2-14-58604/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

21. mai 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-14-58604 Viljandi linn ( Viljandi Linnavalitsus) versus Ants Raudsepp Hagi ese kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Hagi hind tsiviilasja hind 3500 € Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Asja lahendamine kirjalik menetlus Hageja Viljandi linn ( Viljandi Linnavalitsus) (registrikood 75005222; aadress Linnu 2, Viljandi linn 71013) Hageja esindaja linnasekretär Ene Rink (e-post: viljandi@viljandi.ee) Kostja I

Ants Raudsepp (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxxxx xxxxx) Kostja II Sirje Hunt (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxxxxx xxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viljandi linna ( Viljandi Linnavalitsus) hagis Ants Raudsepa ja Sirje Hundi (Hunt) vastu hagi ja kohustada Ants Raudseppa ja Sirje Hunti vabastama kinnisasi aadressil Kauge 28-59, Viljandi nende ebaseaduslikust valdusest.

2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega ja otsuse kättetoimetamisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda;

2.2 välja mõista Ants Raudsepalt ja Sirje Hundilt menetluskulu riigilõiv 300 eurot Viljandi linna ( Viljandi Linnavalitsus) kasuks;

2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused

13.05.2014 omandas hageja kinkelepingu alusel korteriomandi aadressil Kauge tn 28-59, Viljandi. Omandiõigus on tõendatav lisaks kinkelepingule (tl 3-7) ka kinnistusraamatu väljavõttega (tl 8). Omandatud korterit üle vaatama minnes selgus, et korteris elavad kodanikud Ants Raudsepp ja Sirje Hunt. Ühtegi juriidilist alust neil korteriomandi valdamiseks ei olnud ette näidata. Hageja palus neil korter vabastada ja andis selleks ka tähtpäeva. Tähtpäeva saabudes ei olnud kostjad korterit vabastanud. Järgnesid korduvad meeldetuletuskirjad (tl 9), kostjate poolsed avaldused korteri vabastamise tähtaja pikendamiseks (tl 10, 11) ning täiendavate tähtaegade andmine hageja poolt (tl 12). Paraku ei andnud see kõik soovitud tulemust ja korter oli endiselt kostjate valduses. Veelgi keerulisemaks teeb olukorra tõsiasi, et kostjad ei ole tasunud korterit kasutades korrektselt ka kommunaalmakseid ning tekkinud on võlgnevused. Samuti kaebavad teised korteriühistu liikmed, et kostjad ei korista trepikoda, ega täida muid ühistu poolt seatud eeskirju. Kostjate peamine argument korteri mitte vabastamisel on olnud, et neil pole kuskile minna. Samal ajal on hageja kindlaks teinud, et tegemist on rahvastikuregistri järgi Viljandi valla elanikega ning koostöös Viljandi vallaga on pakutud kostjatele ka asenduspinda (tl 13), mida nad saaksid kasutada seni kuni leiavad endale sobiva eluaseme, mis vastaks nende majanduslikule võimekusele. Pakutud pinnast on kostjad keeldunud ning jääb mulje, et nad ei kavatsegi vabatahtlikult korterit vabastada. Hageja soovib omandatud korterit kasutama asuda, kuid ilma otsest valdust omamata on seda võimatu teha. Viimane kiri hagejalt kostjatele sai saadetud 10.09.2014 (tl 14) ja selles anti korteri vabastamise tähtajaks 22.09.2014. Ka seda korraldust ei ole kostjad täitnud. Hageja ei näe võimalust kostjatega üürilepingut sõlmida, sest antud eluruum on vaja realiseerida täitmaks kinkelepingujärgne lubadus kinkija Milvi Raudsepa ees.

Kostjate põhjendused Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad asusid elama novembris 2013 aadressile Kauge 28-

59 Viljandi, siis ei kuulunud antud elamispind Viljandi linnale ja neil oli õigus elamispinnale elama asuda. Milvi Raudsepp andis 2013 oktoobris suulise loa kostjatel so oma pojal ja tema elukaaslasel asuda elama temale kuuluvasse korterisse. Korteril lasus võlg, mille kostjad on tasunud ositi. Milvi Raudsepp teavitas testamendist, mille ta tegi 2011 aastal, millega soovis jätta oma vara pojale Ants Raudseppale. Elamispinna kinkimine Viljandi Linnavalitsusele tuli kostjatele ootamatult, sest Milvi Raudsepp sellest oma pojale ega poja elukaaslasele ei rääkinud. Neile sobivat üüripinda kostjatele ei ole pakutud ja kostjad ei ole ka leidnud. Antud olukorrast tingitud erandlikku olukorda arvestades (heauskne korterisse elama asumine, testamendi olemasolu, ema luba korteris elamiseks, poja õigustatud ootus korteris elamiseks) võiks hageja kaaluda võimalust korteri üürile andmiseks kostjatele.

Kohtu põhjendused Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud. Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja omab (kinkeleping tl 3-7, kinnistusraamatu väljavõte tl 8) korteriomandi aadressil Kauge tn 28-59, Viljandi, mida kasutavad ilma õigusliku aluseta kostjad.

2. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 32 sätestatu alusel on valdus tegelik võim asja üle. AÕS §

34 lg 1 kohaselt saab valdus olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 35 lg 2 alusel on selline valdus, mille puhul valdaja teab või pidi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus, pahauskne. Kostjad on teadlikud, et kinnisasja omand kuulub hagejale ning nad valdavad teise isiku omandit ebaseaduslikult.

3. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

4. Et hageja kui omaniku nõuet vaidlustada või välistada, peab asja valdaja so kostjad tõendama, et neil on omaniku suhtes õigus asja vallata (AÕS § 83 lg 1). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-85-07 p-s 16 avaldatud seisukohale, mille kohaselt peab AÕS § 83 lg-st

1 tulenevalt just kostja tõendama, et tal on õigus asja vallata. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et neil oleks kinnisasja endise või praeguse omanikuga sõlmitud kokkulepe, mis võimaldaks kostjapoolse kinnisasja valdamise lugeda seaduslikuks. Asjaolu, et kostjatel oli suuline luba eelmise omanikuga korteris elamiseks ning tasusid kommunaalteenuseid, ei ole tegemist võlaõigusliku õiguse olemasoluga (nt üürisuhe vms). Kostjate poolseks kinnisasja kasutamiseks peab poolte vahel olema õigussuhe, mis käesoleval juhul puudub.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kohustada Ants Raudseppa ja Sirje Hunti vabastama kinnisasi aadressil Kauge 28-59, Viljandi nende ebaseaduslikust valdusest.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 163 lg 3). Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Nimetatud summa kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik