4-15-3168/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mail 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-3168 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend Maksim XXX isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.04. 2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316, 15,004509.

Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 3; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Maksim XXX kaebus rahuldada .

Tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.04.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316, 15,004509 tühistada ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusosalised või ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Mikk Eensalu koostas 26.03.2015.a väärteoprotokolli AB1437465 selle kohta, et 26.03.2015.a kella 10:15 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Narva mnt Pirita tee ja Kuristiku tn vahel, liikudes Kuristiku tänava suunas juhtis Maksim XXX mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX kiirusega 75 km/h +/-3, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus Maksim XXX liiklusseadust § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.04.2015.a otsuse alusel väärteoasjas 2316,15,004509 määrati Maksim XXX karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kaebuse sisu Oma kaebuses Maksim XXX selgitab, et tunnistab ja kahetseb liiklusrikkumist ja palub vaadata üle karistus. On 22 aastane noor ettevõtja ja auto juhtimine on igapäeva elu üks osa ja vajalik igapäevaste tööülesannete täimiseks. 26.03.2015 rikkumist tunnistab, kiirustas pisut, oli teel heategevuslikule üritusele Kiilis. Koos temaga oli Kanada kodanik, kes tuli Eestisse kokkama tema uues projektis. Kahjuks kiirustamise tagajärjeks on karistus. Mõistab, et kiiruseületamine ei säästa mitte kuidagi aega liikluses ja mis on ka teaduslikult tõestatud, kahjuks antud olukord ja tähtsus kohale jõudmiseks pimestas psühholoogiliselt selget mõistmist ja rahu säilitamist liiklusolukorras. Vastutab kõikide oma tagajärgede ja vigade eest ja palub juhtimisõiguse ära võtmise asemel määrata rahaline trahv või ükskõik, mis teine karistus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Menetleja, tutvunud M. XXX kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et karistuse muutmiseks alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. LS § 50 lg 5 p 3 sätestatu kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, seejuures ei sisalda antud õigusakt erandeid, mis võimaldaksid sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. LS § 15 lg 1 p

2 ei kohusta juhtima mootorsõidukit maksimaalse lubatud suurima sõidukiirusega, vaid tegemist on sõidukiirusele pandud piiranguga ning vastavalt LS § 50 lg-ele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte või, kas ületati lubatud sõidukiirust kuna kiirustati üritusele. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alamja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Liiklusõnnetuste arvu seostatakse suures osas lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Nii nimetatuna võib see tunduda paljasõnaline, kuid seda väidet toetab statistika, mille põhjal on koostatud ka Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm. Seega on menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu, mida riik taunib. Seda ilmestavad ka sagedased meediakajastused. Lisaks eelpool toodule on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse liigi ja määra valikul Riigikohtu suunistega ning asjaoluga, et määratud karistus peab sundima isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel oli

M. XXX käesoleva väärteo toimepanemise ajal 2 kehtivat väärteokaristust, neist üks seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Lisaks eeltoodule on kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud ka õiguskorra kaitsmise huvidega, mille alla kahtlemata kuulub ka liikluskord sh teistele isikutele (avalikkusele) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. LS § 227 lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 sätestatu kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kolme kuuni. Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilimise eelduseks liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleval juhul on põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise 3 kuuks kohaldamine vajalik nii erikui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Maksim XXX kaebus tuleb rahuldada .

Vaidlust ei ole selles, et Maksim XXX juhtis 26.03.2015.a kella 10:15 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Narva mnt-l, Pirita tee ja Kuristiku tn vahel, liikudes Kuristiku tänava suunas mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX kiirusega 75 km/h +/-3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhtimise fakt ja kiiruse ületamine on tõendatud: 26.03.2015.a tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Artur Gelvei 26.03.2015.a olles politseipatrullis koos patrullpolitseiniku Mikk Eensaluga, kell 10:15 seistes Tallinnas Narva mnt. 120 juures mõõtsid kiirust kiirusmõõturiga UltraLyte UX015116 sõidukite kiirust Narva maanteel Pirita ja Kuristiku tänavate vahelisel teelõigul, kui nägi, kuidas mööda esimest sõidurada liikus Kuristiku tänava suunas valget värvi BMW, mille kiiruseks fikseeris 75 km/h. Antud mootorsõidukiga oli pidev silmside. Peatas nimetatud mootorsõiduki, milleks osutus BMW 320D registreerimismärgiga XXX. Läks sõidukit kontrollima, mille käigus selgus, et sõidukit juhtis Maksim XXX, isikukood 39208127022. Maksim XXX tunnistas, et ületas sõidukiirust kuna pidi 10:30 Tapal olema; kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Maksim XXX juhtis mootorsõidukit BMW 320D, registreerimismärgiga XXX 26.03.2015.a kell 10:15 Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt-l, Pirita tee ja Kuristiku tänava vahel liikudes Kuritsiku tänava poole kiirusega 75 (+/-3) km/h. Lõplik mõõtetulemus 72 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kaebajale näidati seadme tablool fikseeritud näitu. Kaebaja on väärteoprotokollis kiiruse ületamist tunnistanud kaebuses on Maksim XXX selgitanud, et kiirustas pisut, oli teel Kiilis toimuvale heategevusüritusele.

Kohus leiab, et Maksim XXX kaebus tuleb rahuldada põhjusel, et on rikutud VTMS § 69 sätteid s.t. väärteoprotokoll on koostatud menetlusnorme rikkudes. Väärteomenetluse seadustiku § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, mis on järgmised – menetlusalusel isikul on õigus: § 19 lg.1 -1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;

3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures;

4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi;

5) teada menetlustoimingu eesmärki;

6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu helija videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või helija videosalvestatakse;

7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. VTMS § 19 lg. (2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. (4) Menetlusalune isik on kohustatud: lg.4-1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud;

2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteomaterjalides on 26.03.2015.a. koostatud väärteoprotokoll nr. AB 1437465 , mille pöördel on loetletud VTMS §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg.1 p.8 kohaselt peab väärteoprotokollis olema teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud ülalmärgitud õigused ja kohustused teatavaks , mis on VTMS §-s 19 ära toodud s.t. isik peab olema nendega tutvunud ja andma talle õiguste ja kohustuste teatavakstegemise kohta oma allkirja.

Antud väärteoprotokollis menetlusaluse isiku allkiri puudub , seega on rikutud menetlusaluse isiku õigusi ,mis toob kaasa karistamisotsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Samuti puudub kohtul veendumus, et isikule on selgitatud tema õigust esitada 15 päeva jooksul kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda väärteotoimikuga. Eelnevast tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku Maksim XXX kaebus rahuldada ja kaevatav otsus väärteoasjas 2316,15,004509 17.04.2015.a tühistada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel .

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik