3-15-324/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-324 Haldusasi AS YIT Ehitus ja AS Lemminkäinen Eesti kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.01.2015 otsuse vaidlustusasjas nr 2-15/153002 ning Pärnu Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr tühistamiseks Menetlusosalised Vaidlustajad (kaebajad) – AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS, volitatud esindajad advokaadid Kaido Loor, Rando Antsmäe, Margus Arvisto ja Martin Lepp; Hankija – Pärnu Linnavalitsus, volitatud esindaja advokaat Kristina Laarmaa Kolmas isik – Eventus Ehitus OÜ, volitatud esindaja advokaat Siret Siilbek Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.03.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 05.05.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-324 muutmata.

2. Mõista AS-lt YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS-lt solidaarselt Eventus Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulud 2456 (kaks tuhat nelisada viiskümmend kuus) eurot ja 40 senti. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.06.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-15-324 2(7) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse 16.07.2014 korraldusega nr 361 riigihankes „Pärnu Rannastaadioni uue tribüünihoone ehitamine ja staadioni renoveerimine“ kvalifitseeriti teiste hulgas Eventus Ehitus OÜ ning ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS, tunnistati nende pakkumused vastavaks ning tunnistati edukaks Eventus Ehitus OÜ pakkumus. Ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, taotledes Eventus Ehitus OÜ osas korralduse kehtetuks tunnistamist. VAKO rahuldas 19.08.2014 otsusega vaidlustuse ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega haldusasjas nr 3-14-51897 jäi VAKO otsus muutmata.

Pärnu Linnavalitsuse 22.12.2014 korraldusega nr 640 Eventus Ehitus OÜ pakkumus kvalifitseeriti (p 1), tunnistati vastavaks (p 2) ning edukaks (p 3). VAKO 19.08.2014 otsuses leiti, et HT osa III p 2.3 alapunktis 3 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastamiseks peab pakkuja olema ehitanud või renoveerinud vähemalt ühe jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni või olema teinud olulise osa töödest sellise staadioni ehitusvõi renoveerimistöödel; pakkuja ei pea olema olnud ehitustööde peatöövõtja. Eventus Ehitus OÜ pakkumuse eelnimetatud tingimusele vastavuse väljaselgitamiseks nõudis hankija välja alltöövõtulepingud ja info teostatud tööde sisu ja mahtude kohta. Samuti pöördus hankija sõltumatu riiklikult tunnustatud ehituseksperdi Tanel Seppeli poole, kes esitas ekspertarvamuse nr 001071. Eventus Ehitus OÜ tugines kvalifitseerimistingimuse täitmisel alltöövõtja OÜ Sahkar TT poolt Tartu Tamme staadionil ning Tehvandi suusastaadionil teostatud töödele. Eksperthinnangu kohaselt teostas OÜ Sahkar TT eelnimetatud staadionitel töid ulatuses, mis annab ehitusettevõtjale keskse jalgpalliväljaku ja jooksuradadega staadioni ehitamiseks või renoveerimiseks vajaliku võimekuse.

Ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS esitasid VAKO-le vaidlustuse Pärnu Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 640 kehtetuks tunnistamiseks. Ühispakkujad leidsid, et Eventus Ehitus OÜ pakkumus on õigusvastaselt kvalifitseeritud. Hankija ei kontrollinud pakkuja vastavust kõikidele HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele saab kontrollida ja tuvastada üksnes hankija, mitte aga ekspert. OÜ Sahkar TT poolt teostatud tööd ei vastanud HT osa III p 2.3 alapunktis 3 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele, sest äriühing polnud teinud staadioni ehitustöid olulises osas ning ei olnud ka viimase viie aasta jooksul ehitanud vähemalt kahte 2400 m2 suletud netopinnaga sarnast hoonet.

VAKO jättis 29.01.2015 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) VAKO 19.08.2014 otsusega ei piiratud hankija diskretsiooni otsustamaks, kuidas sisustada mõistet „olulise osa töödest“. VAKO kontroll diskretsiooni teostamise üle on piiratud. Käesolevas asjas on hankija piisavalt kontrollinud ja põhjendanud kolmanda isiku kvalifikatsiooni vastavust seonduvalt HT osa III p 2.3 alapunktis 3 sätestatud staadionite ehitamise või renoveerimise tingimusega. Vaidlust ei ole, et piisab ka olulise osa renoveerimistööde tegemisest. Isegi siis, kui kvalifitseerimiseks nõutavate tööde osas on HT mitmetimõistetav, ei saa ühispakkujad nõuda pakkujate kvalifitseerimise staadiumis kvalifitseerimise tingimusele sellise sisu omistamist, mille kohaselt peaks pakkuja olema teostanud ka kõik ühispakkujate poolt nimetatud nn staadioni-spetsiifilised tööd (nt katendite

3-15-324 3(7) rajamine) või et esitatud referentsid peaksid katma kõiki staadioni ehitamiseks vajalikke töid. Tuginedes korralduses ekspertarvamusele, on hankija piisavalt kontrollinud kolmanda isiku vastavust eelkirjeldatud kvalifitseerimistingimusele; 2) kolmas isik vastab ka teisele HT osa III p 2.3 alapunktis 3 esitatud tingimusele, mille kohaselt peab pakkuja olema viimase 5 (viie) aasta jooksul ehitanud vähemalt 2 (kaks) vähemalt 2400 m2 suletud netopinnaga sarnase hoone. Puudub vaidlus, et Lepola objekt tervikuna vastab põhimõtteliselt hoone netopinna nõudele (hoone netopind 2930,3 m2). Kogu objekti netopinnast moodustavad 1776,8 m2 tööd, mis on seotud hoone juurdeehitusega. Seega on kolmas isik hoone netopinna suuremas osas igal juhul teostanud HT nõuetele vastavaid ehitustöid ja isegi juhul, kui rekonstrueerimistöid ülejäänud 838,9 m2 ulatuses olulises mahus ei tehtud, ei saa hankija jätta kolmandat isikut kvalifitseerimisnõudele mittevastavuse tõttu kvalifitseerimata.

2. Ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotlesid VAKO 29.01.2015 otsuse ja Pärnu Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 640 tühistamist. Kaebajad jäid vaidlustusmenetluses avaldatud seisukohtade juurde.

3. Pärnu Linnavalitsus ja Eventus Ehitus OÜ palusid jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 4000 eurot. Kohtuotsuse põhjendused:

1) hoone ehitamise kogemuse nõude sisuks oli see, et pakkuja peab viimase viie aasta jooksul olema ehitanud vähemalt kaks vähemalt 2400 m2 suletud netopinnaga sarnast hoonet. Tuusula valla ehitusjuht on kinnitanud, et Lepola kooli ja lasteaiahoone suletud netopinnaks on 2930 m2. Ehitustööd seisnesid olemasolevas kahekorruselises koolimajas loetletud tööde teostamises ning sellele hoonele laienduse ehitamises. Jooniste põhjal on kogu objekti suletud netopinna suurust arvestades usutav, et tööde objektiks olnud olemasoleva koolihoone suletud netopind oli 1153,5 m2 ning püstitatud laienduse suletud netopind 1776,8 m2.

Uus osa ehitati olemasoleva koolihoone külge. Seega on OÜ Eventus Ehitus poolt tehtud tööde tulemuseks üks 2930 m2 suuruse suletud netopinnaga terviklik ehitis. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 p-de 2 ja 3 kohaselt on ehitamisena käsitatav ka ehitise laiendamine ja ehitise rekonstrueerimine. Kvalifitseerimistingimust ei saa tõlgendada selliselt, et töid peab olema teostatud mahus, mis vastab 2400 m2 hoone püstitamisele. Vaidlusaluses HT sättes nimetatakse üksnes ehitamist, mis endas ka laiendamist ja rekonstrueerimist. Sellises olukorras on mõistlik lähtuda analoogiast ehitise olulise rekonstrueerimisega.

Lepola objektil püstitatud ehitise uued osad moodustavad kogu objekti suletud netopinnast umbes 60%. EhS § 2 lg 81 kohaselt on hoone olulise rekonstrueerimisega tegemist, kui rekonstrueerimistööde kulud on suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Objekti uute osade püstitamise konstruktsiooniliste tööde maksumus peab igal juhul ületama ühe neljandiku sarnase 2400 m2 suuruse ehitise ehitusmaksumusest. Seega ei ole vaja hakata täpsemalt hindama seda, millised Lepola kooli vana osa ehitustööde mahtude loendis esitatutest on käsitatavad rekonstrueerimistöödena ja millised mitte;

2) staadioni ehituskogemuse nõude kohaselt peab pakkuja olema ehitanud või renoveerinud vähemalt ühe jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni. Hankijal oli õigus hinnata uuesti Eventus Ehitus OÜ vastavust nimetatud tingimusele. Hankija varasema otsuse kehtetuks tunnistamist ei toonud kaasa mitte VAKO tuvastatud asjaolu, et Eventus Ehitus OÜ ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele, vaid see, et hankija polnud tema vastavust nõuetekohaselt hinnanud;

3-15-324 4(7) 3) õige ei ole kaebajate väide, et hankija ei kontrollinud kolmanda isiku vastavust kõigile HD- s sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-s 6 on sätestatud, et pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Väljakujunenud praktika kohaselt ei pea hankija otsust pakkuja kvalifitseerimise kohta kirjalikult eraldi põhjendama. Kaheldes hankija otsuse õiguspärasuses, on igal teisel pakkujal võimalik konkreetse pakkuja kohta tehtud kvalifitseerimise otsus vaidlustada, millisel juhul peab hankija suutma vastavat otsust põhjendada.

Teise pakkuja kohta tehtud otsust ei saa vaidlustada pelgalt motiivil, et selles ei ole esitatud põhjendusi. Käesoleval juhul oli hankija 22.12.2014 otsuse teinud olukorras, kus varem oli Eventus Ehitus OÜ pakkumuse vastavuse osas ühele konkreetsele nõudele juba vaidlus toimunud. Seega oli mõistlik esitada põhjendused selle kohta, miks Eventus Ehitus OÜ pakkumus sellele nõudele siiski vastab. Hankija ei pidanud otsuses tingimata esitama põhjendusi selle kohta, miks vastab Eventus Ehitus OÜ pakkumus ka ülejäänud tingimustele;

4) vaidlust ei ole selles, et hankijale oli siduv VAKO 19.08.2014 otsuses antud tõlgendus. VAKO otsus ei sisalda suuniseid, kuidas kontrollida, kas pakkujal on piisav kogemus staadioni kui eripärase objekti ehitamisel. VAKO ei täpsustanud, millist liiki või millistes mahtudes tehtud töid peab hankija tingimata käsitama olulise osana staadioni ehitusvõi renoveerimistöödest. Seega pidi hankija selle üle otsustama kaalutusõiguse alusel. RHS ei välista selliste kvalifitseerimise tingimuste seadmist, millele vastavust tuleb hankijal hinnata kaalutlusreeglite alusel.

Kvalifitseerimise tingimuse sõnastust ja sellele VAKO poolt antud tõlgendust silmas pidades oli hankijal avar kaalutlusruum, hindamaks, kas Eventus Ehitus OÜ tegevus vähemalt ühel referentsobjektina nimetatud staadioni ehitamisel on vaadeldav olulise osana jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni ehitustöödest. Selline hinnanguline otsus on õigusvastane, kui otsustaja on lähtunud ilmselgelt asjakohatutest kaalutlustest või kui otsus on meelevaldne. Antud juhul see nii ei ole. Kui hankija peab juba esitatud tõendite ja pakkuja antud selgituste alusel kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitava asjaolu esinemist piisavalt tõendatuks ega ole seejuures talle esitatud tõendeid ja muid asjaolusid ilmselgelt valesti hinnanud, ei saa hankijale hiljem ette heita liiga vähest uurimist.

Hankijal peab olema mõistlikus ulatuses võimalik tugineda ka pakkuja poolt antud selgitustele ning neid usaldada, ilma et iga konkreetse arvnäitaja või muu detaili kohta tuleks tingimata nõuda tõendite esitamist;

5) hankija nõudis Eventus Ehitus OÜ-lt täiendavaid selgitusi nii Tartu Tamme staadionil kui Tehvandi suusastaadionil OÜ Sahkar TT poolt tehtud ehitustööde kohta ning sai selle kohta OÜ Sahkar TT ja eelnimetatud objektide peatöövõtja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahelised lepingud ja tööde üleandmise aktid ning nende staadionite ehituse riigihankemenetluse avalikud dokumendid. Samuti olid hankija jaoks teada varasemas vaidlustusja kohtumenetluses Eventus Ehitus OÜ poolt esitatud selgitused ja andmed. RHS ei keela hankijal pakkuja kvalifikatsiooniga seotud asjaolude kindlakstegemiseks pöörduda eksperdi poole.

Samas ei saa ekspert teostada kaalutlusõigust hankija eest. Küsimus sellest, kas teatud tööd moodustavad kvalifikatsioonitingimuse tähenduses olulise osa teatud ehitustöödest või mitte, ei ole ehitustehniline küsimus, vaid hinnangu küsimus. Seega ei oleks hankija saanud oma otsuse tegemisel tugineda ainuüksi ekspert T. Seppeli arvamuse kokkuvõttele. Ekspert on sõnaselgelt asunud seisukohale, et staadioni ehitusel on mullatööd põhilised tööd ja nendest sõltub otseselt edasiste tööde tegemise kui ka kogu objekti lõppkvaliteet tervikuna.

Samuti leidis ekspert, et korrektselt ja projektdokumentatsiooni kohaselt tehtud aluskonstruktsioonide tööde puhul ei ole pealiskatete ehitamine ehitustehniliselt keerukas. Nende riiklikult tunnustatud eksperdi seisukohtade valguses ei saa hankija seisukohta, et OÜ Sahkar TT poolt Tamme ja Tehvandi staadionitel tehtud tööd moodustavad olulise osa nende staadionite ehitustöödest, pidada meelevaldseks ega põhimõtteliselt valedest asjaoludest lähtuvaiks. Seega ei ole hankija otsuse tegemisel

3-15-324 5(7) väljunud kaalutusõiguse piiridest. Teiste pakkujate hinnangutel ei saa pakkuja kvalifitseerimise üle otsustamisel olla suurem kaal kui hankija hinnangul. Kaebajate esitatud asjatundjate Ain Kendra ja Hannes Kase seisukohad ei ole hankija otsusega vastuolus. Nad on leidnud, et tehtud tööde osas võib järeldada, et OÜ-l Sahkar TT on staadioni ehitamise kompetents pinnasetööde ja aluste ehitamise osas, kuid mitte pealiskatendite rajamise osas. Need arvamused ei lükka ümber T. Seppeli seisukohta, et staadioni ehitamisel on mullatööd peamised tööd; 6) vaidlust ei ole selles, et OÜ Sahkar TT ei ole teinud dreenasfaltkatte ja tartaankatte paigaldamise töid ning markeerimistöid. Tegemist on staadionispetsiifiliste töödega, mis aga ei tähenda, et oluline osa staadionite ehitamise töödest peaks tingimata hõlmama ka selliseid töid. Pole põhjust asuda seisukohale, et varem staadioni pinnasetöid ja aluskattetöid teinud ettevõtja ei saaks hanke objekti ehitamisega hakkama spetsiifiliste oskuste või kogemuse puudumise tõttu. Sõlmitavas hankelepingus ei nõuta, et pakkuja teeks kõik tööd ise, allhanke kasutamine ei ole välistatud; 7) õige ei ole kaebajate väide, et Tehvandi suusastaadioni näol pole tegemist jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioniga. HD-s ei ole seatud täpsemaid parameetreid aktsepteeritavate referents-staadionite kuju või muude selliste iseärasuste kohta. Tehvandi staadionil on nii jooksurajad kui ka jalgpalliväljak, mis on tervet staadionikompleksi arvestades kesksel kohal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 24.03.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. Halduskohtu otsusele esitatavad vastuväited on alljärgnevad: 1) halduskohus leidis vääralt, et nn piiripealsetel juhtudel tuleb eelistada otsust pakkuja kvalifitseerida. Selline kohtu seisukoht ei arvesta teiste oluliste riigihangete põhimõtetega, nt peavad hankija otsused olema kontrollitavad, pakkujaid ei tohi diskrimineerida, hankemenetlus peab olema läbipaistev. Eelistades konkurentsi parema ärakasutamise põhimõtet, on kohus jätnud tähelepanuta, et tagatud ei pruugi olla riigihanke peamise eesmärgi (saada Eesti parim ja IAAF nõuetele vastav staadion) täitmine, sest kvalifitseeritud ja edukaks tunnistatud on isik, kellel puudub staadioni väga oluliste eriosade (jooksurajad jms) ehitamise kogemus; 2) kolmas isik ei vasta staadioni ehituskogemuse tingimusele. Kolmanda isiku kogemuse olemasolu väljaselgitamine on fakti tuvastamise küsimus, mistõttu ei saa tegu olla vastustaja kaalutlusotsusega. Isegi juhul, kui kaalutlusõigus on olemas, jättis kohus tähelepanuta, et kolmanda isiku kvalifitseerimisel pidi kindlasti hindama ka seda, kas tähtsateks peetud tööd andsid kolmandale isikule vajaliku võimekuse ja piisava kogemuse staadioni kui spetsiifilise ehitusobjekti ehitamiseks. Kohus leidis ebaõigesti, et pole üldse oluline, kas kolmas isik tegi referentsobjektidel vajalikud staadionispetsiifilised tööd. VAKO ning Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-14-51897 leidsid, et staadion ei ole tavaline ehitusobjekt ning pakkuja peab olema teostanud nn staadionispetsiifilisi töid. Halduskohus märkis õigesti, et OÜ Sahkar TT ei ole ehitanud jooksuradade tartaankatet ja dreenasfaltkatet ega jooksuradasid markeerinud. Seega ei ole kolmas isik kõiki vajalikke töid teinud. Tehvandi suusastaadion ei ole üldse referentsobjektina kasutatav; 3) kolmas isik ei vasta hoonete ehituskogemuse tingimustele. Kohus on arusaamatult asunud hoone laiendamist kõrvutama rekonstrueerimisega ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et hoonele laienduse ehitamine on tegelikult võrreldav ehitise püstitamisega. Laienduse enda suletud netopind oleks pidanud olema vähemalt 2400 m2. Vastustaja ise ei ole hoonete

3-15-324 6(7) ehituskogemuse tingimust kunagi tõlgendanud nii, nagu seda tegi kohus. Nii vastustaja kui kolmas isik on leidnud, et Lepola objekti puhul ei saa lähtuda üksnes juurdeehitusest, vaid oluline on tuvastada, kas koolimaja vanas osas teostati olulises osas rekonstrueerimistöid; 4) vastustaja kontrollis kolmanda isiku vastavust staadioni ehituskogemuse tingimusele vastuolus VAKO 19.08.2014 otsusega. Hankija tegi otsuse sama dokumendikogumi alusel, mille osas on olemas siduv ja jõustunud VAKO lahend, mis vastavate dokumentide alusel välistab kolmanda isiku kvalifitseerimise võimaluse; 5) vastustaja ei kontrollinud kolmanda isiku vastavust kõigile HT-s sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Vastustaja on 07.01.2015 vastuses vaidlustusele sõnaselgelt kinnitanud, et ta kontrollis kolmanda isiku vastavust üksnes staadioni ehituskogemuse tingimustele. Halduskohus on jätnud selle tõendi tähelepanuta.

6. Pärnu Linnavalitsus ja Eventus Ehitus OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mida VAKO või halduskohus poleks juba hinnanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada alljärgnevat.

8. VAKO 19.08.2014 otsus ega haldusasjas nr 3-14-51897 tehtud kohtuotsus ei välistanud Eventus Ehitus OÜ pakkumuse uut hindamist. Halduskohus on õigesti selgitanud, et Pärnu Linnavalitsuse 16.07.2014 korralduse kehtetuks tunnistamise tingis hankija poolt HT osa III p

2.3 alapunkti 3 vale sisustamine. VAKO ja ringkonnakohus ei analüüsinud seda, kas Eventus Ehitus OÜ pakkumus vastab VAKO poolt vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele antud tõlgendusele.

9. Sõltumata sellest, kas hankija analüüsis 22.12.2014 korralduses Eventus Ehitus OÜ pakkumuse vastavust kõigile HT-s sätestatud kvalifitseerimise tingimustele, ei too see antud juhul kaasa korralduse tühistamist. Hankija oli Eventus Ehitus OÜ vastavust hinnanud juba 16.07.2014 korralduse andmisel. Selle korralduse kehtetuks tunnistamise tingis ühispakkujate poolt alustatud vaidlus, kus vaidluse all oli üksnes staadioni ehituskogemuse tingimus. Seega on mõistetav, miks hankija 22.12.2014 korralduse andmisel keskendus just sellele küsimusele. Hankija on Eventus Ehitus OÜ vastavust kõigile HT tingimustele faktiliselt hinnanud. Olukorras, kus ühispakkujad vaidlevad sisuliselt üksnes staadioni ja hoonete ehituskogemuse tingimustele vastavuse üle, ei saa korralduse põhjendamispuudused muus osas nende õigusi rikkuda.

10. Juhul, kui kohtumenetluses leiab kinnitust, et Eventus Ehitus OÜ pakkumus vastab HT osa III p 2.3 alapunktis 3 sisalduvatele staadioni ja hoonete ehitamise kogemuse tingimustele, on lisaks konkurentsi parema ärakasutamise põhimõttele tagatud ka muud riigihanke põhimõtted, sh on kõrvaldatud ühispakkujate kartus, et Eesti ei saa IAAF nõuetele vastavat staadionit.

„Oluline osa töödest“ on määratlemata õigusmõiste. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et kuna ehituseksperdi hinnangul tagavad staadioni kvaliteedi peamiselt hästi tehtud aluspinnatööd ning OÜ-l Sahkar TT on selliste tööde kogemus olemas, ei ole alust pidada

3-15-324 7(7) õigusvastaseks hankija seisukohta, et Eventus Ehitus OÜ-l on olemas staadioni ehitamiseks vajalik võimekus. Ringkonnakohus ei korda siinkohal halduskohtu otsuse põhjendusi.

11. Ehituskogemuse tingimusega seoses märgib ringkonnakohus, et HT kohaselt loeti sarnase hoone ehitamiseks hoone püstitamise, laiendamise ja/või rekonstrueerimistööde teostamist ehitustööde peatöövõtjana. Lepola objektil toimus koolihoone laiendamine olulises osas. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et Eventus Ehitus OÜ poolt tehtud tööd vastavad kvalifitseerimistingimuses nõutule. Lisaks on kolmas isik selgitanud, et rekonstrueerimistöid tehti ka koolimaja vanas osas (vt tööde loetelu II kd, tl 13 pöördel).

12. Apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid ei lükka halduskohtu järeldusi ümber. Ühispakkujate poolt esitatud e-kirjavahetusest seoses Tamme staadioni rekonstrueerimistöödega on raske teha mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi kaebaja vastavuse kohta kvalifitseerimistingimustele.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ühispakkujate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). AS YIT Ehitus on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 7714,99 eurot (05.08.2015 ja 08.05.2015 menetluskulude nimekirjad) ning Lemminkäinen Eesti AS summas 3839,55 eurot (05.05.2015 menetluskulude nimekiri).

Eventus Ehitus OÜ menetluskulud tuleb ühispakkujatelt solidaarselt välja mõista. Menetluskulud seisnevad esindajakuludes 2456,40 eurot (05.05.2015 ja 08.05.2015 menetluskulude nimekirjad). Kulude kandmine on tõendatud ning nende suurus põhjendatud.

Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud (esindajakulud 2301,60 eurot) jäävad 109 lg 6 alusel hankija enda kanda. Linnal peab olema vajalik võimekus, et end hankevaidlustes ise esindada. Antud juhul ei olnud tegemist vaidlusega õiguse kohaldamise üle, vaid pakkumuse vastavuse üle linna enda poolt koostatud kvalifitseerimistingimustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets