3-14-52282/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52282 Otsuse kuupäev

20. mai 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Loveko kaebus Põltsamaa Linnavalitsuse 01.09.2014 korralduse nr 240 „Keskkonnamõju hindamise algatamine“ ja kasutuslubade taotluste menetluse viivituse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kasutuslubade taotluste menetluste jätkamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Loveko, esindaja vandeadvokaat Mirjam Vili Vastustaja – Põltsamaa linn, esindajad vandeadvokaat Martin Triipan ja advokaat Rauno Klemm

Resolutsioon

1. Jätta OÜ Loveko kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Põltsamaa linnale kuulub pais Põltsamaa linnas Põltsamaa jõel kinnistul registrinumbriga 2771035 ning paisurajatis kinnistul registrinumbriga 2563735. Loveko OÜ-le kuulub alates 31.10.2012 paisust ja paisurajatisest allavoolu asuv kinnistu, millel asub töökoda-alajaam (hüdroelektrijaam), mille abil soovib OÜ Loveko asuda hüdroelektrienergiat tootma. Kuni 31.10.2012 kuulus hüdroelektrijaama kinnistu AS-le Eesti Energia.

2. AS Eesti Energia esitas 06.05.2009 Keskkonnaametile vee-erikasutusloa taotluse Põltsamaa hüdroelektrijaama taastamiseks ning hüdroelektrienergia tootmiseks.

3. 23.07.2009 algatas Keskkonnaamet AS Eesti Energia esitatud vee-erikasutusloa taotluse menetlemisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 21 alusel Põltsamaa hüdroelektrijaama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise.

4. 14.08.2009 esitas Põltsamaa Linnavalitsus Keskkonnaametile vee-erikasutusloa taotluse Põltsamaa linnas Põltsamaa jõe tõkestamiseks ja paisutamiseks.

5. 25.08.2009 algatas Keskkonnaamet Põltsamaa Linnavalitsuse vee-erikasutusloa taotluse menetlemisel kirjaga nr JT 6-7/24397-2 KeHJS § 6 lg 1 p 21 alusel Põltsamaa paisjärve tõkestamise ja paisutamise keskkonnamõju hindamise. KMH menetlused liideti Keskkonnaameti poolt ning viidi läbi üks ühine KMH. KMH aruanne kiideti heaks 29.10.2010 Keskkonnaameti kirjaga nr JT 6-7/24864-9.

6. 08.11.2010 väljastas Keskkonnaamet Põltsamaa Linnavalitsusele vee-erikasutusloa Põltsamaa jõe jätkuvaks tõkestamiseks ja paisutamiseks Põltsamaa paisul.

7. 16.12.2010 väljastas Keskkonnaamet AS-le Eesti Energia vee-erikasutusloa, mille kohaselt on lubatud hüdroelektrijaama taastamisja rekonstrueerimistööd Põltsamaa jõel (äravoolukanali süvendamine, kaldatugevduste ja pealevoolukanali taastamistööd, teenindusplatvormi paigaldamine, turbiini paigaldus jne) ning hüdroelektrienergia tootmine Põltsamaa linnas Põltsamaa jõel. 30.11.2012 muutis Keskkonnaamet AS-le Eesti Energia väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/319828 seoses vee erikasutusloa omaniku andmete muutumisega ning vormistas loa OÜ Loveko nimele.

8. 22.04.2013 väljastas Põltsamaa linn korraldusega nr 139 kaebajale projekteerimistingimused Põltsamaa linnas Silla tn 1a hoone (hüdroelektrijaam) ja hüdroelektrijaama veehaardekanali ühise ehitusprojekti koostamiseks (projekteerimistingimused).

9. 25.06.2013 väljastas Põltsamaa linn korraldusega nr 224 OÜ-le Loveko ehitusloa hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks, ning 08.07.2013 korraldusega nr 241 ja 09.12.2013 korraldusega nr 405 ehitusload Põltsamaa paisu osade (veehaardekanal ja äravoolukanal) rekonstrueerimiseks.

10. 12.08.2014 esitas kaebaja vastustajale kasutusloa taotluse ehituslubade nr 224, 241 ja 405 alusel.

11. 01.09.2014 algatas Põltsamaa Linnavalitsus korraldusega nr 240 Põltsamaa linnas Silla tn 1a hüdroenergia tootmise käivitamiseks keskkonnamõjude hindamise.

12. OÜ Loveko esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põltsamaa Linnavalitsuse 01.09.2014 korralduse nr 240 „Keskkonnamõju hindamise algatamine“ ja kasutuslubade taotluste menetluse viivituse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kasutuslubade taotluste menetluse jätkamise kohustamiseks.

Kaebaja seisukohad

12. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole õigesti rakendanud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 21. Kaebaja leiab, et KeHJS § 6 lg 1 p

21 alusel ei saa algatada KMH kasutusloa taotluse menetluses. KeHJS § 6 lg 1 p 21 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine. See säte käsitleb olulise keskkonnamõjuga tegevusena vaid hüdroelektrijaama püstitamist või rekonstrueerimist, mitte aga hüdroenergia tootmisega alustamist. Seega ei ole õiguspärane algatada KMH hüdroenergia tootmise käivitamiseks nagu vastustaja on seda teinud. Õigusvastane oleks vastustaja poolt KHM algatamine ka hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks, sest kasutusloa taotluse menetlemise ajaks on kavandatav tegevus (hüdroelektrijaama rekonstrueerimine ) juba ellu viidud.

KMH on antud juhul läbi viidud kaebajale väljastatud vee-erikasutusloa taotluse menetluses. Kasutusloa taotluse menetlus on ehitise rekonstrueerimisele järgnev etapp, mille käigus hinnatakse tulenevalt EhS § 32 lg-test 1 ja 11 vaid valminud ehitise või selle osa vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusloale. Kasutusluba ei anna kaebajale õigust ka hüdroenergia tootmisega alustada, kuna seda saab kaebaja teha alles siis, kui talle on väljastatud elektrituruseaduse § 22 lg 1 p 1 nimetatud luba elektrienergia tootmiseks.

13. Kaebaja vee–erikasutusloa taotluse menetluses algatatud KMH-s on juba hinnatud hüdroenergia tootmisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et kaebaja vee-erikasutusloa taotluse menetluse käigus algatati KMH küll hüdroelektrijaama rekonstrueerimisega seoses, kuid selle käigus on hinnatud ühtlasi ka hüdroenergia tootmisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju, sealhulgas mõju kalapääsu toimimisele.

14. Nii kaebajale kui ka vastustajale väljastatud vee-erikasutusloa kohaselt on mõlemal kohustus tagada Põltsamaa jõel asuva paisjärve veetase, mistõttu ei ole asjakohane KMH-ga hinnata seda, kuidas tagada veetase. Nii vastustaja kui ka kaebaja vee-erikasutusloas määratud Põltsamaa jõe paisjärve veetase on paika pandud tulenevalt vee-erikasutuslubade taotluste menetluse käigus läbi viidud KMH-st. Veetaseme järgimise kohustuse rikkumise korral on tegemist vee-erikasutusloa nõuete rikkumisega ning kaebaja ei tohigi sellisel juhul tegevust jätkata. Kaebaja on kogu hüdroelektrijaama rekonstrueerimise projekti välja töötanud arvestades selle kohustusega.

15. KMH eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja KMH tulemuste alusel leida kavandatavaks tegevuseks sobivaim lahendusvariant. KMH käigus ei hinnata seega konkreetsete seadmete, sh nende markide-mudelite keskkonnamõju vaid kavandatava tegevuse keskkonnamõju. Antud juhul on jäänud kaebaja vee-erikasutusloa taotluses esitatud kavandatav tegevus samaks. KMH käigus on igakülgselt analüüsitud kavandatava tegevuse keskkonnamõju, mh on analüüsitud ka hüdroenergia tootmise otsest mõju looduskeskkonnale ja rajatava kalapääsu toimimisele. KMH tulemustega on arvestatud vee-erikasutusloas. Samuti on KMH tulemused olnud aluseks Põltsamaa hüdroelektrijaama rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel. KeHJS ei näe ette läbiviidud KMH aegumise tähtaega.

16. KMH algatamise korraldus ei ole proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebajale on väljastatud vee-erikasutusluba hüdroelektrijaama taastamisja rekonstrueerimistöödeks Põltsamaa jõel ja hüdroelektrienergia tootmiseks Põltsamaa linnas Põltsamaa jõel. Veeerikasutusloa menetluse käigus on läbi viidud KMH. KMH-s on hinnatud nii hüdroelektrijaama rekonstrueerimise kui ka hüdroenergia tootmise mõju lähtudes rajatise kasutusfunktsioonist, veekogu eripärast, veemajanduslikust ja looduskaitselistest vajadustest. KMH tulemustega on arvestatud vee-erikasutusloas.

Seega on igas kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikus tegevusloa taotluse menetluses analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju. Projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehituslubade andmisel on vastustaja andnud eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

17. KHM algatamise korraldus on õigusvastane ka seetõttu, et see on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Vastustaja on pidevalt kontrollinud kaebajale hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks vajalikke projekteerimistingimusi ja ehituslube väljastades kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju esinemise vajalikkust ning leidnud, et puudub vajadus KHM algatamiseks. Seetõttu on vastustaja tegutsenud õiguspärase ootuse põhimõtte vastaselt algatades kasutuslubade taotluste menetluses KHM.

18. KMH algatamise korraldus on motiveerimata ja KMH algatamise korraldusest ei selgu, kas KMH on algatatud ühe või mitme kasutusloa taotluse menetluses. Kaebaja on seisukohal, et kuna motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldnõue, siis tuli ka menetlustoiminguid vajalikul määral põhjendada. Kaebaja esitas vastustajale kolm erinevat kasutusloa taotlust, kuid vastustaja on ühe otsusega algatanud KMH menetluse. Seejuures ei selgu KMH algatamise korraldusest, kas vastustaja on alustanud KMH igas kasutusloa taotluse menetluses või on KMH algatatud ainult seoses ühe kasutusloa taotluse menetlusega. Vastustaja on ekslikult järeldanud, justkui oleks kasutuslubade andmine aluseks hüdroenergia tootmise käivitamisele.

19. Vastustaja ei ole KMH algatamise vajadust hinnanud eraldi iga kasutusloa taotluse menetluses, kuid selle tegemise kohustus järeldub KeHJS § 3 p 1 koosmõjus KeHJS § 7 p-ga

1. Keskkonnamõju tuleb hinnata ühe konkreetse kasutusloa taotluse menetluses. Samuti tuleb põhjendada KMH algatamise vajadust iga tegevusloa taotluse menetluse lõikes eraldi.

20. KHM algatamise korraldus on vastuolus ka seetõttu, et puudub KeHJS § 11 lg 7 nimetatud arendaja nõusolek. Juhul kui vastustaja on algatanud ühise KHM kolmes kasutusloa taotluse menetluses, siis on otsus õigusvastane seetõttu, et see on tehtud ilma kaebaja eelneva nõusolekuta.

21. Kaebaja hinnangul on KMH algatamise otsuse tegemine vastustaja poolt tingitud asjaolust, et tema eesmärk on igal viisil takistada kaebaja tegevust hüdroenergia tootmisega taasalustamisel. Kaebaja leiab, et seda kinnitab järgnev. Kuigi kaebaja ja vastustaja peavad riigiabi ja tegevuse lubamise teemal juba alates 2013. aasta lõpust kohtuväliselt tihedalt läbirääkimisi, edastas vastustaja 20.11.2013 keskkonnaametile kirja, milles vastustaja selgitab täpsemalt võimalikku riigiabi küsimust ja juhib Keskkonnaameti tähelepanu asjaolule, et Põltsamaa linnas asuval paisul hüdroenergia tootmine ei ole seotud mitte tehniliste küsimuste ja probleemidega, mis vajaksid lahendamist vee erikasutusloaga, vaid riigiabi ja selle andmist puudutava õigusliku küsimusega, mida vee erikasutusluba ei reguleeri. Vastustaja seisukohad 22.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja poolt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-le 21 toetudes keskkonnamõju hindamise algatamine hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks oli õigusvastane, sest kasutusloa taotluse menetlemise ajaks on kavandatav tegevus (hüdroelektrijaama rekonstrueerimine) juba ellu viidud. KeHJS § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Hüdroelektrijaama püstitamine võib eeldatavasti kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Fakt, et hüdroelektrijaama rekonstrueerimise tööd on juba lõpetatud, on kasutusloa puhul loogiline, kuid see ei mõjuta KMH algatamise võimalikkust, kuna seaduses ei ole ajalisi piiranguid veel kavandamisjärgus olevate tegevuste jaoks ette nähtud. Arvestades, et ka kasutusluba on tegevusluba, on vastustaja käitunud õiguspäraselt. Keskkonnaamet on põhjalikult hinnanud vastustaja KHM algatamise korraldust ja leidnud, et tegemist on õiguspärase otsusega.

23. Vastustaja on algatanud KMH, kuna käesoleval hetkel puudub piisav informatsioon võimalike keskkonnamõjude osas, mille alusel väljastada kasutusluba. Eelmine KMH on tehtud neli aastat tagasi ning käesolevaks ajaks on olukord oluliselt muutunud. Muutunud on hüdroelektrijaama omanik ja operaator ning muutunud on hüdroelektrijaama toimimise lahendus. Enne kasutuslubade andmist on vajalik kontrollida, kuidas on kaebaja kui uus omanik hüdroelektrijaama lahenduse ellu viinud ning kuidas on see kooskõlas keskkonnakaitse nõuete ja eesmärkidega. 2010. aastal valminud KMH käigus keskenduti peamiselt parima keskkonnaaspektidest lähtuva kalapääsu tehnilise lahenduse leidmisele, seega ei ole vastustaja hinnangul piisavalt hinnatud hüdroenergia tootmise otsest mõju looduskeskkonnale ja kalapääsu toimimisele ning välja töötatud tingimusi, kuidas keerukas hüdrotehniliste rajatiste süsteem koos töötaks, et oleks tagatud nii hüdroelektrijaama töö kui ka keskkonnakaitse ja muinsuskaitse eesmärgid. Vastustaja hinnangul ei ole seega 2010. aasta KMH-s hinnatud piisavalt mõju, mis kaasneb hüdroenergia tootmisega. Käesoleval hetkel puudub vastustajal täielik selgus, kuidas paisuavade reguleerimine peaks toimima ning kuivõrd ja kuidas täpselt mõjutab see kalapääsu toimimist ehk millised keskkonnamõjud konkreetses olukorras kaasnevad ja millised on nende leevendamise meetmed. Arvestades, et Põltsamaa jõgi on kõnealusel lõigul kaitstud kalade eluja kudemispaigana, on esmatähtis, et oleks tagatud igasuguse negatiivse mõju puudumine kalade rändele ja kudemisele. Kui lubada täit selgust omamata alustada hüdroelektrijaama tööd, võivad tagajärjed olla pöördumatud, kui sellega saavad kahjustada kalade eluja kudemispaigad ning tagatud ei ole kalade pääsemine läbi kalapääsu.

24. KHM algatamisel on vastustaja teinud õiguspärase kaalutlusotsuse. Vastustaja hinnangul on esmatähtis olla kindel, et kavandatava tegevusega keskkonda ei kahjustata. Vastustaja on lähtunud keskkonnakaitse kaalutlustest ja soovist olla kasutuslubade otsuse tegemisel kindel, et mõju on kohaselt hinnatud ja teave on asjakohane ja piisav. Sellised huvid peavad siinkohal kaaluma üles kaebaja erahuvi majandustegevusega alustamiseks. Kaebaja väide, et KMH on neli aastat varem tehtud, ei ole praeguses olukorras piisav, kuna kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset KMH seisukohta või kinnitust selle kohta, et elektrienergia tootmist on piisavalt hinnatud ja riskid kõrvaldatud.

25. KMH läbiviimine täidab keskkonnaja muinsuskaitse eesmärke ning tagab negatiivse keskkonnamõju vähendamise. Põltsamaa jõe kaitsealusel lõigul tuleb eesmärgiks seada lõheliste ja harjuseliste eluja kudemispaikade kaitse. Tegemist ei ole negatiivse otsusega kaebaja kasutuslubade taotluse suhtes, mille puhul rääkida kahjulikust ja koormavast tagajärjest, vaid tegu on ennetusmeetmega, millega kindlustada minimaalne kahju keskkonnale. Kui KMH läbiviimisel selles menetlusetapis olulisi täiendavaid probleeme ei ilmne, lükkab see vaid ajaliselt veidi edasi kaebaja kasutuslubade saamist. Ühtlasi on KMH läbiviimise kiirus ehk ajaline viivitus kaebaja enda teha, kuna kaebaja peab korraldama KMH läbiviimise. Seega on KMH näol tegu proportsionaalse ja vajaliku meetmega keskkonnakahju vältimiseks.

26. KMH algatamine oli piisavalt põhjendatud ja õiguspärane. Kuivõrd KMH on algatatud KeHJS § 6 lg 1 p 21 nimetatud tegevuse suhtes, ei pidanud vastustaja tegelikkuses KMH algatamise vajadust täiendavalt põhjendama. Kaebaja on küll viidanud haldusmenetluse üldisele nõudele haldusakti motiveerimiseks, kuid antud juhul on tegu erandliku olukorraga, kus valdkondlik eriseadus on sätestanud, et vajalikkuse põhjendamine ei ole teatud tingimustel vajalik. Sellisel juhul ei saa seega KMH algatamise vajalikkuse põhjendamata jätmine mõjutada KMH tegemist.

27. Kaebaja viitab, et vastustaja ei ole küsinud tulenevalt KeHJS § 6 lg-st 7 nimetatud arendaja nõusolekut, mida on vaja KMH menetluste liitmiseks. Vastustaja selgitab, et kolme KMH menetluse läbiviimine sisuliselt samal eesmärgil ei ole mõistlik ja lisaks põhjustaks selline teguviis kaebajale ulatuslikumaid kulutusi ja ka ajakulu. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et ta on toiminud mõistlikult ja heatahtlikult kaebaja suhtes.

28. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust KMH mitte algatamiseks, kuna vastustaja tegevus on kogu aeg olnud suunatud keskkonnakahju maksimaalsele ärahoidmisele. Vastustaja ei nõustu seega ka kaebaja seisukohaga, nagu oleks tal õiguspärane ootus, et KMH jäetakse algatamata ning talle väljastatakse kasutusload. Sellises olukorras, kus eelmisest KMH-st on möödas juba neli aastat ning tegemist on kaitse all oleva jõega, millele plaanitav tegevus tekitab olulist keskkonnamõju, ei saanud kaebajal kuidagi tekkida õiguspärast ootust, et KMH-d ei algatata ning talle väljastatakse ilma asjakohaste kaalutlusteta kasutusload.

29. Vastustaja selgitab, et vajadus keskkonnamõju uuesti hindamiseks on tingitud just asjaolust, et kaebaja poolt teostatud ehitustööd on nüüdseks lõpetatud ning kasutusloa taotluse esitamise ajaks on hüdroelektrijaam ja paisu osad rekonstrueeritud.

30. Vastustaja märgib, et ei ole kasutuslubade taotluste menetlusega viivitanud. KMH algatamine on toimunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja on õiguspärane. Vastustaja tegi vajaliku toimingu ja andis korralduse õigeaegselt. KMH tegemise aeg ei sõltu aga vastustajast ja seda ei saa lugeda kasutusloa menetluse viivituseks, sest menetlus selleks ajaks lihtsalt peatub. Kuigi kasutuslubade saamine võtab selle tulemusel kaebaja jaoks rohkem aega, tuleb silmas pidada keskkonnahuvisid ja negatiivse keskkonnamõju ärahoidmist, mille eesmärgil ei saa KMH läbiviimist nimetada viivitamiseks.

Kohtu seisukoht

31. Vaidluse all on Põltsamaa Linnavalitsuse 01.09.2014 korraldus, millega linnavalitsus algatas keskkonnamõjude hindamise Põltsamaa linnas Silla tn 1a hüdroenergia tootmise käivitamiseks, leides, et tundlikule suublale Põltsamaa jõel hüdroelektrijaama rekonstrueerimine on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamine on algatatud OÜ Loveko poolt 12.08.2014 esitatud hüdroelektrijaama rekonstrueerimise kasutuslubade taotluste menetluses.

32. Kaebaja põhiseisukohad korralduse õigusvastaseks tunnistamise nõudes on järgmised: 1) Vastustaja on ebaõigesti rakendanud KeHJS § 6 lg 1 p 21:

- KeHJS § 6 lg 1 p 21 alusel ei saa algatada KMH-d hüdroenergia tootmise käivitamiseks; - KeHJS § 6 lg1 p 21 alusel ei saa algatada KMH-d kasutusloa taotluse menetluses;

2) Vastustaja on korralduse tegemisel juhindunud ebaõigetest kaalutlustest ja ei ole arvestanud oluliste asjaoludega; 3) KMH algatamine ei ole proportsionaalne seatud eesmärkide suhtes; 4) KMH algatamise korraldus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega; 5) KMH algatamise korraldus on motiveerimata; 6) Puudub arendaja nõusolek.

Kaebaja leiab, et KMH algatamise korralduse õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamine on talle vajalik tema õiguste kaitseks, kuna õigusvastasuse kindlakstegemata jätmise korral oleks tal kohustus läbi viia kasutuslubade taotluse menetluses keskkonnamõjude hindamine.

33. Vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaamet väljastas 16.12.2010 AS-le Eesti Energia vee erikasutusloa nr L.VV/319828, mille kohaselt oli lubatud hüdroelektrijaama taastamisja rekonstrueerimistööd ning hüdroenergia tootmine Põltsamaa jõel (tlk.42-45). Enne nimetatud vee erikasutusloa väljaandmist on Keskkonnaameti poolt läbi viidud keskkonnamõjude hindamine nii AS Eesti Energia vee erikasutusloa kui Põltsamaa linna vee erikasutusloa taotluse alusel (aruanne tlk.11-33). Aruanne on Keskkonnameti poolt heaks kiidetud 29.10.2010 (tlk.34-36). Keskkonnamõju hindamise aruande järgi algatas Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise Põltsamaa linnas asuva hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks (arendaja AS Eesti Energia) ning Põltsamaa jõe paisutamiseks (arendaja Põltsamaa Linnavalitsus). KHM on algatatud lähtudes KeHJS § 6 lg 1 p 21 alusel, kuna vee erikasutuse piirkond asub tundlikul suublal.

34. Ka Põltsamaa Linnavalitsuse poolt 01.09.2014 korraldusega nr 240 algatatud keskkonnamõjude hindamise aluseks on märgitud KeHJS § 6 lg 1 p 21 – Põltsamaa jõe puhul on tegemist tundliku suublaga jõega, mistõttu on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik.

35. KeHJS § 3 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjusel olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (p 1). KeHJS § 6 lg-s 1 on loetletud tegevused, mis on olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on järelikult keskkonnamõjude hindamine kohustuslik. KeHJS § 6 lg 1 p 21 kohaselt on üheks olulise keskkonnamõjuga tegevuseks tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine.

KeHJS § 7 toob välja tegevusloa mõiste KeHJS tähenduses. Selle sätte kohaselt on tegevusluba 1) ehitusluba või kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; 3) maavara kaevandamisluba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. Sellest loetelust nähtub, et kasutusluba on selliseks tegevusloaks, mille väljaandmisel tuleb otsustajal ehk tegevusloa andjal lahendada eelnevalt keskkonnamõjude hindamise kohuslikkus või vajadus.

36. Kohus on seisukohal, et Põltsamaa Linnavalitsus on kasutusloa väljaandmise menetluses KHM läbiviimisel toiminud õiguspäraselt. Nagu märgitud, on kasutusluba KeHJS mõistes tegevusluba, mille taotlemise puhul hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 9 ja § 11 lg 2 kohaselt keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab otsustaja, kes on tegevusloa andja, antud juhul

Põltsamaa Linnavalitsus. Põltsamaa Linnavalitsus on keskkonnamõju hindamisel lähtunud asjaoludest, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mille puhul on keskkonnamõju hindamine tegevusloa taotluse menetlemisel kohustuslik. Seega tuleb KeHJS § 3, § 6 lg 1 p 21 ja § 7 p 1 koosmõjust lähtudes järeldada, et olulise keskkonnamõjuga tegevuse puhul tuleb kas ehitusloa või kasutusloa taotluse menetluses läbi viia ka keskkonnamõjude hindamine. Antud juhul tegevusloa väljaandmisel keskkonnamõjude hindamist läbi ei viidud, seega on tuleb see läbi viia kasutusloa taotluse menetluses. Kohus nõustub vastustajaga, et see, et hüdroelektrijaama rekonstrueerimistööd on juba lõpetatud, on kasutusloa taotluse menetlemisel loogiline, kuid see ei mõjuta keskkonnamõju hindamis võimalikkust. KeHJS annab õiguse keskkonnamõjude hindamiseks ka kasutusloa taotluse menetluses. Ka keskkonnaamet on oma 22.09.2014 kirjas asunud seisukohale, et KeHJS annab võimaluse kasutusloa menetluses keskkonnahindamist teostada, kuigi nii hilises etapis ei ole see hea haldustava kohane.

37. Asjaolu, et vee erikasutusloa taotluse menetluses on Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise läbi viinud, ei tähenda, et ehitusloa või kasutusloa taotluse puhul ei tohi olulise keskkonnamõjuga tegevuse puhul keskkonnamõju hindamist teostada. Sellist otsest keelunormi KeHJS ei sätesta. KeHJS § 11 lg 71 sätestab, et sama tegevusloa taotluse menetluses algatatakse ainult üks keskkonnamõju hindamine, samaks tegevusloaks antud juhul on kasutusluba. KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise menetlusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevuseloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud.

Antud juhul on kavandatava tegevuse raames küll juba läbi viidud keskkonnamõju hindamine (vee erikasutusloa taotluse osas), kuid uue tegevusloa (kasutusloa) taotluse menetluses on otsustaja leidnud, et tal puudub antud hetkel tegevusloa andmiseks piisav teave, seda tulenevalt asjaolust, et eelmisest keskkonnamõjude hindamisest on möödunud 4 aastat ning olukord on selle aja jooksul muutunud. Vastustaja on ka põhjendused keskkonnamõju hindamise algatamiseks otsuses välja toonud. Selles osas on tegemist kaalutlusotsusega, mille kontrollimisel on kohtul piiratud võimalused.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole keskkonnamõju hindamise algatamises otsuse tegemisel ületanud kaalutluspiire. Otsustajal on õiguspärase otsuse tegemiseks kohustus hinnata, kas ta omab vajalikku informatsiooni, et teha otsus, mille tulemusel oleks välistatud hilisem negatiivne mõju keskkonnale. Kohus märgib, et ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb riske inimesele ja ümbritsevale keskkonnale kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. Vältimist või vähendamist vajava keskkonnamõju tekkimise võimalikkuse korral tulebki kasutada kohaseid ettevaatusabinõusid.

Seega tuleb iga võimaliku keskkonnamõju tõenäosuse korral välja selgitada, milliste abinõude kasutamisega on võimalik riske vähendada ja millised keskkonnatingimused tuleb selleks tegevusloaga ette näha. Käesoleval juhul on vastustaja käitunud kooskõlas ettevaatusprintsiibiga ning rakendanud meetmeid riskide vähendamiseks.

38. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Vastustaja on põhjendanud, miks vaatamata vee erikasutusloa menetluses läbi viidud keskkonnamõju hindamisele on vajalik ka kasutusloa taotluse puhul keskkonnamõju hindamine. Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, kas keskkonnamõju hindamine toimub ühe või kõikide kasutuslubade osas, on vastustaja selgitanud, et see on algatatud kõikide kasutuslubade osas, mida tegelikult saab järeldada ka otsusest. Tegemist on omavahel seotud ehitistega, mille puhul ei ole vajalik iga ehitise osas eraldi põhjenduste väljatoomist. Kui kaebajal oli ebaselge, kas keskkonnamõju hindamine on algatatud ühe või mitme kasutusloa osas, oli võimalik esitada linnavalitsusele selgituse saamiseks vastav päring. Asjaolu, et vastustaja ei ole kaebajalt küsinud nõusolekut keskkonnamõju hindamise menetluste liitmiseks vastavalt KeHJS § 11 lõikele 7, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Kohus nõustub vastustajaga, et eraldi kolme menetluse läbiviimine ei oleks mõistlik ning põhjustaks samas kaebajale suuremaid kulutusi ja ka ajakulu.

39. Kohus on seisukohal, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et lisaks vee erikasutusloale teiste tegevuslubade osas keskkonnamõju hindamist ei algatata. Kuna seadus võimaldab ka kasutusloa taotluse puhul keskkonnamõju hindamist läbi viia, mis on olulise keskkonnamõjuga tegevuse puhul kohustuslik, siis ei saanud ka ehitusloa väljaandmine ja ehitustööde lubamine luua täit kindlust, et kasutusloa taotluse puhul seda ei algatata. Vastustaja on ka kaebusele esitatud vastuses põhjalikult selgitanud, miks keskkonnamõju hindamist ehitusloa puhul ei algatatud.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Põltsamaa Linnavalitsuse 01.septembri 2014 korralduse nr

240 õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus ja kaebus selles nõudes jääb rahuldamata. Ükski kaebuses esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks.

40. Kaebaja on esitanud ka taotluse teha kindlaks 12.08.2014 esitatud kasutuslubade taotluste menetluse viivituse õigusvastasus. Samas kaebaja ise antud taotlust millegagi põhjendanud ei ole ega pole selgitanud, milles viivitus seisneb. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Ehitusseaduse järgi on kasutusloa menetlustähtaeg 20 päeva. Kaebaja esitas kasutuslubade taotlused 12.08.2014, vastustaja korraldus keskkonnamõju hindamise kohta on välja antud 01.09.2014. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub kavandatava tegevuse keskkonnahindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmiseni. Seega ei ole vastustaja olnud kasutuslubade menetluses viivituses.

41. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude Põltsamaa linna kohustamiseks jätkata kasutuslubade taotluste menetlust. Kuna kohus eelnevalt asus seisukohale, et Põltsamaa Linnavalitsus on õiguspäraselt algatanud keskkonnamõju hindamise OÜ Loveko kasutuslubade taotlusel, ei ole kohtul võimalik teha Põltsamaa Linnavalitsusele ettekirjutust jätkata kasutuslubade taotluste menetlust. Kasutusloa taotluse menetlus jätkub pärast menetluse peatumise aluse ära langemist.

Menetluskulud

42. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 2383,34 eurot, sellest riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 2368,34 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud kulud tema enda kanda. Põltsamaa linn menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik