1-15-3173/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2015, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number 1-15-3173

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi

320 lg 2

I.T süüdistatuna KarS § järgi

Süüdistatav I.T

, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, elukoht: xxxx; töökoht: xxxx varem kriminaalkorras karistamata. ;

Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 18.03.2015

Kaitsja

advokaat Andres Veski

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1, § 254, - - kohtunik

otsustas: Süüdi tunnistada I.T KarS § 320 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

30 (kolmekümne) päevamäära ulatuses, s.o. summas viissada üksteist

511 ( ) eurot ja

50 senti. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 ( ) kuu jooksul kümne selliselt, et alates juunist 2015 kuni 31. 2016 tuleb tasuda igakuiselt lõpptähtajani märts vähemalt viiskümmend üks

51 ( ) eurot ja 15 senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr

EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915400006234. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend elukohast lahkumise keeld I.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.T-lt menetluskuluna sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul selliselt, et alates juunist 2015 kuni lõpptähtajani 31. mai 2016 tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja 75 senti.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr

EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE

BANK) viitenumbriga 99915700036713. Kui ies ulatuses rahalised nõuded pole tä

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud:

I.T, olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis 03.04.2013 Rakvere politseijaoskonnas, asukohaga Rakvere Kreutzwaldi 5a, kriminaalasjas 13240100791 tunnistajana valeütlusi selle kohta, et 21.02.2013 kella 21.30 -22.00 paiku viibis xxxx maja juures J M nimeline isik, kuid kohtueelse uurimise gus tuvastati, et M V juures töötav M käi xxxx sellel ajal ei viibinud. II Süüdistuste sisu: I.T süüdistatakse selles, et tema, olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis 03.04.2013 Rakvere politseijaoskonnas, asukohaga Rakvere Kreutzwaldi 5a, kriminaalasjas 13240100791 tunnistajana valeütlusi selle kohta, et 21.02.2013 kella 21.30 -

22.00 paiku viibis xxxx maja juures J M juures töötav M nimeline isik, kuid kohtueelse uurimise käigus tuvastati, et M V xxxx sellel ajal ei viibinud.

Seega I.T, andes kohtueelse menetluse käigus tunnistajana teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusemõistmise põhimõtteid ja millega kaasnes tõendite kunstlik loomine, pani toime KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek: Prokurör palus tunnistada I.T süüdi KarS § 320 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 17.05 eurot moodustab

511.50 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel palus prokurör mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates juunist 2015 ig

. akuiselt vähemalt 51.15 eurot lõpptähtajaga 31.märts 2016 IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt I.T süüdistuses saabusid kohtusse

20.04.2015.

Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 20.04.2015. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke - seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: ütlused, tunnistajate M ütlused, kannatanu J M V, E A, E A, E A ja R K

kahtlustatavate E A ja E A ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll.

Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus I.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse võ

320 lg 2 i kuni viieaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et I.T päevamäära suurus on 17,05 eurot. Kohus märgib, et prokurör I.T on teinud ettepaneku karistada rahalise karistusega

17,05 eurot. Seega tuleb

päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks I.T-le mõista rahaline karistus summas 511,50 eurot (17,05 eurot x 30 pm ). KarS § 66 lg 1 ja 3 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb süüdimõistetule võimaldada tasuda rahaline karistus ositi

10 kuu jooksul. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on I.T puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

585 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulu süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Süüdistatava kaitsja taotleb menetluskulude tasumi ositi 1 aasta jooksul KrMS § 180 lg 3 st alusel. Kohus rahuldab süüdistatava kaitsja taotluse ja võimaldab menetluskulu 585 eurot tasuda

12 kuu jooksul alates juunist 2015 kuni lõpptähtajani 31. mai 2016 selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda

vähemalt 48,75 eurot.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp