3-14-50500/76 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50500 Haldusasi AP kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 20. veebruari 2014. a protokollilise otsuse nr 4-3 peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AP, esindaja IP Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindaja v.adv Andres Aavik Kolmas isik – Gennadi Kull, esindaja Deivi Vaht Menetluse alus ringkonnakohtus Gennadi Kulli määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Gennadi Kulli määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2014. a määruse haldusasjas nr 3- 14-50500 resolutsiooni punkt 2 osas, milles halduskohus jättis kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. 3. Teha tühistatud osas asjas uus määrus, millega mõista AP-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) Gennadi Kulli (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks välja haldusasjas nr 3-14-50500 esimese astme kohtus kantud menetluskulud 467,50 eurot (nelisada kuuskümmend seitse eurot 50 senti). 4. Mõista AP-lt Gennadi Kulli kasuks välja määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud määruskaebuse menetluses nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).

3-14-50500 2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 20.02.2014 protokollilise otsusega nr 4-3 mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Gennadi Kulli tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohtu protokolli kohaselt leiab AP, et temale riigi õigusabi osutanud v.adv G. Kull nõudis isikult õigusvastaselt 18 000 krooni suurust tasu õigusteenuse osutamise eest. Aukohus asus seisukohale, et riigi õigusabi seaduse § 24 lg 2 rikkumist ei esine, sest asja materjalidest ei nähtu, et G. Kull oleks AP-it esindanud riigi õigusabi korras. Advokaaditasu suuruse vaidlustamiseks peab avaldaja pöörduma tsiviilkohtusse.

2. AP esitas 12.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 20.02.2014 protokollilise otsuse nr 4-3 peale. G. Kull esindas kaebajat tsiviilasjas nr 2-10- 26803 riigi õigusabi korras, kuid esitas sellele vaatamata õigusteenuse osutamise eest AP-ile

18 000 krooni suuruse arve. G. Kullil ei olnud õigust sõlmida kaebajaga õigusabi osutamiseks lepingut ega nõuda temalt lisaraha.

3. Eesti Advokatuur ja G. Kull palusid jätta kaebus läbi vaatamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2014 määrusega AP kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Advokatuuri aukohtu poolt vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo mittetuvastamise otsusest ei tulene kaebajale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saa see ilmselgelt rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotleja subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmist ja tema distsiplinaarkorras karistamist. Aukohtumenetluse mittealgatamise otsuse vaidlustamise õigust ei näe ette advokatuuriseaduse § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 ega ükski muu õigusakt. Selline on ka väljakujunenud kohtupraktika (nt haldusasjad nr 3-09-1166, 3-09-1589, 3-09-2559, 3-10- 1037, 3-13-1538).

HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud üldjuhul kaebaja. HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt kohaldatakse kolmanda isiku suhtes tema poolele kohalduvaid reegleid. Vastustaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 288 eurot. Eesti Advokatuuri kui haldusorgani kasuks tema põhitegevusega seotud asjas kaebajalt esindajakulude väljamõistmine ei oleks kooskõlas Riigikohtu pikaajalise praktikaga (nt lahendid nr 3-3-1-64-13, 3-3-1-26-12, 3-3-1-63-10, 3-3-1-9-10), mistõttu jäävad advokatuuri menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik G. Kull on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 467,50 eurot. Arvestades asja keerukust, mahtu ja kolmanda isiku kvalifikatsiooni ning asjaolu, et kohtu poolt maksejõuetuks tunnistatud ja menetlusabi saanud kaebajalt menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik ja koormav (HKMS § 108 lg 11), jäävad ka kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

5.

G. Kull esitas halduskohtu määruse peale 02.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 16.12.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-50500 3(5) 6. Gennadi Kull palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.11.2014 määrus tühistada osas, millega kolmanda isiku menetluskulud jäeti tema enda kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 108 lgtest 4 ja 8 tulenevalt pidanuks kolmanda isiku menetluskulud kandma kaebaja. HKMS § 108 lg-s 11 sisalduva erandi kohaldamine eeldab kõrgendatud standardit ning sätte rakendamise eeldused ei ole täidetud ainuüksi põhjusel, et kohus on menetlusabi korras vabastanud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest tema maksejõuetuse tõttu. Halduskohus ei ole määruses sisuliselt põhjendanud, miks oleks menetluskulude kaebajalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Iga rahaline kohustus on isikut teatud määral koormav, kuid see ei tähenda veel, et vastav kohustus oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu vaieldes selliseid asjaolusid välja toonud. Muu hulgas ei ole seni kindlaks tehtud, et kaebaja maksejõuetus oleks alaline. Kaebuse eripära arvestades on lisaks asjakohane Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-03 (p 37) märgitu, et menetluskulude jaotamise regulatsiooni üheks eesmärgiks on ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Vaidlusalune määrus annab makseraskustes isikutele ebaõige signaali, et neil on võimalik pöörduda kohtusse ka põhjendamatute kaebustega, ilma et sellega kaasneks mingeid menetluskulusid. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust ka kolmanda isiku kvalifikatsioon, sest igal menetlusosalisel on reeglina võimalik osaleda kohtumenetluses isiklikult või esindaja kaudu. Kuna kaebus oli täiesti alusetu, siis ei kasutanud kaebaja oma kaebeõigust heauskselt ning kolmas isik, kes ei ole kohtuvaidlust põhjustanud, ei tohiks seeläbi kannatada rahalist kahju seoses vajadusega teha oma õiguste kaitseks menetlustoiminguid ja kanda nendega seotud kulusid.

7. Eesti Advokatuur toetab kirjalikus vastuses määruskaebust ning palub see rahuldada. Halduskohus kohaldas kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel HKMS § 108 lg-t 11 ebaõigesti. Sätte sõnastusest tulenevalt on see kohaldatav üksnes asjas, mille menetlus lõpeb otsusega. HKMS § 108 lg 4 ei võimalda teha erandeid selles ettenähtud menetluskulude jagamise reeglist. Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kuuluvad menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele igasuguste alternatiivideta.

8. AP vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja soovitas pöörduda tsiviilkohtusse, mida kaebaja ka teha kavatseb. Kui kohus oleks mõistnud AP-ilt välja kolmanda isiku menetluskulud, olnuks see tema suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Ebaõiglane on ka see, et kohus ei määranud kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Sellega rikuti poolte võrdsuse põhimõtet, sest kaebaja vastaspoolel osales kolm advokaati. Kaebaja leiab jätkuvalt, et G. Kull ja D. Vaht ei käitunud temaga õiglaselt ning rikkusid advokaadi kutse-eetikat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud üldjuhul kaebaja. HKMS § 108 lg 11 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 108 lg 11 on rakendatav ka HKMS § 108 lg 4 alusel menetluskulude jagamise korral. Advokatuuri vastuses määruskaebusele esitatud jäik grammatiline tõlgendus ei ole põhjendatud ning selle puhul on jäetud tähelepanuta, et ka HKMS § 108 lg 1 esimeses lauses sisalduvas menetluskulude jagamise üldsättes viidatakse üksnes asja otsusega lahendamisele.

3-14-50500 4(5)

10. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (vt Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1 ja seal viidatud varasem praktika). Seda eesmärki kannabki HKMS § 108 lg 11 ja kandis perioodil 01.09.2006–31.12.2011 kehtinud samasisuline HKMS § 92 lg 10. Kuigi kohus peab menetluskulude väljamõistmise otsustamisel arvestama ka menetlusosalise isikut ja tema maksevõimet (vt Riigikohtu 16.04.2009 otsus nr 3-3-1-7-09, p 14), tuleb määruskaebuse esitajaga nõustuda, et ainuüksi menetlusosalise halb majanduslik olukord ja temale asjas menetlusabi andmine ei tähenda, et selliselt isikult menetluskulude väljamõistmist saaks automaatselt lugeda tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks HKMS § 108 lg 11 tähenduses. Vastupidist kinnitab üheselt HKMS § 118 lg 1, mille kohaselt ei välista menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud, kuid kohus võib väljamõistetavate menetluskulude suurust HKMS § 108 lg 11 alusel piirata. HKMS § 108 lg-s 8 sätestatut arvestades laieneb selline kord ka kolmanda isiku menetluskulude hüvitamisele.

Kehtiva HKMS § 108 lg-s 11 sisalduv menetluskulude väljamõistmise piirang sätestati esmakordselt 01.09.2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega (RT I 2006, 31, 235) koos kolmanda isiku menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise võimaluse ettenägemisega. Vastava eelnõu (Riigikogu 10. koosseisu 857 SE) seletuskirjas ega selle parlamentaarset menetlemist kajastavates allikates ei ole sätte sisu täpsemalt avatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 108 lg 11 on nähtud ette sellise kaitsenormina, mille alusel saab haldusorganiks mitteoleva kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada või jätta need tervikuna välja mõistmata eelkõige juhul, kui kaebaja ei saanud vastavate menetluskulude tekkimist või nende tegelikku suurust mõistlikult ette näha ega nende tema kanda jäämise võimalusega halduskohtusse pöördumise otsustamisel arvestada. Põhjendamatult suured, ebavajalikud või tõendamata menetluskulud tuleb seejuures jätta välja mõistmata juba HKMS § 109 lg-te 1 ja 6 alusel ning menetlusosalise poolt oma menetlusõiguste kuritarvitamisega tekitatud menetluskulud omakorda menetlusosaliselt välja mõista HKMS § 108 lg 9 alusel. Samas on HKMS § 108 lg

11 rakendamiseks siiski muu hulgas asjakohane hinnata kaebusega kaitsta soovitud õiguse iseloomu ja olulisust ning kaebaja õiguste riive intensiivsust.

11. Praegusel juhul esitas AP halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu keeldumise peale alustada aukohtumenetlust G. Kulli suhtes. Seega pidi kaebajale olema ettenähtav, et kohus kaasab HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna menetlusse G. Kulli, sest asjas tehtav kohtulahend puudutaks ka tema õigusi. Samuti ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et kolmas isik kui vandeadvokaat osaleb kohtumenetluses ilma esindajata või esindaja kasutamise korral jäävad need kulud kolmanda isiku enda kanda. HKMS § 31 lg 1 järgi võib iga menetlusosaline kasutada halduskohtumenetluses esindajat, olenemata menetlusosalise kvalifikatsioonist ja kogemusest. Esindaja kasutamist tuleb ka vandeadvokaadi puhul pidada põhjendatuks isiku jaoks emotsionaalselt keerulises olukorras, kus kaebaja on soovinud temale õigusteenust osutanud advokaadi kutsetegevuse korrektsuse hindamist ja advokaadi karistamist. Teiselt poolt ei ole alust asuda seisukohale, et halduskohtusse pöördumine oli kaebajale tema õiguste kaitseks vältimatult vajalik, sest AP on vaidlustanud advokaadi suhtes aukohtumenetluse alustamata jätmise, millest ei sõltu kuidagi tema õiguste kaitse, ning juhis pöörduda soovi korral advokaaditasu suuruse vaidlustamiseks tsiviilasju lahendavasse kohtusse, sisaldus juba Eesti Advokatuuri 20.02.2014 protokollis (I kd, tl 9 ja pöördel).

12. Eeltoodust tulenevalt ei olnud halduskohtul põhjust jätta kolmanda isiku menetluskulusid kaebajalt välja mõistmata (vt ka Riigikohtu 14.03.2011 otsus nr 3-3-1-3-11,

3-14-50500 5(5) p 17). Kolmanda isiku poolt käesolevas asjas õigusabikulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (I kd, tl 165-166, 169; II kd, tl 3-5) ning esindaja 4,25 töötunni eest tasutud kokku 467,50 euro suurust summat tuleb pidada mõistlikuks ja põhjendatuks (sh kahe kirjaliku seisukoha kohtule esitamine ja osalemine kohtuistungil). Väljamõistetavate õigusabikulude vähendamiseks ei ole alust.

13. Eelneva põhjal tuleb G. Kulli määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2014 määrust kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas muuta.

14. Määruskaebemenetlusega seonduvalt on G. Kull 04.05.2015 taotlenud täiendavalt 110 euro suuruse esindajakulu väljamõistmist, samuti on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 27). Nimetatud kulude seos käesoleva haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus ja nende kandmine on tõendatud ning menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud suurusega. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, tuleb sellega seonduvad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

Ülejäänud menetlusosalised ei ole määruskaebemenetluses kantud menetluskulude kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets