4-15-3308/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mail 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-3308 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi N.J kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.04.2015.a. otsusele väärteoasjas 2315,15,003011. Menetlusalune isik N.J isikukood XXX elukoht XXX Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

N.J-i kaebus rahuldada.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.04.2015.a. otsus väärteoasjas 2315,15,003011 tühistada ja teha uus otsus. Mõista N.J süüdi Liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi ning karistada rahatrahviga 100 trahviühikut (trahviühik 4 eurot) s.o. 400 (nelisada eurot)

KarS § 66 lg. 2 alusel määratud rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda ositi 8(kaheksa) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 50 eurot (viiskümmend eurot).

Rahatrahv tasuda kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas.

Viitenumber 4100081886 .Makseinfo rahalise karistuse tasumiseks edastatakse süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni

30 päeva jooksul otse Riigikohtule, alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Antud väärteoasjas on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrei Jermolov koostanud 29.03.2015.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 29.03.2015.a. kell 13.09 juhtis N.J esmase juhtimisõigusega Harjumaal, Tallinn-Narva mnt. 20-l kilomeetril , liikudes Tallinna poole, mootorsõidukit Volvo S80 reg. märgiga XXXkiirusega 138 km/h +- 5 km/h , millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust ( 90 km/h) mitte vähem kui 43 km/h..

Kirjeldatud tegevusega rikkus N.J liiklusseaduse § 50 lg.2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanem väärteomenetleja Triinu Riigor määras 21.04.2015.a. otsusega nr. 2315,15, 003011 N.J-ile liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4-ks kuuks.

Kaebuse sisu.

Kaebaja N.J palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja poolt 21.04.2015.a. väärteoasjas nr 2315,15,003011 tehtud otsus tühistada ja põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine tühistada.

Kaebaja on nõus rahatrahviga, kuid juhtimisõigus on talle seoses tööülesannete täitmisega äärmiselt vajalik. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et ta alles sai tööle ning töö on seotud ka sõiduki juhtimisega ning uuesti töökoha kaotus paneb pere väga raskesse materiaalsesse olukorda. On nõus rahatrahviga ja võimalusel üheks või kaheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus kaebuses toodud põhjendustel puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on kaevatavas otsuses seisukohal, et N.J-i karistamisel lähtus kohtuväline menetleja isiku süüst. Süü suurust sellel konkreetsel juhul mõjutab tegu, mille isik toime pani .Karistuse mõistmisel võeti arvesse isiku kahetsus, mis oli kohtuvälise menetleja arvates tõsiselt võetav ja siiras .

On üldteada, et mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur. Liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alamja ülemmäära, siis tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Liiklusõnnetuste arvu seostatakse suures osas lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Selline väide võib tunduda paljasõnaline, kuid seda väidet toetab statistika, mille põhjal on koostatud ka Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm. Kohtuväline menetleja on seisukohal , et kuigi antud väärteoasjas karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, oli isiku süü suur ning süüd oluliselt suurendavaks asjaoluks oli see, et menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhtimisõigust omava juhiga, kes omas veel vähest sõidukogemust. Esmast juhtimisõigust omav juht peab mootorsõidukiga liikluses osaledes olema eriti ettevaatlik, kuna tal võib seoses vähese sõidukogemusega ohtlikke vigu rohkem ette tulla, kui isiku puhul, kes omab juba pikaajalist mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja otsuse tegemisel leidis, et sellel konkreetsel juhul on nii eri-kui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtuväline menetleja, arvestades karistust kergendava asjaoluna isiku siirast kahetsust, vähendas karistust s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega kahe kuu võrra s.o. 4 kuuni. Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud lühi seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et N.J-i kaebus tuleb rahuldada ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 21.04.2015.a. otsus nr. 2315,15,003011 tühistada ja teha uus otsus.

Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liiklusseaduse nõudeid. Ületas kiirust, kahetseb seda, oli tähelepanematu. Juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 50 lg.2 rikkumine, s.t õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. N.J-i poolt kiiruse ületamine 43 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks tema enda süü omaksvõtule ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et N.J 29.03.2015.a. kell 13.09 juhtis esmase juhtimisõigusega Harjumaal, Tallinn-Narva mnt. 20-l kilomeetril , liikudes Tallinna poole, mootorsõidukit Volvo S80 reg. märgiga XXXkiirusega 138 km/h +- 5 km/h , millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust ( 90 km/h) mitte vähem kui 43 km/h..

Antud väärteoasjas on tunnistaja ütlusi andnud politseinik Andrei Matrjošin, kes olles 29.03.2015.a. autopatrullis, mõõtis kiirust Tallinn-Narva mnt. 20 kilomeetril Jõelähtmel ning 13.09 fikseeris s/auto Volvo S80 reg. Nr-ga XXX, mis liikus Tallinna suunas kiiruseks 138 +- 5 km/h. Sõiduk peatati. Juhiks osutus N.J , kellel oli esmane juhtimisõigus ning kes tunnistas ise oma süüd.Kiirust mõõdeti kiirusemõõteseadmega TraffiPatrol XR nr. 507-207/09340. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tehes möödasõitu, oli keskendunud teele, rooli hoidmisele , peeglitesse vaatamisele ja oma sõiduritta tagasipöördumisele, seetõttu oli tähelepanematu kiiruse suhtes. Kahetseb oma käitumist ning mõistab, et oma teo tõttu võib jääda ilma sõiduki juhtimisõigusest.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et N.J-ile süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 50 lg 2 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 km/h. Liiklusseaduse § 227 lg

3 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 - 60 kilomeetrit tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. N.J-ile määratud karistusele hinnangu andmisel arvestab kohus KarS §

56 lg 1 järgi isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestas kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist esmase juhtimisõigusega juhiga Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus LS § 227 lg 3 järgi, põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks, on määratud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud õigusrikkumiste toimepanemises, nimetatud karistus on N.J-i esimene rikkumine . Menetlusalune isik on koheselt aru saanud oma rikkumise raskusest, on ennast süüdi tunnistanud ja kahetsenud. Eelltoodut arvesse võttes on kohtu arvates määratud põhikaristus s.t. juhtimisõiguse äravõtmine põhjendamata ning esmakordse rikkumise puhul on võimalik kohaldada menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kui kõige kergemaliigilist karistust.

Arvestades, et kaebajal ei ole mitte ühtegi varasemat karistust, võib karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades kohaldada N.J-ile põhikaristusena rahatrahvi, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule aluse esmakordse rikkumise puhul kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, vaatamata asjaolule, et tegemist oli esmast juhtimisõigust omava isikuga, kes algaja juhina peab mootorsõidukiga liikluses osaledes olema eriti ettevaatlik.

Isik, kelle elukorralduslik toimetulek sõltub juhtimisõiguse olemasolust, on kohustatud ise käituma alati viisil, mis välistaks temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmise võimaluse ning ei saa eeldada, et tema erahuvid ja -vajadused kaaluvad igakordselt üle ühiskonna üldise huvi liiklusohutuse suhtes. Samas arvestab kohus asjaoluga, et N.J on algusest peale oma süüd tunnistanud, kahetsenud ning kohus leiab, et see kahetsus on siiras. Kohus leiab , et liiklusseaduse nõuete esmakordne rikkumine oli juhuslikku laadi ning sellest tulenevalt on põhjendatud menetlusalusele isikule kergemaliigilise karistuse s.o. rahatrahvi mõistmine, samuti võib kohaldada KarS § 66 sätteid, määrates rahatrahvi tasumise ositi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik