3-14-51157/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-51157 Haldusasi K. K kaebus Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 korralduse nr 526-k osaliseks tühistamiseks ja 27.10.2004 korralduse nr 2095-k tühisuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – K. K; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inge Lumiste RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.05.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 korralduse nr 526-k „Endise kinnistu nr 5288 maa mittetagastamine ja kompensatsiooni määramine“ punktiga 1 jäeti õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse „Kivinuka nr b“, endise kinnistu nr 5288 (üldpindala 135 100 m2) maast tagastamata 22 097 m2. Korralduse nr 526-k punktist 1.4 ilmneb, et Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldusega nr 2095-k oli määratud L ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 7876 m2 ostueesõigusega erastamiseks, millest 899 m2 puhul oli tegemist endise kinnistu nr 5288 koosseisu kuulunud maaga ja et L maa (katastritunnus 78404:409:0035, registriosa nr 19651701) oli Harju Maakohtu kinnistusosakonnas ühtlasi ka kinnistatud. Sama korralduse punktiga 4 määrati Mustamäe linnaosas, endisel kinnistul nr 5288 asuva 22 097 m2 suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks 9877 eurot, kompensatsiooni saajaks K. K ning punktiga 7 loeti endise kinnistu nr 5288 maa tagastamise ja kompenseerimise taotlus lahendatuks.

2. K. K esitas 13.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 korralduse nr 526-k osaliseks tühistamiseks. Kaebuses on nimetatud punktide 1.4, 4 ja 7 tühistamist.

2 Samuti taotles kaebaja Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korralduse nr 2095-k tühisuse kindlakstegemist (tl 6-8).

3. Tallinna Halduskohtu 01.07.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli selgitada vaidlustatud korralduse p-i 4 tühistamise eesmärke ja vajaduse korral nõuet täpsustada. K. K teatas 21.07.2014, et vaidlustab 09.04.2014 korralduse nr 526-k punkti 4 osaliselt, vastavas proportsioonis 899 m2 suuruse maatükiga, mille tagastamata jätmisega kaebaja ei nõustu (tl 20-22).

4. Tallinna Halduskohtu 21.10.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 23) ja 11.03.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 35).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5. Kaebaja leiab, et kuivõrd ORAS § 18 lg 1 keelab kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni muuta selle vara omandivormi, on seda sätet rikkunud tehingud tühised. Kaebaja on õigustatud nõudma selle varaga tehtud tehingute tühisuse tunnustamist, mille osas ta on tunnistatud õigustatud subjektiks. Kaebajale ei ole teada, et vara osas oleks toimunud heauskset omandamist, mis välistaks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Kuna ostueesõigusega erastamise tehing on tühine, siis on vara tagastamine võimalik.

6. Täiendavas 21.07.2014 seisukohas märgib kaebaja, et ei nõustu Tallinna Linnvalituse 09.04.2014 korralduse nr 526-k punktiga 4 osaliselt s.o. 899 m2 suuruse maatüki tagastamata jätmisega. Korralduse nr 526-k punktist 1.4 tuleneb, et Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldusega nr 2095-k määrati aadressil L ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 7876 m² ostueesõigusega erastamiseks, millest 899 m2 on endise kinnistu nr 5288 maa. Kaebaja ei nõustu korralduse nr 526-k punktiga 7, kuna kinnistu nr 5288 kompenseerimise ja tagastamise taotlust ei saa lugeda lahendatuks. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korralduse nr 2095-k alusel ostueesõigusega erastamisel on olnud tegemist seadusega vastuolus oleva tehinguga, mis on kehtetu algusest peale. Kuna ostueesõigusega erastamise tehing on tühine, siis taotleb kaebaja endise kinnistu nr 5288 maade hulka kuulunud ja L ehitise teenindamiseks eraldatud 899 m2 suurusega maatüki tagastamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldus nr 2095-k ei ole vastuolus ORAS § 18 lg 1 sätestatud keeluga. ORAS § 18 lg 1 ei ole antud juhul asjassepuutuv. Seega on õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata jätmine selles osas, milles maa kuulub teise isiku ehitiste juurde teenindamiseks vajaliku maana, vastavuses maareformi seadusega ja seega õiguspärane.

8. Vastustaja märgib, et 27.10.2004 korraldusega nr 2095-k määrati L asuval maal paiknevate AS THEKA omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks maareformi seaduse § 7 lg 5 alusel ja kooskõlas MaaRS § 7 lg 52, § 20 lg 1, § 21 lg 4, § 22 lg 1, § 221 lg 1, lg 6 ja § 222 lõikega 1. Ebaõige on ka kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei oleks enne vara tagastamise küsimuse otsustamist tohtinud L maad ostueesõigusega erastada.

9. Vastustaja leiab, et 27.10.2004 korraldus nr 2095-k vastab haldusmenetluse seaduse § 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele - see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kuna antud juhul ei ole ORAS § 18 lg 1 kohaldatav ja ei esine haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud haldusakti tühisuse aluseid, ei ole 2004. aasta korraldus tühine. Vastustaja on seisukohal, et 09.04.2014 korralduse nr 526-k punkt 1.4, punkt 4 ning punkt 7 on õiguspärased.

3 10. Vastustaja märgib, et 27.10.2004 korraldusega nr 2095-k, ei ole Tallinna linn L maad erastanud, vaid on teinud üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid. L maa erastamise AS-le THEKA on korraldanud maavanem. Kinnistusraamatu andmetel sai AS THEKA L kinnistu omanikuks 06.03.2006, alates 27.06.2006 on kinnistu omanik OÜ Novatel Partner. Seega on vaidlustatud haldusakt täidetud ning selle tagasitäitmine ei ole võimalik. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et 27.10.2004 korralduse nr 2095-k vaidlustamine ei võimalda kaebajal saavutada kaebuse eesmärki, milleks on erastatud maa koosseisus oleva 899 m2 endise kinnistu maa tagastamine kaebajale. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 korraldust nr 526-k ning taotletud selle osalist tühistamist. Arvestades asjaolu, et nimetatud korraldus baseerub osaliselt ka Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldusel nr 2095-k, siis peab kaebaja veel vajalikuks korralduse nr 2095-k tühisuse kindlakstegemist.

12. Vaidlus puudutab endise kinnistu nr 5288 (üldpindala 135 100 m2) õigusvastaselt võõrandatud maid, millest jäeti tagastamata 22 097 m2 suurune osa. Vastavate maatükkide tagastamata jätmist on põhjendatud Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 526-k punktides 1.1 kuni 1.5, kuid kaebaja õigustega seonduvad eelkõige punktid 1.4, 4. ja 7. K. K taotleb nimetatud punktide tühistamist. Korralduse nr 526-k punktis 1.4 on tuginetud sellele, et Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldusega nr 2095-k oli määratud L ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 7876 m2 ostueesõigusega erastamiseks, millest 899 m2 puhul oli tegemist endise kinnistu nr 5288 koosseisu kuulunud maaga ja et L maa (katastritunnus 78404:409:0035, registriosa nr 19651701) on Harju Maakohtu kinnistusosakonnas ühtlasi ka kinnistatud. Seetõttu määrati sama korralduse punktiga 4 Mustamäe linnaosas, endisel kinnistul nr 5288 asuva 22 097 m2 suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks 9877 eurot, kompensatsiooni saajaks K. K ning punktiga 7 loeti kinnistu nr 5288 maa tagastamise ja kompenseerimise taotlus lahendatuks. K. K ei nõustu vastustajaga selles, et L ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka loeti ka endise kinnistu nr 5288 koosseisu kuulunud 899 m2 suurune maatükk ja et seda võimaldati ostueesõigusega erastada. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja arvates õige ka korralduse nr 526-k punktis 4 nimetatud kompensatsioon, sest 899 m2 suurune maatükk oleks tulnud tagastada. Kaebaja soovib vastava maatüki tagastamist, aga mitte kompensatsiooni ning seetõttu ei saa kaebaja arvates endise kinnistu nr 5288 maa tagastamise ja kompenseerimise taotlust ka lahendatuks lugeda (vaidlustatud korralduse p 7). Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldust nr 2095-k, millele vastustaja kaebaja poolt vaidlustatud korralduse nr 526-k punktis 1.4 tugines ja millega oli määratud kindlaks Nõmme linnaosas, L asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik ning ostueesõigusega erastatav krunt (899 m2 puhul oli tegemist endise kinnistu nr 5288 koosseisu kuulunud maaga), peab kaebaja tühiseks, sest ORAS § 18 lg 1 kohaselt oli keelatud vara võõrandada kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni. Vastustaja omakorda leiab, et tegemist oli maasuhete ümberkorraldamisega, mistõttu kohaldus maareformi seadus ja mis tähendab seda, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata jätmine teisele isikule kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maana oli igati põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste sellekohaseid väiteid hinnata.

13. Kohus nõustub vastustajaga selles, et maasuhete ümberkorraldamise puhul kohaldub eelkõige maareformi seadus. MaaRS § 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Nähtuvalt haldusasja materjalist oli tegemist nimelt

4 ostueesõigusega erastamisega ning taolised küsimused oligi vaja otsustada enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse lahendamist. Seega ei ole ORAS § 18 lg 1 selles kontekstis asjassepuutuv.

14. Lähtuvalt eeltoodust ei saa rahuldada ka kaebaja taotlust Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korralduse nr 2095-k tühisuse kindlakstegemiseks. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 kohaselt on tühise korraldusega tegemist ainult sel juhul kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Antud juhul korralduse nr 2095-k puhul tühisele haldusaktile viitavaid tunnuseid ei ilmne. Vastupidi, sellest on juhindutud ja see on käesolevaks ajaks ka realiseerunud. Vastustaja osundab muu hulgas asjaolule, mille kohaselt on vastava kinnistu (L) omanik käesolevaks ajaks muutunud, mistõttu ei oleks haldusakti tagasitäitmine võimalik. Arvestades asjaolu, et korralduse nr 2095-k tühisust tuvastada ei saa, ei ole ka korralduse nr 526-k punkti 1.4 tühistamiseks alust, mis omakorda tähendab seda, et eelnimetatud korralduse punktide 4 ja 7 tühistamiseks ei ole samuti alust.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lõikes 1 on sätestatud, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Tallinna linn on viidanud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses muu hulgas ka kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalusele lähtuvalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 2, sest sellega ei ole võimalik saavutada 899 m2 suuruse maatüki tagastamist ehk kaebuse sisulist eesmärki. Kirjaliku vastuse esimese punktiga on taotletud siiski kaebuse rahuldamata jätmist, mis tähendab seda, et HKMS § 151 lg 2 p-s 1 nimetatud võimalust tuleb vaadelda alternatiivsena ja tõlgendada seda nii, et see ei ole vastustaja jaoks enam olemuslik olukorras, kus kaebus jääb kokkuvõttes rahuldamata. Seetõttu kohus alternatiivse taotluse rahuldamata jätmist käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi ka ei kajasta. Vastsutaja küsimusepüstitus on iseenesest küll asjakohane, kuid praguses menetlusfaasis ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine enam otstarbekas ning kohus pidas vajalikuks lahendada selle siuliselt. Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastusest võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema.

16. HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik