1-14-3717/53 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3717 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. aprilli 2015 määrus Dmitri Karamnovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Karamnovi kaitsja advokaat Deniss Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid kaudu 95,72 eurot, sh käibemaks 15,95 eurot, advokaat Deniss Matvejevile määruskaebemenetluses Dmitri Karamnovile riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Dmitri Karamnovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Deniss Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest 95,72 eurot riigituludesse.

5. Dmitri Karamnovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „Dmitri Karamnov, 1-14-3717, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega tunnistati Dmitri Karamnov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 18.08.2014 ja lõpeb 15.10.2015

2. Viru Vangla esitas 16. veebruaril 2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

D. Karamnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et D. Karamnovi võimalused vabanemisel (kindla eluja töökoha olemasolu) ja käitumine vangistuse kandmisel (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. D. Karamnovit on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Maakohus hindas küll positiivselt D. Karamnovi osalemist majandustöödel ja võttis arvesse süüdimõistetu 50% töövõimetust, vabaduses töövõimetu abikaasa ja kahe alaealise lapse olemasolu, kuid ei pidanud neid asjaolusid iseenesest aluseks kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Karamnovi kaitsja advokaat D. Matvejev, kes palub tühistada 15.04.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega või saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus.

4.1. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta töötab vanglas majandustöödel koristajana, mis näitab, et D. Karamnov on distsiplineeritud ning suudab oma elu korraldada. Vabanemise korral on süüdimõistetule tagatud elukoht perekonna juures. Samuti on tal abikaasa ja kaks alaealist last, mistõttu on talle tagatud lähedaste toetus.

D. Karamnov saab asuda tööle OÜ-s XXX ning seeläbi teenida kindlat sissetulekut.

4.2. Arvestades kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole maakohus kaitsja hinnangul piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei saanud vaatamata kuritegude toimepanemise riskile siiski kaasa tuua süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et D. Karamnovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas määruses esitatud seisukohtadega ega pea võimalikuks maakohtu põhjendustele midagi ette heita. Määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine jälgitav.

6. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud juba kaheksa korda ning ta kannab viiendat vanglakaristust. D. Karamnovil on sõltuvusprobleemid ning kuritegude toimepanemise peamiseks motiiviks on materiaalse kasu saamine. Kuna isikut on sarnaste kuritegude toimepanemise eest juba nii mitu korda karistatud, sh vangistusega, ei ole kolleegiumi jaoks usutav, et tingimisi ennetähtaegselt vabanedes hoiduks süüdimõistetu kuritegelikust käitumisest. Ka vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist, kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 64%.

7. Kindlasti saab D. Karamnovi puhul tuua välja ka positiivseid asjaolusid: osalemine majandustöödel, distsiplinaarkaristuste puudumine, eluja töökohta olemasolu ning lähedaste toetus. Samas tuleb arvestada, et tööja elukoht ning perekond olid süüdimõistetul ka varem, kuid sellest hoolimata pani D. Karamnov toime uusi kuritegusid. Ka ei tekita loetletud asjaolud ringkonnakohtus veendumust, et isik suudab vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda ja varasemast käitumismustrist välja murda. Isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on aga põhjendatud üksnes juhul, kui karistus on oma eesmärgi saavutanud ja on piisavalt alust uskuda, et süüdimõistetu ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Kuna D. Karamnovi puhul seda väita ei saa, ei ole ka tema ennetähtaegne vabastamine võimalik.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi, mille eest taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Lisaks taotleb kaitsja tasu sõidukulude, s.o kütusekulu ja sõidule kulutatud aja eest kokku 47,72 eurot, sh käibemaks 7,95 eurot. Kokku taotleb kaitsja tasu 191,72 eurot, sh käibemaks 31,96 eurot.

9.1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 esimene lause näeb ette, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

9.2. D. Karamnovi kaitsja taotluses esitatud ajakulu arvestusega ei saa nõustuda ja kaitsjale kindlaksmääratavat tasu tuleb taotletavaga võrreldes vähendada. Määruskaebuses on valdavalt üksnes toodud välja maakohtu ning vangla seisukohti, mitte aga esitatud kaitsja enda käsitlust. Lisaks on kõik need asjaolud nähtavad nii ringkonnakohtu käsutuses olevast kohtutoimikust kui ka maakohtu lahendist. Seda arvestades ei saa määruskaebuse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks lugeda rohkem kui 1 tund. Advokatuuri juhatuse otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (1. novembril 2014 jõustunud redaktsioonis) punkt 23 sätestab, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Sama korra punkt 2 näeb ette, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse punktidest 2 ja 23, määrab kolleegium D. Karamnovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Kohus peab põhjendatuks advokaadi sõidukulusid summas 47,72 eurot. Seega tuleb lugeda kaitsja põhjendatud tasuks kokku 95,72 eurot, sh käibemaks 15,95 eurot.

9.2. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel peab nimetatud kaitsjatasu 95,72 eurot hüvitama

D. Karamnov, kuna määruskaebust ei rahuldata ning maakohtu määrus jääb muutmata.

Mati Kartau Aarne Sarjas Paavo Randma