2-12-22353/99 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-22353

Tsiviilasi

Osaühing REMEXIM hagi Osaühing International Veod

vastu võlgnevuse nõudes

Osaühing

International

Veod

vastuhagi

Osaühing

REMEXIM vastu võlgnevuse nõudes

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. märtsi 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ International Veod määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: OÜ International Veod (registrikood:

11049564); lepinguline esindaja Igor Sumarok;

Vastustaja: (OÜ REMEXIM) (registrikood: 11380796);

juhatuse liige Sergei Batulin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2014 määrus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.

2. Teha

asjas

uus

määrus,

millega

rahuldada

OÜ

REMEXIM

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus osaliselt ning mõista OÜ-lt International Veod OÜ

REMEXIM kasuks välja menetluskuluna 1 991,73 eurot

(tuhat

üheksasada

üheksakümmend

üks

eurot

ja

seitsekümmend kolm senti), millest 491,73 eurot on riigilõiv

ning 1 500 eurot on lepingulise esindaja kulu.

3. OÜ International Veod määruskaebus rahuldada

osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli OÜ REMEXIM (hageja) hagiavaldus OÜ International Veod

(kostja) vastu ning OÜ International Veod vastuhagi OÜ REMEXIM vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 21. novembri 2013 otsusega jäeti OÜ REMEXIM hagi

rahuldamata ja rahuldati OÜ International Veod vastuhagi. Tartu Ringkonnakohus rahuldas

OÜ REMEXIM apellatsioonkaebuse ning tühistas Viru Maakohtu 21. novembri 2013 otsuse.

Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas OÜ REMEXIM hagi OÜ International Veod

vastu ning jättis OÜ International Veod vastuhagi OÜ REMEXIM vastu rahuldamata. Maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid OÜ International Veod kanda. Ringkonnakohtu otsus

jõustus 30. detsembril 2014 edasi kaebamata. Hagi hind apellatsioonikohtus oli 3 343,86 eurot.

2. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulud

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav

riigilõiv 143,80 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud

2 160 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2 651,73 eurot. Oluline ei ole, kas arved on tasutud või kes

neid tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi

eest tasumise kohustus. Hageja lepingulise esindaja diplom on kohtule esitatud, maakohus on hageja

esindaja esindusõiguse olemasolu kontrollinud ja lubanud esindajal menetluses osaleda.

Kostja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata

või alternatiivselt vähendada menetluskulud põhjendatud ja vajaliku suuruseni. Hageja ei ole

tõendanud hagejale esitatud arvete tasumist ning puuduvad andmed, et hageja nimetatud kulud

tegelikult kandis. Teise astme kohtu menetluse ajal ei olnud J. Šimonjuk hageja lepinguline esindaja,

vaid ta osales ringkonnakohtu menetluses nõustajana. Sellest järeldub, et ka esimeses astme kohtu

menetluses osales J. Šimonjuk hageja nõustajana. Kostja kahtleb, kas hageja esindaja haridus ja

väljastatud diplom vastab Eesti Vabariigi õigusteaduse magistrikraadi kvalifikatsioonile. Hageja

märkis avalduses, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa hageja käibemaksu

menetluskuluna välja mõista.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 13. märtsi 2015 määrusega OÜ REMEXIM avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis menetluskulude katteks OÜ-lt International Veod välja

OÜ REMEXIM kasuks 2 187,73 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele hagita

menetluse sätteid. Hageja on tasunud riigilõivu 491,73 eurot ja kostjal tuleb nimetatud summa

hagejale hüvitada.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks

piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud õigusabi eest tasumise kohustus ehk talle on esitatud

arve. Maakohus leidis, et hagejat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja

(I kd tl 39–41), kes esitas maakohtule 8 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 16 lk. Lisaks on

hageja esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad

esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Hageja esindaja viibis viiel

kohtuistungil Viru Maakohtus kogukestvusega 6 tundi ja 14 minutit. Maakohus, lähtudes asjaolust,

et tegemist oli tavapärase võlaõigusliku nõudega, arvestas 40 minutit ehk 0,67 tundi

menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu

menetlusdokumentide koostamisel ja maakohtule esitamisel 10,72 tundi (16 lk x 0,67 h), millele

lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 6,24 tundi. Maakohus luges hageja esindaja põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks kokku 16,96 tundi ning pidas hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma

käibemaksuta mõistlikuks.

Maakohus märkis, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane ega ole märkinud, miks ta ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb lepingulise esindaja kulud arvestada ilma

käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku on 1 696 eurot

(16,96 x 100) ilma käibemaksuta, mis vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule,

sh menetlustoimingute hulgale. Hageja kulu ringkonnakohtus oli riigilõiv 300 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ International Veod esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu 13. märtsi 2015 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta vastustaja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt:

1) on vastustaja menetluskulud ülepaisutatud, vastustaja esindaja ei ole teinud vastustaja huvide

kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu menetluskulude avalduses on välja toodud;

2) ei kulu esimese astme kohtu õigusabikulud hüvitamisele, kuna J. Šimonjuk tegutses vastustaja

nõustajana;

3) jättis maakohus kontrollimata, kas vastustaja esindaja/nõustaja haridus ja väljastatud diplom vastab

Eesti Vabariigi õigusteaduse magistrikraadi kvalifikatsioonile.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning maakohutu määrus

muutmata.

Vastuse kohaselt:

1) on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus ning

tsiviilasja hind. TsMS §-d 174 ja 175 ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt

välja mõistetakse;

2) on maakohus põhjalikult analüüsinud vastustaja esindaja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust ning leidis, et sellises suuruses hageja õigusabikulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohtu määruses on kajastatud nii

vastustaja kui ka määruskaebuse esitaja seisukohti;

3) on määruskaebuse esitaja järeldus, et vastustaja esindaja osales teise astme kohtu menetluses

nõustajana ning seetõttu ei kuulu esimeses astme kohtu menetluses esindaja kulud rahuldamisele,

põhjendamata ja alusetu. Viru Maakohus on vastustaja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu

kontrollinud ja lubanud tal menetluses osaleda;

4) on maakohtu määrus tehtud diskretsiooni piires ning kõrgema astme kohtul õigus sekkumiseks

puudub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse,

millega vähendab maakohtu poolt OÜ REMEXIM kasuks määruskaebuse esitajalt välja mõistetud

menetluskulude suurust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vastustajat esindas TsMS §-s 218 sätestatud

nõuetele vastav esindaja. Toimiku materjalidest nähtuvalt olid vastustaja lepingulise esindaja Jevgeni

Šimonjuki esindusõigust tõendav volikiri (I kd tl 39), esindaja haridust tõendava dokumendi koopia

(I kd tl 40) ning SA Archimedes hindamisotsus vastustaja esindaja haridustaseme magistrikraadile

vastavuse kohta (I kd tl 41) hagiavaldusele lisatud, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja etteheited

maakohtule vastustaja esindaja haridustaseme kontrollimata jätmise osas põhjendatud. Kuivõrd

vastustaja ei taotle esindaja õigusabikulu hüvitamist teise astme kohtumenetluses, ei oma tähtsust

määruskaebuse esitaja väited J. Šimonjuki rollist ringkonnakohtus.

Kuigi määruskaebuse esitaja riigilõivu väljamõistmisele ja summale sisulisi vastuväiteid ei esita,

taotleb ta maakohtu määruse täies ulatuses tühistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega riigilõivu väljamõistmise osas ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea

vajalikuks neid korrata.

7. Vastustaja palus mõista määruskaebuse esitajalt välja lepingulise esindaja õigusabikulu.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutas vastustaja esindaja vastustajale

õigusabiteenuseid 18 tunni ulatuses. Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude kindlaksmääramise

menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Ringkonnakohus rõhutab, et sel juhul kohus ei ole

TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

Samas ringkonnakohus leiab, et maakohus on väljunud oma diskretsiooni piiridest, kuna ei ole

lähtunud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest.

Maakohus mõistis määruskaebuse esitajalt vastustaja lepingulise esindaja õigusabi kuluna välja

16, 96 tunni eest 1696 eurot.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga õigusabikulu põhjendatuse osas seoses esindaja

kohtuistungitel osalemisega. Kuigi maakohus leidis õigesti, et vastustaja esindaja osales viiel

kohtuistungil kokku kestvusega 6 tundi 14 minutit, ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt

esindajakulu selle aja ulatuses. Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt palub vastustaja mõista vastaspoolelt välja esindaja õigusabikulu

kohtuistungitel osalemise eest 5 tunni ulatuses (II kd tl 71). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei

ole mõista vastaspoolelt välja menetluskulu, mille hüvitamist pool ei ole taotlenud.

Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda TsMS § 175 lg-st 1,

mille kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk

hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest

lähtuvalt ning põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlust lähtuvalt teoreetilisest ajakulust ühe

A4 lehekülje teksti koostamiseks.

Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt

on vastustaja esindaja kirjalike dokumentide koostamisel teostanud toiminguid 13 töötunni ulatuses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja esindaja menetlusdokumendid mahukad, need

koosnevad suures osas seaduse sätete tsiteerimises ning tekstid osaliselt kattuvad. Samuti ei ole

põhjendatud tasu väljamõistmine kaaskirjade või lihtsamate vastuste kohtunõuetele koostamise eest.

Maakohus leidis, et vastustaja esindaja on esitanud kohtule 8 sisulist dokumenti, kuid menetluskulude

nimekirja kohaselt taotletakse tasu hüvitamist üksnes 7 dokumendi koostamise eest. Seega on

maakohus väljunud selles osas taotluse piiridest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja mahtu,

keerukust ja tehtud tööd arvestades saab esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kirjalike

dokumentide koostamise eest lugeda 10 tundi.

Määruskaebuse esitaja ei esitanud vastuväiteid vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele

ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see on mõistlik. Kuivõrd vastustaja on

käibemaksukohustuslane, ei kuulu käibemaks TsMS § 174 lg 10 kohaselt väljamõistmisele.

Arvestades eespoolöeldut, leiab ringkonnakohus, et vastustaja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik ajakulu vastustaja esindamisel on 10+5=15 tundi rahalise maksumusega 15*100=1 500 eurot.

8. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks