3-14-52541/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52541 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2015, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.K kaebus Viru Vangla 18.08.2014 haldusakti nr 6- 10/26927-2 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 07.08.2014 taotluse osaliseks uueks läbivaatamiseks

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.K Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 07.08.2014 esitas R.K Viru Vanglale taotluse nr 6-10/26927-1 (tl 30-33) võimaldamaks lühiajalisel kokkusaamisel 19.08.2014 lepingulise esindaja R. Raatsin’iga ja tuttava P. R kohtuda ühes ruumis kohtuda ilma klaasist vaheseinata ja sisetelefonita või alternatiivselt taotluse rahuldamata jätmisel tagada külalistele eraldi telefonitorud võimaldamaks kolmekesi üheaegset suhtlemist.

2. Viru Vangla 18.08.2014 otsusega nr 6-10/26927-2 (tl 34) rahuldati taotluse esitaja 07.08.2014 taotlus tagada lühiajalisel kokkusaamisel 19.08.2014 üheaegne suhtlus mõlema külastajaga.

3. 15.09.2014 esitas R.K Viru Vanglale vaide nr 6-12/214-1 (tl 15-16p), tunnistada kehtetuks Viru Vangla haldusakt 18.08.2014 nr 6-10/26927-2 osas, millega ei lubatud lühiajalisi kokkusaamisi külalistega T. Raatsin ja P. ilma klaasist vaheseinata ja sisetelefonita.

4. Viru Vangla 13.10.2014 vaideotsusega nr 6-12/214-2 (tl 17-18) jäeti R.K 15.09.2014 vaie rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

5. 22.10.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.K kaebus (tl 1-8) Viru Vangla 18.08.2014 haldusakti nr 6-10/26927-2 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 07.08.2014 taotluse osaliseks uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigane, piirang klaasist vaheseina näol on ebaproportsionaalne ning mittevajalik. Keeldumise alusena toodud põhjus, et ilma klaasist vaheseinata ruume lühiajalisteks kokkusaamisteks käesoleval ajal ei ole, näitab, et tegelikult mingit kaalumist ei ole toimunud ning vangla kohaldab imperatiivselt jätkuvalt klaasist vaheseina ning seda ka peale Riigikohtu määruses väljendatud seisukohta, et vangla ehituslik eripära ei saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks. Kaebaja leiab, et lühiajalisel kokkusaamisel 19.08.2014 ja edaspidiselt klaasist vaheseina kasutamisega rikutakse kaebaja põhiõigusi. Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole võimalik rääkida ka julgeolekuohtudest kaebaja puhul, et teda tuleks külastajatest eraldada klaasist vaheseinaga. Vangistuses olles ei ole kaebaja suhtes kunagi kohaldatud täiendavaid julgeolekabinõusid, seoses vägivaldse käitumisega vanglateenistujate või vanglat külastavate isikute suhtes. Kaebajalt ei ole kunagi leitud keelatud esemeid ja kaebaja pole kunagi olnud seotud kokkusaamise õiguse kuritarvitamisega. Kaebaja hinnangul on tegemist formalistlikku otsusega ning õiguspärase näivuse loomisega, mis omakorda kahjustab kaebaja õigusi heale haldusele ja õigusele tõhusa õiguskaitse vahendile.

Vastustaja vastuväited

6. 16.12.2014 kohtule esitatud vastuses (tl 28-29) on vastustaja seisukohal, et kuigi 18.08.2014 taotluse rahuldamata jätmise osas, mis puudutab kokkusaamiste võimaldamist ilma klaasist vaheseinaja sisetelefonita, ei ole põhjendatud kõiki kaalutlusi, siis on Viru Vangla kaalutlusõigust teostanud ning hinnanud kinnipeetava poolt esitatud seisukohti. Viru Vangla möönab, et kuigi võib esineda puudusi põhjendamiskohustuse täitmisel, siis HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Viru Vangla on seisukohal, et taotluse lahendamisel on arvestatud kinnipeetava õigusi, vangla võimalusi ning üldist vangla julgeolekut. Vastustaja juhib tähelepanu, et HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsuse nr 3-3-1-29-12 kohaselt võib kohus diskretsioonilise haldusakti kontrollimisel teatud tingimustel arvestada haldusorgani poolt alles kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi. Viru Vangla märgib, et lühiajaline kokkusaamine on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise üks vorm ning tulenevalt § 23 lg

2 sätestatust, soodustab vangla kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Vanglavälise suhtlemise soodustamine hõlmab muuhulgas piirangute mõistlikku kohaldamist. VSkE § lg kohaselt toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt võib kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks mõeldud kohas kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Viimasel juhul peab olema tagatud kinnipeetava ja kokkusaaja vahetu verbaalse suhtlemise võimalus. Kuivõrd 18.08.2014 taotluse rahuldamisega on kaebajale tagatud vahetu suhtlemise võimalus kahe külastajaga samaaegselt, on Viru Vangla õiguspäraselt käitunud. Vastustaja hinnangul kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis tingiksid vajaduse võimaldada kinnipeetavale lühiajaline kokkusaamine ilma piiranguteta ehk ruumis ilma klaasi ja sisetelefonita. Klaasist vahesein ei saa takistada kinnipeetaval suhelda ega koostada õigusdokumente. VangS § 26 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Viru Vangla on seisukohal, et lühiajalisel kokkusaamisel koos klaasist vaheseina ja külastajatele kahe telefonitoru võimaldamisega on järgitud VangS § 26 lg-s 1 ning VSkE § 31 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ning tagatud kaebaja õigus lühiajalisele kokkusaamisele.

Kohtu põhjendused

7. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada Viru Vangla 18.08.2014 nr 6- 10/26927-2 otsus osas, millega ei lubatud 19.08.2014 ja edaspidi lühiajalisi kokkusaamisi kaebajale esindaja T. Raatsini ja tuttava P. Rand’iga ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita. Ühtlasi palub kaebuse esitaja teha Viru Vanglale ettekirjutus kaebaja taotluse 07.08.2014 uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita kaebaja esindaja T. Raatsin’i ja tuttava P. Rand’iga.

8. Lühiajalisi kokkusaamisi reguleerivad vangistusseaduse (VangS) paragrahvid 24 ja 94 ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ paragrahvid 31–39. VangS § 24 lg 1 kohaselt kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt lühiajalise kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

9. Kaebaja taotluste esitamise ajal kehtinud VSKE § 31 lg 1 kohaselt lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all.

10. Riigikohtu halduskolleegiumi määruses kohtuasjas nr 3-3-1-12-14, p-s 14 on kolleegium asunud seisukohale, et VSKE § 31 lg 2 alusel on vanglal lai kaalumisruum lühiajalise kokkusaamise korraldamisel. Riigikohtu Halduskolleegiumi 30.01.2015 otsuses kohtuasjas 3-3-1-40-14 punktis 14 märgib kolleegium, et VSKE § 31 lg 2 sättest ei tulene aga kinnipeetava või lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isiku subjektiivset õigust lühiajalisele kokkusaamisele ilma vaheseinata ruumis ning vanglaametniku järelevalveta. Kolleegium on seisukohal, et sellise lühiajaliste kokkusaamiste regulatsiooni legitiimseks eesmärgiks on julgeolekuriskide vähendamine.

11. Käesoleval juhul on Viru Vangla oma keeldumist taotluse rahuldamisest põhjendanud asjaoluga, et Viru Vanglas on vastavalt VSKE § 31 lg 2 sätestatule kohaldatud ruumid lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks. Tegemist on ruumidega, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on üksteisest eraldatud klaasseinaga ning isikud suhtlevad omavahel nimetatud ruumi paigaldatud telefoni teel. Ilma klaasita ruume lühiajalise kokkusaamiseks käesoleval aja ei ole.

12. Kohus möönab, et keeldumise põhjendamine üksnes asjaoluga, et vanglas puuduvad lühiajaliste kokkusaamiste korraldamiseks vaheseinata ruumid, ei ole kohane (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2015 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-40-14, p 16).

13. Vastustaja on 13.10.2014 vaideotsuses nr 6-12/214-2 (tl 17-18) muuhulgas märkinud, et Viru Vangla on taotluse lahendamisel arvestanud kaebaja õigusi, vangla võimalusi ning üldist vangla julgeolekut. Täiendavalt märgib vastustaja, et kuivõrd 18.08.2014 taotluse rahuldamisega on kaebajale tagatud vahetu suhtlemise võimalus kahe külastajaga samaaegselt, on Viru Vangla õiguspäraselt käitunud. Vastustaja hinnangul kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis tingiksid vajaduse võimaldada kinnipeetavale lühiajaline kokkusaamine ilma piiranguteta ehk ruumis ilma klaasi ja sisetelefonita.

14. Viru Vangla on kaebaja taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et lühiajaliste kokkusaamistega koos klaasi ja külastajatele kahe telefonitoruga on tagatud kaebaja põhiõigused eraelule.

15. Vastuses kaebusele märgib vastustaja, et Viru Vangla on kaalutlusõigust teostanud ning hinnanud kinnipeetava poolt esitatud seisukohti. Viru Vangla möönab, et kuigi võib esineda puudusi põhjendamiskohustuse täitmisel, siis HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Viru Vangla on seisukohal, et taotluse lahendamisel on arvestatud kinnipeetava õigusi, vangla võimalusi ning üldist vangla julgeolekut.

16. Kohus märgib, et alates 01.01.2015 kehtiva uue redaktsiooni VSKE § 31 lg 2 kohaselt kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga.

17. VSKE § 31 lg 2¹ punktide 1-4 kohaselt § 31 lõikes 2 sätestatud viisil eraldamiseta võib kokkusaamise võimaldada: avavanglas või avavanglaosakonnas viibivale kinnipeetavale; vangistusseaduse § 26 lõikes 1 loetletud isikutega ning riigija kohalike omavalitsuste asutuste ametiisikutega, kui see on nimetatud isikutele vajalik oma tööülesannete täitmiseks; vangla poolt korraldatavate tegevuste raames vangistusseaduse § 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil; muude isikutega õigusaktist tuleneval alusel.

18. VangS § 26 lg 1 esimese lause kohaselt kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga.

19. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja poolt esindajaks valitud isik T. Raatsin ei ole advokaat, mistõttu kaebaja poolt 07.08.2014 Viru Vangale esitatud taotluses märgitud kaebaja esindaja T. Raatsin’i ja kaebaja tuttava P. Rand, puhul ei ole tegemist VangS § 26 lõikes 1 märgitud isikutega. Samuti ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele VSKE § 31 lg 2¹ punktide 1-4 sätestatu. Seega eeltoodud sätetest nähtub, et kaebaja taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka vangla sisekorraeeskirja muudetud sätted.

20. Lähtudes eeltoodust kohus on seisukohal, et R.K kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 24.11.2014 määrusega (tl 20-21). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik