduskohus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg-t 1 ja § 49 lg-t 3 ja HKMS § 15 lg-t 1.

Samuti rikub halduskohus EIÕK §-i 13 ja § 6 lg 3 p-i (e), jättes kaebaja ilma efektiivsest

õiguskaitsevahendist.

Kui kohtunik pöördub ise abi saamiseks valvurite ja kontaktisiku poole, siis võib-olla kaebaja

isegi saab soovitud abi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et A. Pokrase määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27. märtsi 2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg

4, § 203 lg 2). Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti tõlgendanud kaebaja 15. märtsi

2015. a taotlust menetlusabi taotlusena tema vabastamiseks menetlusdokumentide vene keelde

tõlkimise kulude kandmisest HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes. Kaebaja taotles menetlusabi korras

Viru Vangla vastuse kaebusele ja Viru Vangla 7. mai 2014. a käskkirja nr 6-3/760-D vene keelde

tõlkimise kulude kandmisest vabastamist.

9. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud sätestab HKMS § 112. Lisaks on

menetlusabi andmisele seatud piiranguid ka kohtupraktikas, pidades vajalikuks menetlusabi

andmise põhjendatust kontrollida ka isiku õiguste kaitse vajalikkuse seisukohalt (nt Riigikohtu

4. aprilli 2011. a otsus nr 3-3-1-7-11, p 17).

10. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte (tl 74) alusel

saab lugeda tuvastatuks, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid menetlusdokumentide

tõlkekulude kandmiseks. Arvestades kohtupraktikas välja toodud menetlusabi andmise

piiranguid, peab ringkonnakohus põhjendatuks hinnata ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkust,

otsustamaks menetlusabi andmise põhjendatuse üle.

11. Viru Vangla 7. mai 2014. a käskkirjaga nr 6-3/760-D (tl 52-53) tunnistati A. Pokras süüdi

vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises kolmel erineval korral ja karistati kartserisse

paigutamisega kokku 21-ks ööpäevaks. Käskkirjale lisatud märkuses (tl 54) märkis inspektor-

kontaktisik K. Ortus, et ta sisenes koos kahe vanglaametnikuga A. Pokrase kambrisse,

tutvustas distsiplinaarmenetluse käskkirja ja andis kogu info edasi nii eesti kui ka vene keeles.

Kuna A. Pokras keeldus käskkirja vastu võtmast ning allkirjastamast, pani inspektor-

kontaktisik käskkirja magamislavatsile, mida ütles ka kaebajale. Kuna käesolevas haldusasjas on

kaebaja taotlenud Viru Vangla toimingutega tekitatud kahju hüvitamist, siis otsene ja sisuline

seos nimetatud käskkirjaga puudub. Viru Vangla 7. mai 2014. a käskkirja kaebaja antud

haldusasjas ei vaidlusta. Kuigi inspektor-kontaktisiku märkusest ei selgu, kas ta tutvustas

käskkirja sisu A. Pokrasele vene keeles, leidis halduskohus õigesti, et kaebaja ise

keeldus võimalusest, et talle tutvustataks käskkirja sisu vene keeles. Eeltoodu tõttu ei saa pidada

Viru Vangla 7. mai 2014. a käskkirja tõlkimist kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks.

12. HKMS § 80 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtumenetluses töökeeleks eesti keel. Kohus tagab

võimalusel kohtuotsuste ja –määruste tõlkimise, kuid muude dokumentide tõlkimise tagab

üksnes juhul, kui see on kohtu arvates vajalik isikule tema õiguste kaitseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku sätetest ei tulene kohtule kohustust tõlkida vastustaja vastus

menetlusosalise soovil talle arusaadavasse keelde. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, et Viru

Vangla vastuse tõlkimata jätmise tõttu jääksid kaebajal halduskohtule esitamata oma õiguste

kaitseks vajalikud avaldused, põhjendused või tõendid. Seega ei ole alust A. Pokrase väidetel, et

teda diskrimineeritakse keelelise tunnuse alusel ja halduskohtu määrus takistab menetlust.

Antud haldusasja lahendamine kirjalikus menetluses ei diskrimineeri kaebajat ega pane teda

võrreldes vastustajaga halvemasse olukorda, kuna halduskohus on 10. märtsi 2015. a määruses

(tl 58-61) leidnud, et arvestades vaidluse iseloomu ja olemasolevate tõendite hulka tagab kirjalik

menetlus asja lahendamise mõistliku aja jooksul ja väiksemate kuludega. Seega on halduskohtu

arvates kaebaja õigused kaitstud ka ilma kohtuistungit korraldamata, kuna olulised asjaolud ja

vajalikud tõendid on juba lisatud toimiku materjalide hulka. Nõustuda ei saa ka A. Pokrase

seisukohaga, et ta on ilma jäetud efektiivsetest õiguskaitsevahenditest, kuna A. Pokrase kaebus

on võetud halduskohtu menetlusse ning kõik seisukohad, vastuväited ja põhjendused on

võimalik A. Pokrasel esitada halduskohtule kirjalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi