4-15-3544/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mail 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-3544 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi H.O kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.04.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,004524 Kvalifikatsioon LS § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik

H.O, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, ei tööta, e-post: XXX Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 17.04.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,004524 põhikaristuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Karistada H.O LS § 201 lg 2 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada H.O tasuma mõistetud rahatrahv (400 eurot) osade kaupa 8 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt

50 eurot.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002

Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155067331.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Ruudi Räimtaal on koostanud 26.03.2015.a. väärteoprotokolli nr 20150326376502 selle kohta, et H.O juhtis 26.03.2015.a. kell 17:05 Harju maakonnas, Tallinn – Rapla – Türi 4 kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Galant reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus taastamata alates 05.08.2001.a. LS § 129 lg 2 sätete kohaselt oli juht varem sõiduki juhtimiselt ka kõrvaldatud.

Sellega H.O rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs on 17.04.2015.a. otsusega väärteoasjas nr

2302,15,004524 määranud H.O-le karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot, mis tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul st hiljemalt 12.05.2015.a.

Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja tunnistab kaebuses, et ta antud kuupäeval juhtis sõidukit, kuna ta sai üle pika aja taas tööd ja sel päeval ei olnud kuidagi teisiti võimalik tööle saada. Kaebaja tunnistab oma viga ja kahetseb sügavalt, et antud juhtum toimus. Kaebaja on hetkel töötu ning tegeleb juhtimisõiguse taastamisega. Kaebajal on teha riiklik sõidu – ja teooriaeksam. Kaebaja selgitab, et ta elab viimastest säästudest ja palub kohtul rahalist karistust vähendada, et saaks selle tasuda ja juhtimisõiguse taastada. Elab Raplmaal väikses külas ja tööl käimiseks on vajalik auto.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. H.O süüline käitumine LS

§ 90 lg 1 p 1,3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega oli ta teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest. LS § 90 lg

1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhiluba on dokument juhtimisõiguse olemasolu või puudumise tõendamiseks ja juhiloa kehtivuse tähtajast sõltub juhtimisõiguse olemasolu või puudumine. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et 26.03.2015.a. puudus menetlusalusel isikul kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. LS § 96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Seega lasub mootorsõidukijuhil hoolsuskohustus taotleda dokumendi kehtivusaja möödumisel Maanteeametilt uue juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist. LS § 201 lg 2 sätestab isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, mille eest nähakse ette karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja on H.O LS § 201 lg 2 alusel karistanud rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s,o 600 eurot. Antud karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud süü suurust – tegu ja selle tagajärge, tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust ning rikkumise korduvust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, kellel on kehtiv samaliigiline väärteokaristus ei ole avaldanud eripreventiivset mõju rahatrahv milline on alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on proportsionaalne ja vastavuses toimepandud rikkumisega. H.O pani väärteo toime tahtlikult, seega on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras.

Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja kaebuse jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et H.O kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et H.O juhtis 26.03.2015.a. kell 17:05 Harju maakonnas Tallinna – Rapla – Türi 4 kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Galant reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus taastamata alates 05.08.2001.a. LS § 129 lg 2 sätete kohaselt. Juht oli ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteo toimepanek on mh tõendatud: tunnistaja Sander Kullamaa ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 26.03.2015.a. kell 17:05 peatas ta Tallinn – Rapla – Türi

4 kilomeetril sõiduki Mitsubishi Galant reg.nr XXX. Sõiduki peatamise põhjuseks oli tagumise registreerimismärgi määrdumine. Juhiks osutus H.O (ik XXX), kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning samuti oli juht varem juhtimiselt kõrvaldatud; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles H.O on andnud ütlusi, et pidi töölt koju sõitma, juhtimisõigust omamata; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 26:03.2015.a. kell 17:05 kõrvaldati mootorsõiduki Mitsubishi Galant reg.nr XXX roolist H.O, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 22.03.2014.a. kell 08:10 kõrvaldati mootorsõiduki Dodge Caravan reg.nr XXX roolist H.O, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et seisuga 27.03.2015.a. puuduvad H.O kehtivad juhiload. Isikul on juhtimisõigus taastamata. (05.08.2001)

Nimetatud tõenditega on tõendatud, et H.O rikkus LS § 90 lg 1 p 1,3 sätestatud nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel.

11.05.2015.a esitatud kaebusest nähtub, et isik tunnistab oma süüd. Seega on H.O pannud süüteo toime otsese tahtlusega.

Kaebaja taotleb määratud rahatrahvi suuruse vähendamist.

Vastavalt liiklusseadus § 201 lg 2 sättele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o. on 1200 eurot või arestiga.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot. Seega on H.O-le määratud karistus sanktsiooni keskmises määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kuivõrd kaebusest nähtub, et isikul puudub kindel sissetulek ning kaebaja on töötu ja elab säästudest ja soovib taastada juhtimisõigust, mille eest peab samuti tasuma. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust, seega leiab kohus, et mõistetud rahatrahvi võib vähendada ja võimaldada selle tasumine ositi.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning teeb antud väärteoasjas nr 2302,15,004524 uue otsuse ning karistab H.O LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Kohus peab võimalikuks KarS §

66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Seega kohustada H.O tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 8 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik