4-15-27/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 20. mai 2015.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number

Kohtuvälises menetluses nr Väärteoprotokolli nr

4-15-27

2780,14,004999 AB1424699 Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Heli Sillaots Mari Jürgenson Meeli Antonov – vandetõlk

Väärteoasi G.A kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 16.12.2014.a otsuse peale, taotlustega, see otsus täies ulatuses tühistada, s.o menetlus väärteoasjas lõpetada

Vaidlustatav otsus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

16.12.2014.a otsus, millega G.A karistati 24.11.2014.a kella 13:34 ajal asulasisesel teel liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 täheldatud lubatud

suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamise eest 36 km/h võrra, millega liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõude täitmata jätmisega pani toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest

karistati

juhtimisõiguse kaheks kuuks äravõtmisega

Menetlusalune isik

Kaitsja kokkuleppel G.A

elukoht XXXX isikukood XXX tel nr XXXX, e-post:

XXXX XXXX kodanik, emakeel XXXX kindla sissetulekuallikata, ametliku töökohata

Andres Veski

Kohtuvälise menetleja ametnik

2 20.05.2015.a kohtuistungil Vallo Tõnuvere – Lõuna prefektuurist

RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 134 lg 3 ja V™S § 132 p 1 alusel jätta

menetlusaluse isiku G.A kaebus rahuldamata ning Politsei-ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.12.2014.a otsus väärteoasjas nr 2780,14,004999 muutmata.

Mootosõiduki juhtimisõiguse 2-ks kuuks äravõtmine hakkab kehtima käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest. Jõustunud otsus kuulub viivitamatult edastamisele

teadmiseks G.A-le ning täitmiseks Maanteeametile, liiklusregistrile ja V™S § 202 lg 3 alusel täitmisele pööramiseks kohtuvälisele menetlejale – Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva jooksul tuleb G.A juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile.

V™S § 38, V™S § 2, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 2, KrMS § 178 lg 1

p 3, KrMS § 178 lg 5 alusel välja mõista G.A-lt riigituludesse menetluskuluna tunnistajale hüvitatud sõidukulu 19 eurot 85 senti.

V™S § 202 lg 3 alusel tuleb menetluskulu 19,85€ tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) viitenumbriga

4100081886 ühele järgmistest kontonumbritest:

• EE932200221023778606 Swedbank

• EE891010220034796011 SEB Pank

• EE403300333416110002 Danske Bank

• EE701700017001577198 №rdea

selgituseks märkida: „G.A, 4-15-27, menetluskulu 20.05.2015.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasumata jätmise

korral edastatakse jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

V™S § 202 lg 3 alusel pöörab kaebemenetluses jõustunud kohtuotsuse

täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

Kohtuotsus edastada G.A-le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile ja täitmiseks Maanteeametile.

EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema

3

advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.

V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus

kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 04. juunil 2015.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD 24.11.2014.a väärteoprotokollis (lk 12) märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele

isikule G.A-le ette seda, et tema, juhtides asulasisesel teel 24.11.2014.a

kella 13:34 ajal Tartu linnas, Kalda teel sõiduautot Volkswagen Bora reg märgiga XXX Luha ja Kaunase pst tänavate vahel, liikudes Luha tn suunas, kiirusega 89 +/-3 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Sellise käitumisega

jättis G.A täitmata liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõude ja pani toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Sõidukiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga UltraLyte LTI nr UX 018460.

Väärteoprotokolli koostas Tartu linnas, Rebase tn 10 (Rimi) juures liikluspolitseinik K.K.poolt (lk 12).

Väärteoprotokolli on G.A omakäeliselt avaldanud, et protokoll on talle

arusaadav ja tõlgitud

(lk 12)

. Väärteoprotokollis on G.A omakäeliselt allkirjaga kinnitanud pärast V™S § 19 lõigete 1-4 sisu kajastamist, et menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on arusaadavad.

16.12.2014.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses (lk 15) märgitu kohaselt karistati G.A liiklusseaduse § 15 lg 1 punktis 2 märgitud nõude

täitmata jätmise eest liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks.

G.A karistati selle eest, et tema, juhtides asulasisesel teel 24.11.2014.a kella 13:34 ajal Tartu linnas, Kalda teel mootorsõidukit kiirusega 89 +/-3 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h (lk 15). Sõidukiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga UltraLyte LTI nr UX 018460.

16.12.2014.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses

(lk 15) märgitu

kohaselt ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud (lk 15).

4

16.12.2014.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses

(lk 15) märgitu

kohaselt on menetlusalune isik temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ja protokoll on koostatud õigesti. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima

ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja

liiklusreeglitest kinnipidamine

(lk 15)

. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab

õnnetusse sattumise ohtu

(lk 15)

. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal

reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel

saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet

(lk 15)

. Mootorsõiduki lubatust

suurema sõidukiirusega juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega

(lk 15)

. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et

isikul on 22 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste toimepanemiste eest,

rahatrahvid on seadusega ettenähtud aja jooksul jäetud tasumata ning käesoleva väärteo toimepanemise ajaks ei olnud isikul eelnevad karistused ka kustunud (lk 15). Seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid

see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine

liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik (lk 15). Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga,

kuivõrd see ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist (lk 15).

16.12.2014.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse koostas Vallo Tõnuvere (lk 15).

16.12.2014.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses

(lk 15) märgitu kohaselt on kaebuse esitamiseks viimane tähtaja päev 06.01.2015.a.

05.01.2015.a kaebus kohtuvälise menetleja 16.12.2014.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse 05.01.2015.a (lk 1-2), s.o tähtaegselt.

V™S § 38 lg 1, KrMS § 171, V™S § 114 lg 1 p 2, V™S § 114 lg 4 tähenduses on

kaebus kohtule esitatud tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures

kättesaadavaks muutumisest 15 päeva kestel väärteoprotokollis (lk 12) märgitu –

kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav

alates 22.12.2014.a, otsus tehti valmis 16.12.2014.a, kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas G.A 05.01.2015.a (lk 1). Kaebuses ei vaidlustata asjaolu, et kaebuse esitaja G.A sõitis 24.11.2014.a kella 13:34 paiku Kalda teel, Tartu linnas. Kaebuse kohaselt ei ületanud aga kaebuse

esitaja G.A seejuures kindlasti lubatud sõidukiirust. Kaebuses märgitu

kohaselt sõitis G.A juhitud sõiduk Tartu linnas, Kalda teel vasakpoolses

sõidureas, kus oli veel palju teisi sõidukeid, kes liikusid kaebuse esitaja G.A

arvates ühesuguselt lubatud sõidukiirusel. Kaebuse kohaselt liikus paremas sõidureas tumesinine Volkswagen, kes möödus kaebuse esitaja G.A juhitud

sõidukist ja kellel oli tunduvalt suurem kiirus kui seda oli kaebuse esitaja G.A juhitud sõidukil. See tumesinine Volkswagen sõitis punase valgusfoori tule alt läbi. Kaebuse kohaselt sõitis kaebuse esitaja oma sõidureas koos teiste sõidukitega

ja keegi ei ületanud kiirust. Kaebuses kajastatu kohaselt märkas kaebuse esitaja

5

G.A, et tema sõiduki taga sõidab politseiauto ja arvas, et politsei tahab

peatada sõidukiirust ületanud Volkswagenit. Kaebuse kohaselt peatasid politseitöötajad kaebuse esitaja G.A juhitud sõiduki RIMI kaupluse juures, kus politseitöötajad väitsid, et peatati liikluseeskirja rikkumise eest lubatust suurema

kiirusega sõitmise tõttu ja näitasid kiirusmõõtjal olevat näitu. Kaebuses märgitu kohaselt ei olnud võimalik sõidukite kolonnist kaebuse esitaja G.A juhitud sõiduki kiirust eristada.

Kaebuses märgitu kohaselt soovib G.A võtta osa kaebuse menetlemist kohtuistungil ja anda istungil selgitusi ning veenda kohut., et ta ei ole liikluseeskirja rikkunud.

10.03.2015.a kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta

(lk 11) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatud otsuse

muutmata jätmist ning kohtuistungil kiirust mõõtnud politseiametniku T.V. ja väärteoprotokolli koostanud liikluspolitseinik K.K. ülekuulamist.

Kirjalikus seisukohas märgitu kohaselt ei ole G.A käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras,

omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale (lk 11). UltraLyte kiirusmõõtur on lasermõõtur

ja sellega on võimalik mõõta ainult ühte sõidukit, millele läbi optilise sihiku suunatakse täpp (lk 11). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et mootorsõiduk liikus teisel sõidurajal, lähenes ja liikus üksinda

(lk 11). Menetlusalusel isikul ei ole

kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohta avaldusi. Kohtuväline menetleja taotleb

kirjalikus seisukohas kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata

jätmist ning istungile kiirust mõõtnud liikluspolitseinik T.V. ja väärteoprotokolli koostanud K.K. kutsumist (lk 11).

20.05.2015.a kohtuistungil kaebusest loobumise soovi

menetlusalusel isikul ei olnud ja ta jäi täies ulatuses kaebuse juurde. Kaitsja toetas

menetlusaluse isiku kaebust. Kohtuvälise menetleja ametnik taotles 20.05.2015.a kohtuistungil kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist.

20.05.2015.a kohtuistungil täpsustas menetlusalune isik kohtulikul uurimisel antud ütlustega enda kaebust. Menetlusaluse isiku G.A kohtulikul uurimisel antud ütluste (lk 148 pöördel - 149)

kohaselt sõitis tema kõrval Tartu linnas, Kalda teel tumesinine Volkswagen Passat, oli Ehituse ABC

(asuk Kalda tee 3) poe kõrval Luha tn ja Kalda tee ristmikul, seal põles valgusfooris parajasti punane tuli, kõrvalreas sõitev Volkswagen sõitis

silmaga nähtvalt suurel kiirusel ning sõitis punase fooritule alt läbi

(lk 148 pöördel). G.A ütluste kohaselt nägi ta pärast fooritule alt sõidu jätkamist tagasõitvat politseiautot (lk 148 pöördel). G.A ütluste kohaselt sõitis ta Kalda teel Kaunase pst poolt Sõpruse ringi poole teisel sõidurajal (äärelinnast kesklinna suunas).

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et G.A

käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud väärteo toimepanemisena liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, G.A käitumises puuduvad õigusvastasust ja

6 süüd välistavad asjaolud ning G.A on põhjendatult väärteo toimepanemise

eest Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.12.2014.a otsusega karistatud juhitimisõiguse kaheks kuuks äravõtmisega.

16.12.2014.a otsuses

(lk 15)

kajastatud asjaolud selle kohta, et G.A juhtimisel olnud sõiduki liikumiskiirust mõõdeti taadeldud lasertüüpi kiirusmõõturiga 24.11.2014.a kella 13:34 ajal, kui G.A juhitud sõiduauto Volkswagen Bora

registreerimismärgiga XXX liikus Tartu linnas, Kalda teel, Luha ja Kaunase pst

tänavate vahel, liikudes Luha tänava suunas (s.o kesklinna suunas), on tõendatud kogumis 24.11.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga

(lk 13), kiirusmõõturi taalustunnistusega

(lk 22),

kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate T.V. ütlustega

(lk 146 - 147 pöördel; lk 140: allkirjaleht)

ja K.K. ütlustega

(lk 147 pöördel – 148 pöördel; lk 144: allkirjaleht) ning menetlusaluse isiku G.A kohtulikul uurimisel antud ütlustega (lk 148 pöördel - 149).

Väärteoasjas ei ole vaidlust 16.12.2014.a otsuses etteheidetava väärteo kirjelduses

kajastatud asjaolude osas selle kohta, et G.A juhtimisel olnud sõiduki

liikumiskiirust mõõdeti lasertüüpi ja taadeldud kiirusmõõturiga 24.11.2014.a kella

13:34 ajal, kui G.A juhitud sõiduauto Volkswagen Bora

registreerimismärgiga XXX liikus Tartu linnas, Kalda teel. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ning vastuolusid tõendite vahel ei ole.

20.05.2015.a kohtuistungil veendus kohus, et väärteoasja toimikus leheküljel 22 asuv kiirusmõõturi taatlustunnistuse koopia vastab kohtuvälise menetleja kohtule esitatud

taatlustunnistuse originaalile

(lk 145 pöördel: kohtuistungi protokoll) . Taatlustunnistuse originaaliga võimaldati 20.05.2015.a kohtuistungil tutvuda ka menetlusalusel isikul ja

tema kaitsjal, kellel oli samuti võimalus veenduda väärteoasja toimikus oleva

taatlustunnistuse koopia vastavuses originaalile

(lk 145 pöördel: kohtuistungi protokoll).

Pärast veendumist, et toimikus olev taatlustunnistuse koopia vastab originaalile,

tagastas kohus kiirusmõõturi taatlustunnistuse originaali kohtuvälise menetleja ametnikule (lk 145 pöördel: kohtuistungi protokoll).

24.11.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga

(lk 13)

ja selles osundatud

kiirusmõõturi taatlustunnistusega

(lk 22),

kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate T.V. ütlustega (lk 146 - 147 pöördel; lk 140: allkirjaleht) ja K.K. ütlustega (lk 147 pöördel – 148 pöördel; lk 144: allkirjaleht) on kogumis tõendatud 16.12.2014.a otsuses (lk 15)

kajastatu selle kohta, et G.A juhtis 24.11.2014.a kella 13:34 ajal mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 89km/h +/- 3km/h, millega ületas suurimat

lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 36 km/h võrra; kiirus fikseeritud

lasertüüpi kiirusmõõteseadmega UltraLyte LTI nr UX018460, millel kehtiv taatlus, seade taadeldi 17.01.2014.a (lk 22).

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 13) kajastatu kohaselt oli kiirusmõõturi lugemiks 89 km/h, lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval lõigul oli 50km/h, kiiruse

mõõtmise laiendmääramatus +/- 3km/h ning lõplikuks lugemiks jäi 86 km/h

(lk 13). Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis

(lk 13)

kajastatu kohaselt näidati juhile

kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu – 89 km/h (lk 13)

, juht talle näidatud

näitu ei vaidlustanud ning märkusi ja avaldusi kiirusmõõteseadme näidu ja

7 kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud asjaolude kohta ei esitanud ning

kinnitas enda allkirjaga avalduste puudumist kirje „ järel avaldusi ei ole“

(lk 13). 20.05.2015.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas menetlusalune isik G.A, et talle näidati kiirusmõõteseadmel olevat näitu (lk 148 pöördel).

24.11.2014.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis

(lk 13)

kajastatu kohaselt

testiti kiirusmõõteseadme korrasolekut sama päeva hommikul – 24.11.2014.a kella

07:01 ajal. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatuga selle kohta, et seadet testiti 24.11.2014.a tööpäeva hommikul, on kooskõlas ka tunnistajate T.V. (lk

146 - 147 pöördel; lk 140: allkirjaleht)

ja K.K.sellekohased ütlused (lk 147 pöördel – 148 pöördel; lk 144: allkirjaleht).

Tunnistaja T.V. ütlustega

(lk 146 - 147 pöördel; lk 140: allkirjaleht)

on tõendatud, et kiirusmõõteseade oli hommikul tööpäeva alguses kontrollides töökorras, veateateid ei

olnud, kõik töötas, seade oli kasutuskõlblik

(lk 146 pöördel keskel; lk 140: allkirjaleht). Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt näitab mittekasutuskõlblik seade veateateid ja siis on

võimalik kasutusjuhendist teada saada, mida konkreetne veateate kood tähendab (lk

146 pöördel keskelt; lk 140: allkirjaleht).

Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt veateateid 24.11.2014.a kiirusmõõteseadmel ei olnud, segavaid asjaolusid mõõturi kasutamiseks ja õige näidu saamiseks ei esinenud (lk 146 pöördel keskelt; lk 140: allkirjaleht). Tunnistaja

T.V. ütluste kohaselt oli kiirusmõõteseadmel olemas kehtiv taatlustunnistus ja

kleebised; iga tööpäeva alguses kontrollib taalustunnistuse kehtivust ja

kiirusmõõteseadmel (taatlusja sulgemis) kleebiste olemasolu

(lk 147 all; lk 140: allkirjaleht).

Tunnistaja T.V. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K.K.ütlused (lk 147 pöördel – 148 pöördel; lk 144: allkirjaleht). Ka tunnistaja K.K.ütluste kohaselt testitakse kiirusmõõturit iga tööpäeva alguses (lk 148 pöördel; lk 144: allkirjaleht).

Kiirusmõõteseadme UltraLyte kasutusjuhendi

(lk 23-36)

kohaselt toimub laserkiirusemõõtja sisselülitamisel seadmel automaatselt enesekontroll – s.t testitakse,

kas kõik elektroonsed sõlmed on töökorras

(lk 28). Kiirusmõõteseadme UltraLyte kasutusjuhendi

(lk 23-36)

kohaselt on võimalik kiirusmõõturit sisse lülitades ja päästikut all hoides kontrollida ekraani korrasolekut, kas kõik segmendid on nähtavad

(lk 28).

Kiirusmõõteseadme UltraLyte kasutusjuhendi

(lk 23-36)

kohaselt on

kiirusmõõturit päästikule vajutamisega sisselülitades seade mõne hetke pärast töövalmis

(lk 29 ülal).

Kasutusjuhendi kohaselt

kontrollib kiirusmõõturi elektroonika

mõõteprotsessi kogu aeg ja annab koheselt veateate mõõtmise mittevastavuse esinemisel

(lk 32).

Kasutusjuhendis on pealkirja „ “ all kajastatud: VEATEATED „Veateated väljastatakse ekraanil kas ebakorrektsest mõõtmisest tingituna või seadme

riistvaraliste rikete tõttu. Et vältida valet mõõtmist, kontrollib elektroonika

mõõteprotsessi. Kui elektroonika leiab mingeid mittevastavusi, väljastatakse

veateade. Veateated ilmnevad põhiliselt kasutaja poolt tekitatuna: sõidukiirust

mõõdetakse väljaspool mõõteulatust, ei lukustata sihik korrektselt jne.“

(lk 32). Pealkirjale „ “ järgneb kasutusjuhendis veateadete tabel VEATEATED (lk 32).

Kiirusmõõteseadme UltraLyte kasutusjuhendi

(lk 23-36)

kohaselt tuleb kiirusmõõteseadme igapäevaseks kontrolliks enne seadme tööle asumist veenduda, et

seade oleks töökorras ja selleks tuleb seadme sisse lülitades hoida päästik all ja veenduda ekraanil kõikide segmentide-sümbolite olemasolus ja lasta siis päästik lahti – sellega on seade läbinud enesekontrolli. Seejärel tuleb teha sihiku kontroll – mõõta

8 seisva objekti kiirus varem mõõdetud distantsil ning kui distants klapib ja kiirus on 0 km/h, on seade töökorras (lk 34).

Tunnistaja T.V. ütlustest nähtuvalt kontrollis ta 24.11.2014.a tööpäeva alguses

kiirusmõõteseadme korrasolekut kooskõlas kiirusmõõturi kasutusjuhendiga –

kontrollis seadme sisselülitamisel seadme erkraanile ikoonide välja joonistumist ja tegi seejärel sihiku kontrolli (lk 147).

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuigi 24.11.2014.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 13) puudub märge vastavas lahtris selle kohta, kas seade oli 24.11.2014.a 07:01 ajal testimisel töökorras ning tunnistaja T.V. ütluste kohaselt

ununes tal selle kohta teha märge 24.11.2014.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vastavasse lahtrisse (lk 146 pöördel; lk 140: allkirjaleht), on oluline täheldada, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on kajastatud seadme testimise täpne aeg

tööpäeva alguses – 24.11.2014.a kell 07.01. Kiirusmõõteseadme kasutusjuhend välistab seadmele mõõtmistulemuse saamise ja kuvamise juhul, kui esineb mõõtmisel

mittevastavust, mittevastavuse esinemisel kuvatakse ekraanile üksnes veateade ning

mõõtmise tulemus jääb ekraanile saamata. Kiirusmõõteseadme kasutusjuhendis

kajastatu kohaselt kontrollib elektroonika kogu mõõtmisprotsessi. Automaatne

seadme nn esesekontroll tehakse seadme sisselülitamisel ning kui veateadet ei edastata, on seade koheselt ka töökorras.

Neil eelnevalt kajastatud asjaoludel kogumis ei ole kohtul alust kahelda selles, et

24.11.2014.a kella 07:01 ajal kiirusmõõteseadet testiti ja seade oli siis töökorras. Seejuures ei ole kohtul küllaldaselt põhjendatud alust kahelda ka tunnistajate T.V. ja

K.K.ütluste tõele vastavuses selle kohta, et enne tööpäeva algust kiirusmõõteseade korrasolekut testitakse ja seadet testiti ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud ajal – 24.11.2014 kell 07:01 ning seade oli testimisel korras.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kiirusmõõturi ekraanile kuvati mõõtmise tulemusena näit 89 km/h. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad

asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Lisaks kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 13) kajastatule ning tunnistajate T.V. ütlustele (lk 146 - 147 pöördel; lk 140: allkirjaleht) ja K.K.ütlustele (lk 147 pöördel – 148 pöördel; lk 144: allkirjaleht) tõendavad ka menetlusaluse isiku G.A ütlused (lk 148 pöördel) selle kohta, et

tal näidati seadme tabloole fikseeritud kiiruse näitu 89 km/h, asjaolu, et käesoleval juhul oli seadme ekraanil kiiruse näit 89 km/h ning ühtegi veateadet seadme ekraanil

ei olnud. Mittekorras või mittevastavatel asjaoludel mõõtmisel ei oleks olnud

kiirusmõõturi eksraanil mõõtmistulemust 89km/h ning seadmel oleks olnud mõni

kasutusjuhendis kajastatud veateade - näiteks E01 sihtmärk mõõteulatusest väljas, E03 ebastabiilne sihtimine, E52 seade üle kuumenenud, lülita seade välja, E54…E5X

(erinevad 5-ga algavad veateated), milliste esinemisel teata edasimüüjale // too remonti jmt (lk 32).

Neil asjaoludel puudub kohtul küllaldaselt põhjendatud alus mõõtmistulemuse

89 km/h õigsuse kahtluse alla seadmiseks. Käesoleval juhul ei välista

mõõtmistulemuse õigsust asjaolu, et kiirusmõõtesedme kasutamise protokolli

(lk 13) on jäänud kajastamata vastavasse lahtrisse seadme töökorras oleku testimise tulemus.

Tunnistajate T.V. ja K.K.ütlustega ning kiirusmõõturi kasutusjuhendis ning

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatuga ning menetlusaluse isiku ütlustega selle kohta, et talle näidati seadme tabloole fikseeritud sõidukiiruse näitu 89

km/h, on tõendatud, et kiirusmõõteseade oli 24.11.2014.a töökorras. Pealegi ei ole

9 16.06.2011 vastu võetud ja 01.07.2011.a jõustunud Vabariigi Valitsuse määruses nr

78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-s 10 mõõtetulemuse protokollimise kohta sätestatud eraldi nõuet selle kohta, et ka seadme testimine ja selle korrasolek oleks protokollitud. Nimetatud § 10 lõike 2 kohaselt on lubatud mõõtetulemus jätta ka protokollimata, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud on riikliku järelevalve käigus

fotovõi videosalvestatud ning salvestiselt nähtavad. Kohus on seisukohal, et kuna sellelt salvestiselt aga ei saa vahetult lugeda andmeid seadme testimise, testimise aja

ning testitud kiirusmõõteseadme korrasoleku kohta, siis on kiirusmõõteseadme

korrasolek, sealhulgas selle testimine ning testimise tulemus, lisaks kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile, tõendatav ka teiste tõenditega, sealhulgas tunnistajate ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutusjuhendiga.

Laserkiirusmõõteseadme UltraLyte kasutusjuhendi (lk 23-36) kohaselt on selle seadme kasutamiseks sobilik temperatuur vahemikus -30°C kuni +60°C (lk 25). Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et G.A juhtis 24.11.2014.a kella 13:34 ajal sõidukit

Tartu linnas, Kalda teel. Vaidlust ei ole ka selles, et mootorsõiduki kiirust mõõdeti 24.11.2014.a kella 13:34 ajal. Menetlusalune isik on enda kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et juhtis 24.11.2014.a kella 13:34 ajal sõidukit Tartu linnas, Kalda teel.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatu kohaselt olid teeolud märjad, kuid sademeid ei olnud

(lk 13). Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt oli 24.11.2014.a

sügisene aeg, aga ilm oli selge (lk 146 pöördel).

Tunnistaja K.K.ütluste kohaselt oli

ilmastik niiske, vihma ei sadanud, asfalt oli märg (lk 148 pöördel).

Aastaajast ning

niiskest ilmast ja märjast teekattest tulenevalt pole kohtul kahtlust selles, et

hilissügisel 24.11.2014.a lõuna paiku jäi õhutemperatuur vahemikku -30°C kuni +60°C (lk 25) ning sellest vahemikust ei väljunud.

Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt mõõtis ta teisel sõidurajal lähenenud G.A juhitud sõiduki kiirust 2 korda ja mõlemal korral oli sama kiirus - 89 km/h (lk 146). T.V. ütluste kohaselt oli mõõtmiskoha vahetus läheduses politseivärvides sõiduk ning tal endal oli seljas politseivorm ja selle peal erkkollane politseivest (lk 146-146 pöördel). Ka tunnistaja K.K.ütluste kohaselt oli nende sõiduk politseivärvides ja neil oli T.V. seljas politsei välivorm ning lisaks eksavärvilised politsei helkurvestid (lk 148 pöördel). Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt ei märganud G.A, et tema juhitud sõiduki kiirust mõõdeti, ta isegi ei pidurdanud ja sõitis edasi (lk 146). Kohtul pole alust eelkajastatud tunnistajate ütluste õigsuses kahelda, sealhulgas pole kohtul alust kahelda eelkajastatud tunnistaja T.V. ütlustes selle kohta, et G.A ei

pannud tähele, kes ja kus tema juhitud sõiduki kiirust mõõtsid. Nimelt nähtub nii

G.A kaebusest

(lk 1-2) kui ka tema kohtulikul uurimisel menetlusaluse

isikuna antud ütlustest

(lk 148 pöördel - 149)

, et esmakordselt pani G.A politseinikke ja politseiautot Kalda teel tähele alles siis kui politseivärvides auto asus tema juhitud sõiduki taga, liikudes samas suunas, kuid asudes tema kasutuses olnud sõidukist mõnevarra tagapool. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 13) ning tunnistajate T.V. (lk 146 - 147 pöördel; lk 140: allkirjaleht) ja K.K.(lk 147 pöördel – 148 pöördel;

lk 144: allkirjaleht)

ütlustest nähtuvalt oli selleks ajaks aga G.A juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine juba ammu lõppenud.

Tunnistaja K.K.(lk 147 pöördel – 148 pöördel; lk 144: allkirjaleht)

ütluste kohaselt on ta kohtunud menetlusaluse isiku G.A-ga tööalaselt (lk 147 pöördel), kui teostasid

liiklusjärelevalvet koos T.V.ga Kalda teel, olid T.V.ga mõlemad autost väljas, kui

10 lähenes mööda Kalda teed Sõpruse ringtee poole (kesklinna suunas) Volkwagen Bora,

mis tuli teistest sõidukitest silmnähtavalt kiiremini, möödudes kõrvalrajal olevatest

sõidukitest ja jõudis neist ettepoole; T.Valgmäe mõõtis selle sõiduki kiiruseks

89km/h, misjärel hüppasid autosse ja sõitsid sellele sõidukile järgi, hoidsid kiirust

ületanud sõidukiga silmsidet ning peatasid selle sõiduki üle silla sõites silla lõpus Rebase tn RIMI juures, juhile näitasid näitu kohe kinnipidamise alguses, kinninpeetud isik ei olnud talle näidatud kiirusemõõtja näiduga nõus (I,148, 148 pöördel). Tunnistaja K.K.ütluste kohaselt pidasid nad kinni kindlasti sama sõiduki, mille kiirust eelenevalt mõõtsid ja mis liikus teistest kiiremini (I,148). Tunnistaja K.K.ütluste kohaselt liikus kinnipeetud sõiduk kiirusemõõtmise ajal teises sõidureas ja lähenes, selle sõiduki ees teises sõidureas teisi sõidukeid ei olnud, ta tuli üksi (I,148). K.K.ütluste kohaselt ütles ta T.V.le, et tuleb selle sõiduki kiirust mõõta ja kui ta seda T.V. ütles, siis samal ajal sõitis see sõiduk teistest kõrvalrajal sõitnud esimeses sõidureas olnud sõidukitest

ettepoole ja sõitis teisel sõidurajal edasi; auto ja mõõtja vahel ei olnud midagi,

segavaid takistusi mõõtmisel ei olnud; juhile andsid punase-sinise vilkuriga peatumismärguande, millele juht kohe reageeris (I,148 pöördel). Tunnistaja K.K.ütluste kohaselt mõõtis T.V. kiirust käes hoitava lasermõõdikuga (lk 148). K.K.ütluste kohaselt

koostas ta väärteoprotokolli ja kuulas üle tunnistaja, tutvustas kinnipeetud isikule

väärteoprotokolli, kes sai aru, et tal on õigus esitada vastulause ja kaebus tehtava otsuse peale (lk 148); keelelisi probleeme ei tekkinud, G.A sai kõigest aru ja ütles, et ta tõlki ei vaja; kohale tuli ka välijuht, et küsida, kas vajatakse keelelest abi, kuid seda ei vajatud (lk 148 pöördel). Tunnistaja T.V. (lk 146 - 147 pöördel; lk 140: allkirjaleht) ütluste kohaselt on ta kohtunud

menetlusaluse isiku G.A-ga seoses menetletava väärteoasjaga

(lk 146), kui

24.11.2014.a teostasid koos K.K. liiklusjärelevalvet Tartu linnas, Kalda teel, kus

mõõtis sõidukite kiirust, mis sõitsid mööda Kalda teed ja sõiduk tuli Sõpruse pst suunas (kesklinna suunas), kui fikseerisid teisel sõidurajal liikunud sõiduki kiiruseks

89km/h, sõiduk tuli Kaunase pst poolt Sõpruse pst suunas (kesklinna suunas) kiirusega 89km/h, millist sõidukit aga polnud võimalik käega peatada, kuna Kaunase pst suunas (linnast välja sõidusuunas) kahel rajal oli selleks ajaks tihe liiklus; sõitsid

kiiresti sõidukile järele, silmside ei kadunud ja auto number oli kohe näha, sõiduki

peatasid Sõpruse sillal teisel pool silda ja palusid juhil sõita kõrvalolevasse Rimi parklasse, tutvustas juhile G.A-le kiirusmõõturi näitu, millega juht ei nõustunud, nõudes rikkumise kohta talle video esitamist (lk 146). Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt oli mõõtmiskohas viibides selgelt näha, et esimesel sõidurajal liikus ja lähenes tume VW Passat, mille kiiruseks mõõtis 50 km/h ning kaks korda mõõtis G.A juhitud teisel sõidurajal liikunud sõiduki kiirust ning mõlemal korral oli sama kiirus 89 km/h, misjärel jooksis autosse ja sõitsid talle järele

(lk 146). T.V. ütluste kohaselt näitas ta

lubatud sõidukiirust ületanud sõidukijuhile G.A-le kiirusmõõturi näitu kaks korda – esimesel korral silla lõpus G.A juhitud sõiduki peatamisel ja teist korda RIMI parklas

(lk 146 pöördel).

Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt mõõtis ta esimeses

sõidureas liikunud tumeda VW Passati kiirust kõigepealt ja siis mõõtis kaks korda teises sõidureas liikunud VW Bora kiirust, mõlemal korral oli Bora kiirus sama - 89 km/h; VW Bora möödus esimesel rajal liikunud VW Passatist; mõõtmise ajal polnud

läheneva mõõdetava sõiduki VW Bora ja mõõteriista vahel teisi füüsilisi objekte,

sealhulgas teisi autosid; mõõtmise ajal oli Kaunase pst poole liikuvatel sõidukitel

(linnast välja suunaga) punane foor ja sõidukeid polnud, siis pääsesid sõidukid liikuma, fooris süttis roheline tuli ja ei olnud võimalik tiheda liiklusvoo tõttu rikkujat peatada

(lk 146 pöördel, lk 147).

Tunnistaja T.V. ütluste

kohaselt ei oleks aparaat

11 fikseerinud G.A juhitud sõiduki kiirust kui VW Bora ja mõõteriista vahele oleks jäänud segav objekt; mõõtmise ajal mõõdetud sõiduki ees samas sõidureas ühtegi

sõidukit ei olnud (lk 146 pöördel); Bora liikumiskiiruse mõõtmise lõpuks möödus Bora kõrval esimeses sõidureas liikunud VW Passatist (lk 146 pöördel). Tunnistaja T.V.

ütluste kohaselt tutvustas ta G.A-le kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja G.A ütles, et talle on kõik arusaadav; küsisid, kas talle tõlki on vaja ja G.A vastas, et tõlki ei ole vaja (lk 147).

T.V. ütlustest ja tema kaardile tehtud tähistustest ning tunnistaja K.K.ütlustest ning

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuv on omavahel kooskõlas – mõõdetav sõiduk liikus mõõtmise ajal teisel sõidurajal üksinda ja lähenes mõõtjale, liikudes äärelinnast kesklinna suunas. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatu selle kohta, et mõõdetav sõiduk liikus teisel sõidurajal üksinda, on täielikult kooskõlas ka tunnistajate T.V. ja K.K.sellekohaste ütlustega. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et

VW Bora sõidukiiruse mõõtmise ajal oleks olnud VW Bora järel vahetult teisi

sõidukeid Borale järgnemas. Neil asjaoludel ei ole kohtul alust kahelda kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatu õigsuses selle kohta, et VW Bora liikus mõõtmise ajal teises sõidureas ja lähenes mõõtjale teises sõidureas üksinda –

G.A juhitud VW Bora ees ja taga teisi sõidukeid ei olnud. Kuna VW Bora

sõidukiirus oli olulisel määral suurem asulasisesel teel lubatud suurimast sõidukiirusest

(ületas 36km/h võrra lubatud suurimat sõidukiirust), siis on ka loogiline ning

usutav, et VW Bora järel kedagi ei liikunud, kuna lubatud sõidukiirusega polekski olnud võimalik teistel sõidukitel talle järele jõuda ning temaga samas tempos püsida.

Menetusaluse isiku G.A kaebuses väidetuga ja kohtulikul uurimisel antud ütlustega selle kohta, et politsei silme all, kui politseiauto oli Kalda teel jõudnud tema

juhitud sõiduki lähedusse ja taha, sõitis esimeses sõidureas G.A juhitud

sõidukist kiiremini liikunud auto punase foori ajal edasi, ei ole ümber lükatavad tunnistajate T.V. ja K.K.ütlustest ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist

kogumis nähtuv selle kohta, et sõidukiiruse mõõtmise ajal oli just G.A

juhtimisel olnud teisel sõidrajal liikunud sõiduk see, kes möödus tema kõrval

esimeses sõidureas liikunud sõidukist ning lähenes mõõtjale teistest sõidukitest silmaga nähtavalt kiiremini ning liikus teisel sõidurajal üksinda, s.t G.A juhitud sõiduki ees ja taga läheduses teisel sõidurajal teisi sõidukeid ei olnud. ei G.A

kirjelda enda kaebuses ja kohtulikul uurimisel menetlusaluse isikuna antud

ütlustes liiklussituatsiooni tema juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise ajal, vaid

olulisel määral hiljem, s.o siis kui sõidukiiruse mõõtmine oli juba lõppenud ja politseiauto oli juba jõudnud G.A juhitud sõiduki lähedusse Kalda teel, et

lubatud suurimat sõidukiirust ületanud sõiduki juht, kelleks hiljem osutus G.A, peatada.

Tunnistaja T.V. tähistas 20.05.2015.a kohtuistungil Tartu linna kaardil enda kui mõõtja asukoha Kalda teel sõidukiiruse mõõtmise hetkel ning politseiauto asukoha (lk

43) - politseiauto ja mõõtja asusid mõõtmise ajal Kalda teel Kaunase pst lähedusse

jäävas alas, s.o kohas, kus Luha tänavani oli vahet veel 3 kõrvaltänavat ning Luha tänav oli 4.-s tänav tänav mõõtja asukohast lugema hakates (lk 43 – väljavõte Tartu linna kaardist). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt märkas tema esmakordselt politseiautot

alles Luha tn valgusfoori taga seistes, s.o mõõtmiskohast möödumise järgselt 3-e kõrvaltänava möödumise järel. Tartu linna kaardist tehtud väljatrükilt nähtuvalt jääb Kalda teele Luha ja Kaunase pst vahele kolm kõrvaltänavat.

12

G.A kaebusest ja tema ütlustest ei nähtu, et ta üldse oleks märganud

kiirusemõõtmist ning mõõtmise ajal Kalda tee ääres asunud politseivormis

helkurvestidega politseiametnikke. G.A-le etteheidetava rikkumise seisukohast ei oma käesolevas väärteoasjas olulist ja määravat tähtsust, millised olid

liiklusolud pärast mõõtmistegevuse lõppemist. Kuna selleks ajaks, kui politseiauto jõudis G.A juhitud sõiduki lähedusse Kalda teel, oli G.A juhitud sõiduki

sõidukiiruse mõõtmine juba ammu lõppenud ja ajalisest faktorist tulenevalt ka

liiklusolukord muutunud, siis ei ole põhjendatud lähtuda mõõtetegevuse ja selle tulemuse kohta hinnangu andmisel G.A ütlustest. Mõõtmisest möödunud ajalisest faktorist tulenevalt ei kajasta G.A ütlused, sealhulgas ka tema kaebuses väidetu, olukorda tema juhitud sõiduki sõidukiiruse mõõtmise ajal ning vahetult enne

ja pärast seda. Neil asjaoludel ei anna G.A kaebuses väidetu ning kohtulikul

uurimisel menetlusaluse isikuna antud ütlused küllaldaselt põhjendatud alust kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatu tõele ja tegelikkusele vastavuses

kahtlemiseks ning tunnistajate T.V. ja K.K. ütluste usaldusvääruse kahtluse alla

seadmiseks. G.A annab ütlusi ja kirjeldab enda kaebuses situatsioone ja

olukordi, mis jäävad olulisel määral pärast kiiruse mõõtmise aega ja

kiirusemõõtmisega otseselt ja vahetult ei seondu, mistõttu ei välista G.A kaebuses ning tema ütlustest väidetu tema käitumises õigusvastasust.

Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et 24.11.2014.a teostas lasertüüpi

kiirusmõõturiga G.A juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmist

politseiametnik T.V., kes on pädev mõõtja mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses.

Politseiametnik T.V. pädevus, teostada kohtuvälise menetleja Politsei-ja

Piirivalveameti läbiviidava liiklusjärelevalve käigus lubatud suurima liikumiskiiruse kontrolli ning osaleda väärteomenetlustes, tuleneb kogumis (LS) liiklusseaduse § 2 p 24 , LS § 2 p 28¹ , LS § 3 lg 3

,

LS § 38

,

LS § 193 - § 200 , § LS 263 lg 1 , (V™S) väärteomenetluse seadustiku § 8 p 1

,

V™S § 9 p 1 , § V™S 10 .

13 Liiklusseaduse (LS) § 263 lõikes 1 sätestatu kohaselt on LS § 201 - § 261 sätestatud

väärtegude, sealhulgas LS § 227 sätestatud väärtegude, kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistusi sätestav LS § 227 jääb LS § 263 lõikes 1 märgitud väärtegude

loetellu, s.o LS §-de 201 – 261 vahemikku. LS 14.peatükis liiklusjärelevalve kohta

§-des 193 – 200 sätestatu fikseerib üheselt, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, kelleks oli 24.11.2014.a ning on ka käesoleval ajal T.V.. LS § 196²

lg 1 punktis 10 sätestatu kohaselt on politseiametnikul muuhulgas õigus teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega.

T.V. oli 24.11.2014.a ja on ka käesoleval ajal Politsei-ja Piirivalveametis töötav politseiametnik. Ka 20.05.2015.a kohtuistungile ilmus tunnistaja T.V. politseivormis (lk 145).

Käesolevas väärteoasjas on tõendatud ka mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõue

mõõtmisel kasutatud mõõtevahendil taatluskohustuse täidetavuse kohta –

24.11.2014.a kasutatud kiirusmõõteseade taadeldi 17.01.2014.a

(lk 22: taatlustunnistus).

Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt kontrollib ta iga tööpäeva alguses, kas kiirusmõõteseadmel on olemas kehtiv taatlustunnistus ning seadmel korrektsed, terved ja õiges kohas taatlusja sulgemiskleebised; igal seadmel on silt taatluse kehtivusaja lõpu kohta (lk 147).

Käesolevas väärteoasjas on tõendatud ka mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõue

selle kohta, et 24.11.2014.a mõõtmise teinud pädev mõõtja politseiametnik T.V. järgis mõõtmist teostades asjakohast mõõtemetoodikat.

LS §-s 194 sätestatu kohaselt peab liiklusjärelevalve teostaja tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid, liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid

ja vorme, järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutusjuhendeid

ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. LS § 199

lõikes 6 sätestatu kohaselt tuleb kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel

järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega – 16.06.2011 võeti vastu määrus nr 78: „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“, jõustus 01.07.2011 ning oli kehtiv 24.11.2014 ja on kehtiv ka käesoleval ajal.

16.06.2011 vastu võetud ja 01.07.2011.a jõustunud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ on muuhulgas sätestatud, et kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtes peab ametnik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe (§ 3 lg 1); mõõtmise ettevalmistamisel kontrollitakse taatluse kehtivust ja

taatluskleebiste korrasolekut (§ 6 lg 1); kiirusmõõtur seatakse töökorda vastavalt tootja kasutusjuhendile (§ 6 lg 2); iga päev enne mõõtetegevuse alustamist viiakse läbi kiirusmõõturi testimine (§ 6 lg 4); sõidukiirust ei ole lubatud mõõta tunnelis, peeglilt,

tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral, ning kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti

vahel on segavaid mõjureid (§ 8); lasermõõturi kasutamisel suunatakse mõõtur

mõõteobjektile sihiku abil ning mõõtesignaali sihtmärgi alas ei tohi olla teisi

sõidukeid (§ 9 lg 3); lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest

lahutatakse laiendmääramatus, milline on esitatud määruse lisas 1 (§ 9 lg 5);

14 mõõtetulemus protokollitakse (§ 10), erandiks protokollimise nõudele on § 10 lõikes 2

sätestatu – nõuetekohase salvestise olemasolul ei pea protokollima ja piisab salvestisest.

Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” lisas 1 on kajastatud

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused, sealhulgas paigal seisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse

laiendmääramatused, milleks on mõõtetulemusel 20–100 km/h ± 3 km/h.

24.11.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatu kohaselt ongi

kiirusmõõturi lugemist 89 km/h maha võetud laiendmääramatus +/- 3 km/h. 24.11.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatust ning tunnistajate T.V. ja

K.K.ütlustest nähtuvalt on täidetud kõik 16.06.2011 vastu võetud ja 01.07.2011.a

jõustunud määruses nr 78 sätestatud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele – kiirusmõõturi korrasolekut

kontrolliti ja testiti 24.11.2014.a kella 07:01 ajal ja seade oli korras, kiirusmõõturi kasutamist takistavaid tegureid ei esinenud, mõõteseadme ja mõõdetava objekti vahel ei olnud takistusi, kiirusmõõturile tagati tõrgeteta toide ning töötingimused, mõõtmist teostati valgel ja hea nähtavusega ajal, mõõtmise ajal oli kattega asulasisene tee märg, kuid ilmastik oli sademeteta; mõõtja sõiduk mõõtmise ajal seisis, mõõtmine teostati

käes hoitud lasekiirusemõõtjaga, mõõdetav sõiduk liikus teisel sõidurajal ja lähenes

teisel sõidurajal üksinda; 24.11.2014.a 13:34 ajal mõõdeti G.A juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks 89 km/h, millest võeti maha laiendmääramatus +/-3

km/h ja mõõtmistulemuseks jäi 86 km/h tunnis, kui lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval asulasisesel teelõigul oli 50 km/h.

Väärteoasja toimikus on olemas kohtuvälise menetleja Politsei-ja Piirivalveameti

10.03.2015.a teatis politseiametnik T.V. pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta – 12.08.2014.a läbis T.V. 10 akadeemilise tunni ulatuses pädeva mõõtja koolituse (lk 20-21).

Ka tunnistaja T.V. 20.05.2015.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta läbinud pädeva mõõtja koolituse, viimati läbis 2014.a (lk 147). T.V. ütluste kohaselt on

kasutatud kiirusmõõturi kohta olemas kasutusjuhend ja sealt saab vajadusel

kontrollida seadme kasutamise kohta tekkinud küsimusi, kuid temal pole kunagi juhtunud, et seade näitaks veateadet (lk 147). Eeltoodu alusel pole kohtul vähimatki alust kahelda selles, et 24.11.2014.a oli T.V. Politsei-ja Piirivalveametis töötav politseiametnik, kellel olid olemas nõutaval tasemel teadmised ja oskused lasertüüpi kiirusmõõturiga sõidukite liikumiskiiruse mõõtmiseks

ning 24.11.2014.a kasutas politseiametnik T.V. enda teadmisi ja oskusi G.A juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega ning kiirusmõõteseadme kasutusjuhendiga.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuv, sealhulgas 24.11.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokollist, tunnistajate T.V. ja K.K.ütlustest nähtuv, ei tekitanud kohtul

vähimatki kahtlust 24.11.2014.a teostatud G.A juhtimisel olnud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmise õiguspärasuses. Tunnistajate T.V. ja K.K.ütlustest nähtuvalt

on välistatud ka võimalus, et T.V. mõõtis mõne teise sõiduki kiirust, fikseerisid lubatud suurimat sõidukiirust ületanud sõiduki registreerimisnumbri ning silmside

lubatud suurimat sõidukiirust ületanud sõidukiga oli neil kuni selle sõiduki

kinnipidamiseni kogu aeg olemas. Tunnistajate ütluste ja kiirusmõõteseadme

kasutamise protokollis kajastatu kohaselt liikus mõõdetav ja lähenev sõiduk, mille

juhiks osutus G.A , teisel sõidurajal üksinda, juht tema juhitud sõiduki

15

kiiruse mõõtmist tähele ei pannud, jätkates ka pärast liiklusjärelevalvet teostavatest politseivormis ja helkurvestidega politseiametnikest ning politseivärvides ametiautost möödumist liikumist endisel kiirusel.

Kohtu hinnangul puuduvad väärteoasjas asjaolud, mis annaksid kohtule alust kahelda

kiirusmõõtmise läbiviimise nõuetekohasuses ja kiirusmõõteseadme näidu õigsuses. Kohtul ei ole andmeid, millistest oleks põhjendatud järeldada käesolevas väärteoasjas

mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamatust. Sealhulgas ei ole kohtul ka andmeid selle

kohta, et mõõteseaduses sätestatu täitmise kohtamõõteseaduse § 35 alusel riiklikku

järelevalvet teostav, sealhulgas mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üle

järelevalvet teostav, Tehnilise Järelevalve Amet oleks

Politsei-ja Piirivalveameti suhtes läbi viinud sanktsioonide kohaldamisega lõppenud

menetlusi mõõteseaduse 5. ja 6.peatüki tähenduses. Politsei-ja Piirivalveameti

teostatud mootorsõidukite sõidukiiruste mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks

piisab mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest ning eraldi

akrediteeringud ei ole nõutavad, kuna kontrollija ning menetleja pädevus

liiklusjärelevalve teostamiseks, ning vajadusel väärteomenetluse läbiviimiseks, tuleneb seadusest ja nendega kooskõlas olevatest alamastme õigusaktidest, sealhulgas

on kiirusmõõturite kasutamise mõõtemetoodika sätestatud Vabariigi Valituse määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile

ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Seadustega ning nendega kooskõlas olevate

alamastme õigusaktidega, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrustega, sätestatud pädevus ei kuulu täiendavalt akrediteerimisele.

Karistusseadustiku (KarS) § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii

tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. G.A avaldatu kohaselt ei ole ta üldse

lubatud suurimat sõidukiirust ületanud. Kohtu hinnangul ületas G.A

lubatud suurimat sõidukiirust, milleks oli 50 km/h, ettevaatamatusest, hooletusest

(KarS § 18 lg 3) – tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud välditav lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamine 36 km/h võrra.

Väärteoasjas puuduvad G.A käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Liiklusseaduse § 15 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h.

Liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 punktis 1 sätestatu kohaselt võib kohaldada liiklusseaduse

§ 227 lõikes 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

G.A jättis 24.11.2014.a kella 13:34 ajal mootorsõidukit juhtides hooletusest täitmata liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõude ja pani sellega toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

16

V™S § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks.

Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes G.A süü ulatusest – juhtis päevasel ajal (13:34) mootorsõidukit

tiheda asustusega Annelinnas ja tiheda liiklusega Kalda teel, ületades lubatud

suurimat sõidukiirust (50 km/h) 36 km/h võrra hooletusest, millega kätkes endast kõrgendatud ohtu kaasliiklejatele, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei

ole, puuduvad kohtul G.A liiklemisel õiguskuulekusele mõjutamiseks ja

õiguskorra kaitsmiseks küllaldaselt põhjendatud alused G.A-le mõistetud karistuse liigi muutmiseks ja karistuse vähendamiseks. Põhikaristusena juhtimisõiguse kaheks kuuks äravõtmine on niigi alla sanktsiooni keskmist määra.

Rahatrahvi karistusena kohaldamine ei ole G.A suhtes senini tulemuslikuks

osutunud, mistõttu ei ole rahatrahvi kohaldamine G.A suhtes ka põhjendatud. Karistusregistri teatiselt (lk 16-19) nähtuvalt on G.A liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest paljukordselt karistatud, sealhulgas on karistatud ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamiste eest, kuid senini on kõik rahatrahvid tasumata ning

liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemine on üha jätkunud. 20.05.2015.a kohtuistungil võttis menetlusalune isik G.A õigeks, et ta pole ühtegi trahvi tasunud, tuues põhjenduseks, et tal pole selleks raha olnud, on küll töötanud, kuid on teinud seda mitteametlikult (lk 149). Sellega, et G.A on palju tasumata rahalisi

kohustusi, sealhulgas ka liiklusalaste õigusrikkumiste eest ning lubatud suurima

sõidukiiruse ületamiste eest, on kooskõlas ka elektroonsest täitemenetlusregistrist

tehtud andmete väljatrükk G.A kui võlgniku suhtes erinevates täiteasjades

menetlemisel olevate rahaliste nõuete kohta

(lk 75-138).

Kokku on G.A-le

liiklusalaste rikkumiste eest karistuseks mõistetud ning tasumata jäänud rahatrahve enam kui 3500€. Isiku suhtes, kellel juba on palju rahalisi kohustusi, sealhulgas liiklusalaste väärtegude eest ning nende hulgas ka liiklusseaduse § 227 järgi kvalifitseeritud lubatud suurima

sõidukiiruse ületamiste eest, kuid kes on jätnud kõik rahatrahvid tasumata ning

jätkanud liiklusnõuete rikkumist, ei ole enam rahatrahv kohane karistus ning

õiguskuulekusele mõjutamiseks õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

Karistusregistri teatisel (lk 16-19) kajastatu kohaselt on G.A karistatud:

• 15.11.2014.a liikluskindlustuse seaduse § 81, LS § 207 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300€,

• 16.03.2014.a liikluskindlustuse seaduse § 66¹ lg 1 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180€,

• 29.10.2013.a LS § 239 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300€,

• 06.10.2013.a LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 28€,

• 06.10.2013.a LS 207 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80€,

• 27.09.2013.a LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 100TÜ, s.o 400€,

• 02.07.2013.a LS § 239 lg 2 järgi rahatrahviga 56 trahviühikut, s.o 224€,

• 26.06.2013.a LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320€,

17

• 20.11.2012.a LS § 207 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20€,

• 19.10.2012.a liikluskindlustuse seaduse § 66¹ lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120€ ja LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80€,

• 12.09.2012.a LS § 239 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140€,

• 03.09.2012.a LS § 242 lg 1, LS § 239 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200€,

• 02.02.2012.a LS § 201 lg 1, LS § 242 lg 1, KarS § 276 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400€,

• 02.02.2012.a LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260€,

• 09.01.2012.a LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40€;

lubatud suurima sõidukiiruse ületamiste eest:

• 23.09.2014.a LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400€,

• 23.08.2013.a LS § 201 lg 2, LS § 227 lg 1 järgi 5 päeva arestiga,

• 16.10.2012.a LS § 227 lg 2 järgi 35 trahviühikuga, s.o 140€.

Kuna 2011.a ja sellele eelnevad liiklusalased väärteod võivad olla KarS § 82 lg 4 alusel käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud, siis käesolevalt neid ei kajastata.

G.A on väärteomenetluses avaldanud enda elukohaks XXXX. 20.05.2015.a kohtuistungil G.A esitatud väited selle kohta, et tal on vaja teha kriminaalasjas talle karistuseks mõistetud üldkasulikku tööd ning tööl käia autosid remontimas Tartu

linnas üüritavas garaažis

(lk 149)

, ei ole küllaldaselt põhjendatud aluseks

juhtimisõiguse äravõtmise karistusliigina kohaldamise G.A suhtes

välistamiseks. Nii üldkasuliku töö tegemise kohustus kui ka väidetav autode remontimine Tartu linnas olid G.A-le teada ka 24.11.2014.a. Üldkasulikku tööd tehakse üldjuhul süüdimõistetu elukohas. Üldkasuliku töö tegemise kohta on võimalik koostöös ja kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga muuta. G.A on võimalik

avaldada enda kriminaalhooldusametnikule soovi üldkasuliku töö tegemise koha

muutmiseks. Ametliku töökoha, sealhulgas Tartu linnas autode remontimise kohta, kohtule ühtegi tõendit esitatud ei ole. KarS § 50 lõikes 2 täheldatud liikumispuuet, mis välistaks juhtimisõiguse äravõtmise

kohaldamise, G.A ei ole. Ka 20.05.2015.a kohtuistungil G.A käitumisest ühtegi liikumispuudele viitavat asjaolu ei nähtunud.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/