1-15-3283/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-3283 käskmenetluses K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2015.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3283 (14260101199) Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalasi

L.Z ’i süüdistuses KarS § 346 järgi käskmenetluses Prokurör Kaitsja Ruti Kilg Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras

Süüdistatav L.Z elukoht XXXX e-post:

XXXX isikukood XXX, vanus XXXX

XXX kodanik, emakeel XXXX töötab XXXX

väärtegude teoimepanemise eest on karistused kehtivuse kaotanud

kriminaalkorras karistatud kokkuleppemenetluses tehtud 30.09.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 120, KarS § 121, KarS § 199 lg 1 ja KarS § 202 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 8 kuu vangistusega, mis KarS § 74 lg 1 ja

3 alusel jäeti 18 kuu katseajaga tingimisi täitmisele pööramata KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega

tõkendita - tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati 29.08.2014.a määrusega (lk 36-37) RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, KrMS § 254 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.Z KarS § 346 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära, s.o 256 eurot (kakssada viiskümmend kuus) riigituludesse. KarS § 5 lg 1 ja KarS § 44 lg 2 alusel on ühe miinimumpäevamäära suurus 3.20 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel võimaldada rahalist karistust 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot tasuda kümne kuu vältel ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt eurot 60 senti kuni rahalise karistuse (kakskümmend viis) (kuuskümmend) täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – rahalise karistuse tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus kohtutäiturile ja sellisel juhul tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Rahalise karistuse tasumata jätmisel asendatakse see KarS § 70 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 645 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: •

60 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses määratud tasu (lk 16-18, 46-47; KrMS § 175 lg 1 p 4), •

585 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna L.Z tuleb käesolevas kriminaalasjas riigituludesse tasuda ka rahaline karistus 256€, millistel asjaoludel on tema rahalised kohustused kokku suured, võimaldada paremate

resotsialiseerumisväljavaadete tagamiseks L.Z menetluskulusid (kokku 645 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 64 eurot 50 senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Rahalised kohustused – rahaline karistus ja menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja

Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 33311400010220 ühele järgmistest kontonumbritest:

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

• NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

• DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „ , 1-15-3283,

21.05.2015.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 254 lg 5 alusel edastada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest

3 päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ja kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. PÕHIOSA, ASJAOLUD Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Ruti Kilg´i käskmenetluses 21.04.2015.a koostatud süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse L.Z selles, et tema võttis ajavahemikul 21.06.2013 kuni 22.06.2013 Tartu linnas, XXXX maja hoovis laua pealt ära A.M. rahakotist A.M. kuuluva tähtsa isikliku dokumendi, s.o

Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse nr XXXX selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistusaktis kajastatu kohaselt pani L.Z sellise tegevusega toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametliku dokumendi varguse. Süüdistatav L.Z ja tema kaitsja Anu Pärtel said käskmenetluses koostatud süüdistusakti kätte 22.04.2015.a (lk 56, 57).

Senini ei ole süüdistatav ja kaitsja kohtule ühtegi pöördumist süüdistusakti kohta teinud, sealhulgas ei ole süüdistatav ja kaitsja taotlenud kriminaalasja menetlemist üldkorras. KarS §-s 346 sätestatu kohaselt karistatakse ametliku dokumendi varguse eest rahalise karistusega.

KarS § 44 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib rahalise karistuse mõista 30 kuni 500 päevamäära. Kuna käesoleval ajal 19-aastane L.Z pani varguse toime alaealisena, siis kohaldub tema suhtes KarS § 44 lõikes 5 sätestatu, mille kohaselt teo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule võib mõista rahalise karistuse

30 kuni 250 päevamäära. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. 2013.a juunis oli KarS § 44 lõikes 2 sätestatu kohaselt miinimumpäevamäära suurus 3.20€. 2012.aaastal puudus L.Z keskmine päevasissetulek – arvutuste kohaselt oli tema keskmine päevasissetulek miinustes (lk 26), mistõttu kohaldub miinimumpäevamäär 3.20€. Süüdistusaktis teeb prokurör kohtule ettepaneku, karistada L.Z KarS § 346 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 256 eurot riigituludesse, mida võimaldada KarS § 66 alusel tasuda ositi - kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda

10 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 25 eurot 60 senti kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Kohus, lähtudes KrMS § 251 lõikes 1 sätestatust, kuna teise astme kuriteos on tõendamiseseme asjaolud selged, peab põhjendatuks käskmenetluse kohaldamist.

Lähtudes KarS § 56 lõikes 1 sätestatust nõustub kohus prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. KarS § 56 lg 1 alusel arvestatakse lisaks süü suurusele karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes L.Z-i süü suurusest - sellest, et kannatanul tuli lasta endale uus isikutunnistus teha, ning sellest, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada L.Z edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks ja küllaldaseks karistada teda rahalise karistusega olulisel määral alla keskmist määra -

80 miinimumpäevamääraga, s.o 256 euroga. Sealhulgas on kohus arvesse võtnud, et pärast 2013.a juunikuud, mil L.Z pani toime varguse, ei ole L.Z uusi rikkumisi lisandunud. 30.09.2013.a kohtuotsuses kajastatud kuriteod on valdavalt toime pandud 2012.a ning üks ka 2013.a kevadel. Kriminaalasjas asitõendeid ei ole, konfiskeerimist ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on kokku 645 eurot, millest 60 eurot on riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses määratud tasu ja 585 eurot on sundraha. Kuna käesolevas kriminaalasjas puudus reaalne võimalus kohtuotsuse tegemiseks ajal, mil tehti 30.09.2013.a kohtuotsus, siis pole alust ka sundraha kohaldamata jätmiseks.

Käesolevas kriminaalasjas alustati kannatanu avalduse alusel menetlust 2014.a varakevadel, milliseks ajaks oli 30.09.2013.a kohtuotsus juba ära tehtud.

Kriminaalasjas ei ole andmeid selle kohta, et L.Z ise oleks avaldanud dokumendi varguse toimepanemist enne kannatanu poolt selle kohta politseile avalduse tegemist. Pealegi oli L.Z olemas reaalne võimalus temalt sundraha riigituludesse välja mõistmata jätmiseks prokuratuuri 29.08.2014.a määrusest (lk 36- 37) tulenevalt, kuid L.Z seda võimalust ei kasutanud ja jättis KrMS § 202 alusel talle määratud kohustused tähtajaks (28.02.2015) täitmata, millest tulenevalt uuendas prokuratuur 01.04.2015.a määrusega (lk 44) käesolevas kriminaalasjas menetluse. Täitnuks L.Z talle 29.08.2014.a prokuratuuri määrusega pandud kohustused, oleks tal olnud võimalus järgnevat menetlust, käesoleval juhul käskmenetlust, vältida, sealhulgas olnuks tal võimalus vältida ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha riigituludesse tasumist.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/