3-15-136/28 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. mai 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-136 Kohtuasi A.P.e kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 19.12.2014 vaideotsuse nr 2.1-3/14/1748 osaliseks tühistamiseks ning Rahvusarhiivile arhivaalide uurimiseks taotluse esitanud isiku andmete avaldamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P., esindaja Küllike Namm Vastustajad: Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Elve Adamson ja Rahvusarhiiv, esindaja Priit Prisko Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Teha Rahvusarhiivile kohustuseks teatada teabenõude esitanud isikule viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest arhivaalide uurimiseks 02.07.2014 taotluse esitanud isiku eesja perekonnanimi ning kontaktandmed, kui taotluselt nähtub, et need ei ole isiklikud.

2. Tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 19.12.2014 vaideotsus nr 2.1-3/14/1748 osas, millega jäeti rahuldamata nõue arhiivikasutaja andmete väljastamiseks.

3. Mõista kaebajale riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulu katteks välja Rahvusarhiivilt 736,50 eurot ja Andmekaitse Inspektsioonilt 493,50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 22.06.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.09.2014 esitas A.P. (edaspidi kaebaja) vandeadvokaadist esindaja vahendusel Rahvusarhiivile teabenõude (tl 9), milles palus andmeid selle kohta, kelle taotlusel ja kellele avaldati kriminaaltoimikusse kogutud andmed. Ühtlasi palus ta edastada ka juurdepääsu saamiseks esitatud taotlus ja otsus koos põhjendusega. 09.09.2014 koostatud vastuses nr 1-13/819 (tl 11) teatas Rahvusarhiiv avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lg 1 p 12 osundades, et ei saa juurdepääsupiirangu tõttu väljastada arhiivikasutaja taotlust ning edastas üksnes 02.07.2014 vormistatud juurdepääsu võimaldamise otsuse (tl 12), millel olid taotleja isikuandmed kinni kaetud. 06.10.2014 vastusega nr 1-10-1/840 (tl 16) anti selgitused 10.09.2014 esitatud täiendavale teabenõudele (tl 14). 27.10.2014 esitas kaebaja oma esindaja vahendusel Andmekaitse Inspektsioonile vaide (tl 21-23) järelevalve teostamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. 19.12.2014 koostatud vaideotsusega nr 2.1- 3714/1748 (tl 25-29) rahuldati vaie osaliselt ja tehti Rahvusarhiivile ettekirjutus kehtestada kaebaja isikuandmetele kohtudokumentides juurdepääsupiirangud, väljastada talle arhiivikasutaja taotluse koopia ulatuses, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet. Arhiivikasutaja andmete väljastamise nõude osas jäeti vaie rahuldamata ning ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 09.01.2015. 30.12.2014 väljastas Rahvusarhiiv kaebaja esindajale arhiiviuurija 02.07.2014 taotluse (tl 31-32), millel olid isikuja kontaktandmed kinni kaetud.

Veel on toimikusse esitatud väljavõte Rahvusarhiivi dokumendiregistrist (tl 67-68), 09.10.2010 ekiri, milles arhiivikasutaja teatas, et ei anna nõusolekut enda isiku kohta info jagamiseks (tl 77) ning väljavõte kaebaja kohta 09.09.2014 ajalehes Eesti Ekspress avaldatud artiklist (tl 95).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 19.01.2015 koostatud ja Tallinna Halduskohtu vahendusel esitatud kaebuses (tl 3-7) palus kaebaja, et Andmekaitse Inspektsiooni 19.12.2014 vaideotsus nr 2.1-3/14/1748 tühistataks osas, millega jäeti tema vaie arhiivikasutaja andmete väljastamiseks rahuldamata ning kohustataks Rahvusarhiivi avaldama arhivaalide uurimiseks taotluse esitanud isiku eesja perekonnanimi ja kontaktandmed või alternatiivselt üksnes eesja perekonnanimi. Ta väitis, et Rahvusarhiiv pole selgitanud tema teabenõudele vastates, milles seisneb arhiivikasutaja eraelu puutumatuse oluline kahjustamine, kuigi vastava piirangu kehtestamine eeldab kaalumist ning lisas, et talle jääb arusaamatuks, kuidas on seejuures asjassepuutuv vastuse viide maailmas levinud praktikale. Veel leidis ta, et tegemist ei saa olla privaatsfääriga, kuna 02.07.2014 taotlus ei käsitle arhiivikasutaja eraelu, vaid ajakirjanduslikku huvi ning olukorras, kus on tuntud huvi tundlike andmete vastu eesmärgiga need avalikustada, pidi arvestama, et ka huvitundja enda isiku vastu võidakse huvi tunda. Oma huvi põhjendas ta õigusega esitada tsiviilkohtule hagi isiku vastu, kes Rahvusarhiivilt tema andmeid taotles ja need meediaväljaandele edastas ning väitis, et lubatuks ei saa pidada seda, et tema eraelu puutumatust on suurel määral riivatud ja kaitstakse isikut, kes selle põhjustas. Alternatiivset taotlust põhjendas ta väitega, et arhiivikasutaja eesja perekonnanime avaldamine ei saa kahjustada eraelu puutumatust samal määral nagu kontaktandmete avaldamine. Täiendavalt märkis kaebaja, et kui taotlus on esitatud juriidilise isiku või asutuse nimel, ei saa rääkida eraelu puutumatusest ja kindlasti ei kahjusta ka tööalaste kontaktandmete avaldamine isiku eraelu puutumatust. 23.04.2015 koostatud täiendavas seisukohas (tl 84-86) rõhutas kaebaja, et antud juhul ei saa olla kahtlust, et päring tehti töövõi muu sarnase lepingu raames, mitte kantuna isiklikust huvist ning seega on viide privaatsfäärile väär, paljasõnaline ja põhjendamatu ega selgita mingil viisil, kuidas saaks taotleja andmete avaldamine oluliselt kahjustada andmesubjekti eraelu puutumatust. Ühtlasi esitas kaebaja ka taotluse ja kuludokumendid riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 1230 euro suuruse menetluskulu kohta (tl 87).

3. Rahvusarhiivi kirjalikus vastuses (tl 53-54) paluti kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. Vaidlusaluste andmete asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamist põhjendati viitega arhiivides üle maailma levinud praktikale ning väidetega, et arhiivikasutaja huvi mingisuguse teema või valdkonna vastu on väga isiklik ja isikustatud arhiivikasutaja kokkuviidavus nende arhivaalidega, mida ta uurimise jaoks kasutab, annab komplekti isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 1 tähenduses. Seejuures leiti, et ka ajakirjanduslik või muu tööalane huvi arhiiviallikate vastu on vastava isiku privaatsfäär, ta võib olla huvitatud, et kasutatud materjalidega on seostatav vaid organisatsiooni nimi, kelle heaks ta töötab ning viidati meediateenuste seaduses sätestatud allikakaitse üldpõhimõttele. Veel leiti, et uudishimu arhiivikasutaja andmete vastu ei kaalu üles neile juurdepääsu võimaldamisega kaasnevat eraelu riivet ning lisati, et kaebaja ei ole oma huvi põhjendanud ega välja toonud, mil moel rikub arhiivikasutaja andmetele juurdepääsu piiramine tema õigusi ja vabadusi. Kaebuses viidatud hagi esitamise võimalust ei peetud asjakohaseks argumendiks, kuna väljastati ametlikud dokumendid ja ainult ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane. 15.04.2015 koostatud täiendavas vastuses (tl 75-76) esitas Rahvusarhiiv vastuväited Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadele märkides, et need on vastuolulised ja juba vaidemenetluse käigus oli juurdepääs tema dokumendiregistrile olemas. Veel märgiti, et juurdepääsu taotlusele piirangu seadmisel ei eristata eraisikuid ja juriidilisi isikuid ning esitati põhjendused, miks võib töökohustuse korras teavet taotlenud isik olla huvitatud, et kasutatud materjalidega pole seostatav tema nimi.

4. Andmekaitse Inspektsiooni kirjalikus vastuses (tl 65-66) võeti kaebus õigeks ning leiti, et juba tekkinud menetluskulud tuleks jätta Rahvusarhiivi kanda, sest tema esitas vaidemenetluses ebaõige otsuse põhjustanud eksitavaid andmeid. Seda seisukohta põhjendati tema dokumendiregistri andmetele toetudes väidetega, et kuna vastava kirjavahetuse adressaadiks on märgitud Eesti Ekspress, ei saa rääkida eraisiku eraelu puutumatuse kaitsest. Veel märgiti, et kontaktandmeid ei kaitsta juhul, kui inimene osaleb kirjavahetuses juriidilise isiku või asutuse töötajana, ettevõtjana või vaba elukutse esindajana ning lisati, et taotleja on taotluses viidanud materjalide kogumisele artikli jaoks ning see on tõepoolest Eesti Ekspressis ka avaldatud. 23.04.2015 koostatud täienduses (tl 89-90) selgitati, mida täpselt tähendavad ja hõlmavad eraelu kaitseks seatav juurdepääsupiirang ja asutuse dokumendiregister. Lisaks märgiti, et vaideotsuse tegemisel lähtuti Rahvusarhiivi selgitusest juurdepääsupiirangu seadmise kohta ja inspektsioonile edastatud taotlusest, millel oli andmete küsijaks märgitud füüsiline isik, kohtule vastates aga uuriti dokumendiregistrit ja avastati, et arhiiv ise käsitles isikut ajalehe esindajana.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vastustajatel oli olemas õiguspärane alus selleks, et mitte avaldada kaebajat puudutavate arhivaalide uurimiseks taotluse esitanud arhiivikasutaja eesja perekonnanime ning kontaktandmeid.

6. Kaebuse põhjustanud teabenõudes soovis kaebaja esindaja saada Rahvusarhiivilt muuhulgas teavet selle kohta, kelle poolt esitatud taotluse alusel ja kellele väljastati tema volitajat puudutavad andmed. Taotlusele antud vastus ja Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuse rahuldamata osa tuginevad AvTS § 35 lg 1 p-le 12. Selles kehtestatu näeb teabevaldajale ette kohustuse tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks muuhulgas teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Niisuguse tingimuse läbi on seaduseandja andnud teabevaldajale küll kaalutlusõiguse, kuid seadnud sellele ka piirid, millede järgimine eeldab nii taotluse sisust kui selle esitaja isikust lähtuvat kaalumist ega võimalda juurdepääsu seadmist pelgalt seetõttu, et tegemist on isikuandmetega.

7. Kohtutoimikusse esitatud taotlus piiranguga arhivaalide uurimiseks (tl 32) kinnitab üheselt, et taotluse esitaja soovis uurida kaebajat puudutavaid andmeid selleks, et avaldada temast artikkel ajakirjanduses. Kuna Rahvusarhiiv on taotluse registreerimisel märkinud, et selle esitaja pole mitte eraisik vaid väljaanne Eesti Ekspress (tl 68), jääb täielikult arusaamatuks kelle eraelu puutumatust saanuks taotleja avalikustamine tema arvates sedavõrd olulisel määral puudutada, et vastavad andmed tuli tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ajakirjandusliku väljaande nimel esinev isik on reeglina ka selle väljaande töötaja ning ta ei tegutse artikli jaoks materjale kogudes enda erahuvides. Käesoleval juhul on taotluse esitaja kinnitanud Rahvusarhiivi poolt nõusoleku saamiseks tehtud järelepärimise peale selgesõnaliselt, et tegemist ei olnud erahuvi, vaid väljaande Eesti Ekspress poolse materjalidega tutvumise sooviga (tl 77). Seega ei saa tema nime ja tööalaste kontaktandmete puhul kuidagi olla tegemist andmetega, milledele kehtib AvTS § 35 lg 1 p-s 12 nimetatud kohustus ning millede avaldamisest saab õiguspärasel alusel keelduda.

8. Kaebaja vaiet lahendanud Andmekaitse Inspektsioon on kohtumenetluse käigus aru saanud, et arhivaalide uurimiseks taotluse esitanu puhul oli tegemist just ajakirjandusliku väljaande huvides tegutsenud isikuga, mitte eraisikust uurijaga. Sel põhjusel on nimetatud vastustaja ise tunnistanud, et langetas vaidemenetluses vale otsustuse ning pidas vajalikuks ja võimalikuks kaebus õigeks võtta. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 159 lg 1 kohaselt tähendab see, et kohus rahuldab vastavas osas kaebuse.

9. Asjakohatu on Rahvusarhiivi seisukoha viide meediateenuste seadusele, milline reguleerib audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuste osutamist ning ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku kaitse põhimõtteid. Selle seaduse § 15 lg 2 kehtestatu lubab küll ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul informatsiooniallika tuvastamist võimaldavate andmete avaldamist üksnes vastava isiku nõusolekul, kuid Rahvusarhiivi puhul ei ole tegemist selle sätte adressaadiks oleva isikuga ning lisaks ei anna miski kohtule esitatust alust järelduseks, et andmed kogus ja edastas ajalehele Eesti Ekspress üldse keegi kolmas informatsiooniallika tähenduses olev isik. Küll aga väärib siinkohal tähelepanu isikuandmete kaitse seaduse § 19 lg 1 p 6, milles sätestatu kohaselt peab andmesubjektile tema soovi korral teatavaks tegema tema isikuandmete töötleja nime ja kontaktandmed.

10. Kaebaja ei ole vaidlustanud kohtule esitatud kaebusega teda puudutavate andmete avaldamisega seonduvat. Seega on asjakohatud ja jäävad tähelepanuta kõik need vastustajate väited, millised puudutavad tema kohta arhiivis olevatele andmetele juurdepääsu võimaldamisega seonduvat. Asjasse puutumatud on ka Rahvusarhiivi need väited, mis käsitlevad kaebaja väidetavat soovi esitada tulevikus hagi tema andmeid taotlenud isiku vastu. Kaebaja on oma esindaja vahendusel esitanud Rahvusarhiivile teabenõude ning oli õigustatud saama sellele ka kõigi AvTS nõuetega kooskõlas olevat vastust. Juurdepääsupiiranguga kolmandate isikute isikuandmete taotlemise korral oli tal küll AvTS § 14 lg 2 tulenev kohustus teatada teabele juurdepääsu alus ja eesmärk, kuid antud juhul ei nähtu, et teabenõue jäi rahuldamata vastavate andmete puudumise tõttu ning seetõttu on tagantjärele esitatud etteheited huvi põhjendamata jätmise kohta asjakohatud.

11. Eeltoodud järeldustel on kaebus täies ulatuses põhjendatud. Tartu Halduskohus rahuldab selle ja teeb Rahvusarhiivile ettekirjutuse teha teabenõudjale teatavaks kaebajat puudutavate arhivaalide uurimiseks taotluse esitanud isiku eesja perekonnanimi ning ka kontaktandmed, kui taotluselt nähtub, et need pole isiklikud. AvTS § 18 lg 1 tulenev viie päeva pikkune tähtaeg on selle kohustuse täitmiseks igati kohane ja piisav aeg. Lisaks tühistab halduskohus kaebuses soovitud ulatuses Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuse.

12. Kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suuruse riigilõivu ja 1215 euro suurune õigusabi kulu tuleb HKMS § 108 lg 1 ja 5 tulenevalt jagada nii, et Rahvusarhiiv kannab kaebuse teise vastustaja õigeksvõtu tõttu üksinda õigusabi kulu 1,5 tunni ehk 243 euro ulatuses ning ülejäänud osas ehk 987 euro ulatuses kannavad vastustajad kaebaja kulutused võrdselt. Rahvusarhiivil tuleb seega hüvitada kaebajale 736,50 eurot ja Andmekaitse Inspektsioonil 493,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane