3-14-52573/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52573 Otsuse kuupäev

20. mai 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Dmitri Karpovi kaebus Tartu Vangla 22. juuli 2014 käskkirja nr 6-1/762 tühistamiseks ning vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Dmitri Karpov Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetava Dmitri Karpovi suhtes kohaldati 22.07.2014 käskkirjaga nr 6- 1/762 täiendavate julgeolekuabinõudena liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist seoses kahtlusega, et ta tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. D. Karpov esitas käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 10.10.2014 vaideotsusega nr 1-11/385-4 rahuldamata.

2. 23.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse D. Karpovi kaebus Tartu Vangla 22.07.2014 käskkirja nr 6-1/762 tühistamiseks ning selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist.

3. Tartu Halduskohus esitas 20.11.2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus esitada kohtueelse menetluse materjalid ning väljavõtte D. Karpovi vanglasisesest isikuarvest. Tartu Vangla täitis kohtunõude järgmisel päeval.

4. Oma 25.11.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata D. Karpovi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Ühtlasi palus kohus selgitada, miks on kaebaja meelest haldusmenetluses kogutud tõenditele viitamine alusetu ning seda, miks kaebaja hinnangul ei saa teda lugeda käskkirjas mainitud tegude toimepanijaks. Samuti palus kohus kaebajal selgitada tema väiteid seoses kaitsjaga.

5. Tartu Halduskohtusse saabus 04.12.2014 D. Karpovi määruskaebus 25.11.2014 kohtumääruse peale koos kaebuses puuduste kõrvaldamise avaldusega. 12.12.2014 rahuldas Tartu Halduskohus määruskaebuse ning rahuldas tema taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Samuti 12.12.2014 võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

7. Oma 31.12.2014 kirjalikus vastuses kaebusele palub Tartu Vangla jätta selle rahuldamata.

8. 06.03.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 20.04.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 20.05.2015.

Kaebuse põhjendused

9. D. Karpov selgitab kaebuses, et ta ei ole talle inkrimineeritud tegusid toime pannud ning käskkiri on seega alusetu. Tema elukvaliteet langes õigusvastase täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu märgatavalt võrreldes varasemalt süüdimõistetuna avatud osakonnas viibimisega. Ta palub tunnistada õigusvastaseks ka talle kaitsja mittevõimaldamine, lähtudes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõikest 1. Samuti palub ta tunnistada õigusvastaseks ka tõenditega tutvumise mittevõimaldamise, lähtudes EIÕK artiklist 5 lõikest 4. Tuvastamisnõuete esitamist põhjendab ta kavatsusega esitada hüvitamiskaebus ning preventiivse huviga.

10. Oma 04.12.2014 kohtusse saabunud avalduses märgib D. Karpov, et haldusmenetluses kogutud tõenditele viitamine on alusetu, kuna vastustaja ei võimaldanud nendega tutvuda ja seega puudus tal võimalus neid vaidlustada. Talle ette heidetud teod ei ole tõendatud. Talt ei ole võetud ka proove ekspertiisiks. Vastustaja oleks pidanud alustama kriminaalmenetlust, mis aga jäi tegemata. Ta selgitab, et talle ei määratud kaitsjat, kuigi talle esitatud süüdistus on kriminaalsüüdistusena EIÕK artikli 6 mõttes.

Vastustaja vastuväited

11. Tartu Vangla selgitab kirjalikus vastuses kaebusele, et D. Karpovi suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna vangla julgeolekuosakonna ametnik oli oma teenistusülesannete täitmisel saanud teavet, et kaebaja on seotud Tartu Vanglasse narkootilise aine toimetamise organiseerimisega ning selle levitamisega teistele kinnipeetavatele. Kuna narkootilised ained on vanglas kinnipeetavale keelatud, nende tarvitamine on tervist kahjustav tegevus ning nende tarvitaja võib olla ettearvamatu, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks seaduslik alus olemas. Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 22.04.2012 ning ta kannab talle kriminaalasjas nr 1-12-8559 talle mõistetud 4 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust karistusseadustiku § 184 lg 2 punktis 2 sätestatud kuriteo ehk narkootilise või psühhotroopse aine suures ulatuses korduva käitlemise eest. Tartu Vangla julgeolekuosakonnalt saadud teabe kohaselt on kaebaja seotus vanglasse narkootilise aine toimetamise organiseerimisega kajastatud 06.05.2014, 29.05.2014 ning 12.06.2014 kaastööteadetes nr KT1450000135, KT1450000168 ja KT1450000182.

12. Narkootilise aine vanglasse organiseerimisega oli seotud suurem hulk kinnipeetavaid ning aine saamine vanglasse toimus kirja teel. Kinnipeetavatele saadetud kirjades oli narkootilise ainega immutatud paberid. Kuna aine ise on värvitu ja lõhnatu ning visuaalselt on seda väga raske tuvastada, on selle avastamine raskendatud. Vastustajale teadaolevalt tarbitakse saadud narkootilist ainet suitsetamise teel. Ainega immutatud paberist tehakse väiksemaid ribasid/tükke ja suitsetatakse koos tubakaga. Aine tarbimisel tekib pooleteisttunnine joobeseisund, mis sarnaneb kanepi tarbimisel tekkiva joobeseisundiga.

13. Kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole isikule karistuse määramise menetlus, seetõttu ei ole selle menetluse juures ette nähtud isikule kaitsja võimaldamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub tavapärase haldusmenetluse raames. Haldusmenetluses on esindaja kasutamine sõltub menetlusosalise enda tahtest ning esindaja leidmine on menetlusosaline enda ülesanne. Haldusorganil puudub kohustus leida isikule esindaja aga ta ei tohi teha takistusi menetluses esindaja kasutamiseks.

14. Vastustaja on seisukohal, et ei ole haldusmenetluses kaebaja õigusi rikkunud. Kuigi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega ja toimikuga, kui see on olemas, siis tuleneb HMS § 7 lõikest 3, et haldusorganile kohustatus hoida riigija ärisaladust ning hoida saladuses salastatud välisteave ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Vastustaja on eelnevalt selgitanud, et kaebaja seotus vanglasse narkootiliste ainete organiseerimisega on kajastatud kaastööteadetes, mis on riigisaladus ning millele juurdepääsu õigus kaebajal puudub, kaebaja ise ei ole nimetanud ühtegi dokumenti, millega tema tutvuda soovis ja mida talle ei võimaldatud. Seega on kaebaja etteheited põhjendamatud ega anna alust väita, et vastustaja on tegutsenud kaebaja suhtes väidetavate dokumentide tutvustamata jätmisel õigusvastaselt.

Kohtu seisukoht

15. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 22.07.2014 käskkirja nr 6-1/762 tühistamist. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja kohaselt vangla tuvastas, et kaebaja tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. Samuti on tuvastatud, et sellise tegevuse ja käitumisega on kaebaja aidanud oluliselt kaasa olukorra tekkimisele, kus kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja järjepidevalt narkootilist ainet, mida omakorda levitatakse vangla siseselt ning tarbitakse ja kaebaja oli väga oluliseks lüliks kogu protsessi toimumisel. Vastustaja leidis, et kaebaja näol on tegemist kinnipeetavaga, kes võib olla ohtlik endale kui ka kaaskinnipeetavatele, jätkates samalaadsete tegude toimepanemist. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1, 3, 4 alusel liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. 07.10.2014 käskkirjaga 6-1/1025 lõpetati kaebaja suhtes 22.07.2014 käskkirjaga 6-1/762 kohaldatud piirangud. Kaebaja taotleb vaidlustava käskkirja

õigusvastaseks tunnistamiseks sooviga esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Kaebaja eitab talle omistatud tegude toimepanemist ja seega kohus peab tuvastama, kas vaidlustatud käskkirjaga kaebaja suhtes piirangute kohaldamiseks esines alus ja kas käskkiri on õiguspärane.

16. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ka kaebaja poolt uute võimalike intsidentide toimepanemise ennetamisele, julgeolekuriskide vähendamisele, s.o võimaliku ohu elimineerimisele ja tulevikus samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks. Seega kohus peab esmalt kontrollima, kas olid konkreetsed alused VangS § 69 kohaldamiseks ja teisalt kas on tegemist ennetuslikku laadi meetmetega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, mitte karistuslikul eesmärgil (vt nt Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-94-10 p 12). Riigikohus on oma otsuse asjas nr 3-3-1-33-10 punktis 12 selgitanud varasemale parktikale tuginedes, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ning ei ole nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oleks tuvastatud distsiplinaarmenetluse reeglite järgi rikkumine.

17. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et ilmnes konkreetne alus vastustaja poolt VangS §-s

69 ettenähtud abinõude kohaldamiseks. 27.07.2014 pöördus julgeolekuosakonna spetsialist Taavi Veelmaa ettepanekuga Tartu Vangla direktori poole kinnipeetav D. Karpov suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ja üldsõnaliselt põhjendas oma taotlust. Õiendis on märgitud, et julgeolekuosakonna teenistusülesannete täitmise tulemusena on tuvastatud, et kaebaja tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. On konstateeritud, et kaebaja on üheks väga oluliseks lüliks kogu protsessi toimumisel ja seega on vaja tagada sellise isiku osas nõuetekohane järelevalve, millega oleks takistatud keelatud ainete vanglasse organiseerimine (tl 13).

18. Vastustaja teatas kohtule, et Tartu Vangla julgeolekuosakonnalt saadud teabe kohaselt on kaebaja seotud vanglasse narkootilise aine toimetamise organiseerimisega ning see on kajastatud 06.05.2014, 29.05.2014 ning 12.06.2014 kaastööteadetes nr KT1450000135, KT1450000168 ja KT1450000182. Vastustaja vastuses on kajastatud, et narkootilise aine vanglasse organiseerimisega oli seotud suurem hulk kinnipeetavaid ning aine saamine vanglasse toimus kirja teel. Kinnipeetavatele saadetud kirjades oli narkootilise ainega immutatud paberid. Kuna aine ise on värvitu ja lõhnatu ning visuaalselt on seda väga raske tuvastada, on selle avastamine raskendatud. Vastustajale teadaolevalt tarbitakse saadud narkootilist ainet suitsetamise teel. Ainega immutatud paberist tehakse väiksemaid ribasid/tükke ja suitsetatakse koos tubakaga. Aine tarbimisel tekib pooleteisttunnine joobeseisund, mis sarnaneb kanepi tarbimisel tekkiva joobeseisundiga (tl 34 pöördel).

19. 27.01.2015 on koostatud kohtuniku poolt koostööteatisega tutvumise protokoll, kus on kajastatud Tartu Vangla kaastööteatisega nr. KT 1450000135, KT 1450000168 ja KT 1450000182 tutvumine kohtuniku poolt, kes menetleb käesolevat asja. Kohtunik on tuvastanud, et kohtunikule esitatud Tartu Vangla julgeoleku osakonna ametniku poolt kaastööteatistest on näha, et kaebaja on aprillist kuni juuni 2014 mitu korda suitsetas tubakat paberilehe kaudu, mis oli immutatud „Spice’iga“. Peale suitsetamist joove kestab 3 tundi; kaebaja levitas nimetatud immutatud paberilehti ( tl 38). Kohus leiab, et kaastööteatistes olev informatsioon kaebaja tegude kohta, on piisav alus VangS § 69 kohaldamiseks. Kohus ei leidnud põhjusi, mis vähendaksid kaastööteatiste kaalu tõendina. VangS § 333 kohaselt vanglal on õigus teabe kogumine kaasatud salajasele koostööle isikute poolt ja seega koostööteatised on kohtumenetluses tõend vastavalt HKMS §-le 56.

20. Kuna kaastööteadete näol on tegemist piiratud juurdepääsuga riigisaladusega, millele kaebajal juurdepääsu õigust ei ole, siis kaebajal ei ole õigust sellega tutvuda ja seega ei ole vangla rikkunud kaebaja õigusi kui ei ole tutvustanud kaebajat ülalnimetatud koostööteatistega. HMS § 7 lg 3 kohaselt haldusorgan on kohustatud hoidma riigija ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteavet ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi sellega, et ei ole võimaldanud temale kaitsjat. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub haldusmenetluse raames ja HMS § 13 lg

1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada esindajat ning esindaja leidmine on kaebaja enda ülesanne. Vastustajal puudub kohustus leida kaebajale esindaja, kuid ta ei tohi teha takistusi menetluses esindaja kasutamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja tegi temale takistusi esindaja leidmiseks ja haldusmenetluses osalemiseks. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja toimingute õigusvastasust ja seega kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele.

21. Ülaltoodu alusel kohus leidis, et Tartu Vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus vanglas oluliste õigushüvede kahjustamise kohta D. Karpovi poolt ning seega oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine preventiivsel ja tõkestaval eesmärgil põhjendatud. Kõiki kohaldatud abinõusid oli käskkirjas piisavalt põhjendatud ning kohus peab neid proportsionaalseteks, kuna nende abil piirati kaebaja võimalusi võimalike õigusrikkumiste toimepanemiseks ning samal ajal ei kohaldatud niisuguseid abinõusid, mis ei olnud seotud kaebaja võimalustega teiste kinnipeetavatega suhelda ning kokku puutuda. Seetõttu oli kohtu hinnangul Tartu Vangla 22.07.2014 käskkirja nr 6-1/702 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Kohus jätab järelikult kaebuse rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik