Legislator Case Law & Legislation
1-15-2879/7 AI generated

1-15-2879/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-15-2879/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mai 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-15-2879 (kohtueelses menetluses nr 13250100206) riik versus V.P kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav V.P (isikukood XXX; elukoht

Legislator headnote

AI generated

1-15-2879/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.6 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

Keywords

AI generated
damage to credit case of extreme hardship Dublin transfer to Croatia over-indebtedness consumer credit revocation satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

21. mai 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-15-2879 (kohtueelses menetluses nr 13250100206) riik

versus V.P kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav V.P (isikukood XXX; elukoht

xxxxxx xx xxxxx- ; omab kriminaalkaristatust) xxxxxxxx xxxxxxx Süüdistus KarS

§ 209 lg 2 p 1 järgi Kaitsja

(riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

V.P süüdi karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangis

73 lg 1 ja lg 3 -

tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.P-le katseaeg

1 (üks) aasta

ning mõistetud

1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui V.P vangistust

ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustus

ed

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 H.V 1735 ( rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis eurot H.Ve kasuks; )

2.1.2 A.K 1470 ( rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot A.Ki kasuks;

2.1.3 H.J V.P-lt (kaks tuhat rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista 2518 viissada kaheksateist eurot 59 senti J.e kasuks; ) H.

2.1.4 R.M (kaks tuhat rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt 2080 kaheksakümmend) eurot R.Mi kasuks;

2.1.5

( rahuldada täielikult Ü.G tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt 1216 üks tuhat kakssada kuusteist eurot 58 senti i kasuks; ) Ü.G

2.2 välja mõista V.P-lt

585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot sundraha , riigi õigusabi tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 3

(kolm) eurot 70 senti

780 (seitsesada riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud kaheksakümmend) eurot 70 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20

15.a. juunikuust

igakuise menetluskulu osa 65 ( viis eurot 06 senti tasumine, kuni kuuskümmend )

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend

– sideettevõtjalt saadud andmetega – jätta CD plaat

kriminaalasja juurde;

2.4 rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni ega kohtumenetluses riigi õigusabi ja sell seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 (kakskümmend neli) eurot (s.h käibemaks) ulatuses. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi - vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia ; või väljatrükk

3.6 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuv V.P alt on toime pannud kuriteona varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse (alates 01.01.2015 on sõnastus teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tege

likest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil)

KarS selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud § 209 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, organiseerides Silverado Invest OÜ esindajana metsamaterjali äraveo kannatanutelt, lubadusega tasuda metsamaterjali eest pärast selle äravedu ning täpsete koguste selgumisel, olles teadlik, et

Silverado Invest OÜ vatsus kui ka materiaalsed võimalused ostetud -l puudub nii ka

metsamaterjali eest tasuda, mistõttu jäi kannatanutel müüdud metsamaterjali eest raha saamata alljärgnevalt:

 2012 jaanuar-veebruar viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga H.Vele kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx ära 45,2 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 1735 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda pärast seda, kui on esitanud Silverado Invest OÜ H.V -le arve. Vaatamata arve koostamisele ei ole H.V saanud kokkulepitud raha, mistõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 1735 eurot;

 2012 veebruar viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga A.Kile kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx ära 87,93 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 2970.19 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda 7 päeva jooksul pärast puidu ära viimist. V.P on käesolevaks ajaks ot, kuid ülejäänud summa on talle tasumata, A.Kile tasunud 1500 eur mistõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 1470 eurot;

 2012 mais viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga H.J.le kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx ära 57,83 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 2518.59 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda 14 päeva jooksul pärast lisaakti koostamist. Vaatamata lisaakti koostamisele ei ole H.J ttu on talle tekitatud varaline kahju saanud kokkulepitud raha, mistõ summas 2518.59 eurot;

 26.06.2012 viidi V.P organiseerimisel Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxx asuvalt kolmelt kinnistult ära hakkepuitu 304 kuupmeetrit koguväärtusega 3096 eurot. Hakkepuidu teostamise teenuse tellis R.Re A.J T.Sga . Puidu eest V.P-lt ühiselt oma tuttavate ja

lubas V.P raha tasuda kolme nädala jooksul, kuid käesolevaks ajaks ei ole R.R ,

A.J ja T.S R.R.le tekitatud varaline kahju summas saanud kokkulepitud raha, mistõttu on

912 eurot, A.J.le summas 1824 eurot ja T.S.le summas 360 eurot;

 2012 juulis viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga R.Mile kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx ära 120 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 2880 eurot. Enne puidu äraviimist tasuti R.Mile ettemaksuna 800 eurot ning ülejäänud summa lubas V.P tasuda ülekandega pärast puidu ära viimist, kuid käesolevaks ajaks ei ole R.M kokkulepitud raha saanud ning seetõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 2080 eurot;

 10.09.2012 viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga A.L. jandimaal ’ile kuuluvast metsast Vil xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx

xxxxxxx ära 30,9 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 679.80 eurot. Puidu eest lubas

V.P tasuda pärast vastavate dokumentide vormistamist, kuid vaatamata soovitud dokumentide vormistamisele ei ole A.K saanud kokkulepitud raha, mistõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 679.80 eurot;

 18.09.2012 viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx Ü.Gile kuuluvast metsast Pärnumaal ära

29,05 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 1216.58 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda 3 päeva jooksul pärast puidu ära viimist, kuid käesolevaks ajaks ei ole Ü.G kokkulepitud raha saanud ning seetõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 1216.58 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmi § järgi seks KarS

209 lg 2 p 1 ja karistamiseks vangistusega 1 aasta.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata V.P-le katseaeg 1 aasta.

3. kokkuleppemenetluses Kohtu õiguslikud motiveeringud

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

- kuni viieaastase vangistusega. § 209 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3.

Tsiviilhagide lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

ju (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kah tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

H.V on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

1735 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada 1735 ( ning välja mõista V.P-lt üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis) eurot H.Ve kasuks.

A.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

1470 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada 1470 ( ning välja mõista V.P-lt üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot A.Ki kasuks.

H.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2518,59 eurot. Tsiviilhagi tuleb r (kaks tuhat ahuldada ning välja mõista V.P-lt 2518 viissada kaheksateist eurot 59 senti H.J.e kasuks. )

R.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

2080 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada (kaks tuhat ning välja mõista V.P-lt 2080 kaheks eurot R.Mi kasuks. akümmend)

Ü.G mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta

1216,58 eurot. Tsiviilhagi tuleb ( rahuldada ning välja mõista V.P-lt 1216 üks tuhat kakssada kuusteist eurot 58 senti i kasuks. ) Ü.G

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 1 § 188) -

2. jaos (

80 - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud statava V.P hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 168 eurot. 4.1.2

.2. Riigi õigusabi kohtus

Süüdistatava V.P kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suur use ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

4.1.3. Kriminaaltoimikumaterjalidest koopia tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastaval KrMS § 224 lg le 5 määratud t -

kaitsja poolt: 1) kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise V.P-le kulud 1 eurot. –

4.1.4. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s

arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale V.P kokku: sundraha 585 eurot

192 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 3,70 (1 , riigi õigusabi tasu + 2,70) eurot.

.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 koh enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist aselt m

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

4.4. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest

Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmann ile eurot.

5.

Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev CD plaat asitõend –sideettevõtjalt saadud andmetega tuleb KrMS § 126 lg jätta k

3 p 1 alusel riminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik