4-15-3305/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2015 Tallinnas Väärteoasja number 4-15-3305 (2303,15,000301) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

E.P (E.P) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

10.04.2015 otsusele väärteoasjas nr 2303,15,000301

Kaebaja E.P isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; töökoht: XXX; e-posti aadress: XXX Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus

otsustas:

1. Jätta E.P kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 10.04.2015 otsus

muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 10.04.2015 otsuses näidatud

arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel

kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri poolt 19.03.2015.a. koostatud väärteoprotokolli nr

AB1244509 kohaselt juhtis 19.03.2015.a, kella 17.55 ajal Harjumaal Tallinnas E.P

Suurtüki tn liikudes Põhja pst suunas, mootorsõidukit Mazda 626 r/n XXX, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. E.P rikkus sellega LS § 60 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 10.04.2015.a otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2303,15,000301 leidis kohtuväline menetleja, et E.P on toime pannud talle inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ja väärteomenetluse lõpetamiseks alused puuduvad. Karistuse

määramisel võeti arvesse seda, et E.P pani toime tahtliku teo, karistust raskendavaid

asjaolusid menetleja ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna võeti arvesse isiku kahetsust. Otsuse alusel karistati E.P LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, so 720,00 eurot.

30.04.2015 esitas E.P kohtuvälisele menetlejale taotluse 10.04.2015 otsuse alusel määratud rahatrahvi ajatamises 12 kuu pikkusele perioodile.

04.05.2015 määruse alusel rahuldas kohtuväline menetleja E.P 30.04.2015 taotluse ning isikul võimaldati talle määratud rahatrahv tasuda ositi, 12 kuu jooksul.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: 04.05.2015 esitas E.P Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse. Kaebaja märkis, et tal oleks soov lõpetada ära juhiload. Aastane piirang ei võimalda tal tööd teha, tööst sõltub sissetulek ja materiaalne olukord. Tal on vaja tasuda arveid, laene ja talle määratud rahatrahvi. Kaebaja sõnul kahetseb ta oma tegu ja soovib saada võimalust juhilubade lõpetamiseks.

Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja edastas kohtule väärteoasja originaalmaterjali ja kirjaliku seisukoha, milles märkis, et menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole E.P kaebus põhjendatud. Menetleja märkis, et Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole kaebajale kunagi juhtimisõigust tõendavat dokumenti väljastatud. Seega on tegemist tahtliku teoga. E.P tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi ning talle mõistetud karistus süü suurust ning kergendava asjaolu ilmnemist arvesse

võttes igati proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb E.P kaebus jätta rahuldamata ning 10.04.2015 otsus tuleb jätta muutmata.

Kohtu seisukoht:

V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline

menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.

VtMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et E.P-le süüksarvatav väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoasjas on üle kuulatud tunnistaja R. Kapper, kes andis ütlusi selle kohta, et ta peatas 19.03.2015 kella 17.55 ajal Suurtüki 40 juures Tallinnas sõiduauto Mazda 626 r/n XXX, mis liikus Põhja pst

suunas. Dokumentide kontrollimisel selgus, et autot juhtinud E.P (isikukood: XXX) puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Väärteotoimikusse on lisatud Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte selle kohta, et E.P puudub kehtiv juhiluba. E.P ütluste (vt väärteoprotokoll) kohaselt kahetseb ta tegu, auto oli vaja toimetada omanikule. 26.01.2011 sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on E.P isikuks, kes on ka varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tekitaks kahtlusi kaebaja süüküsimuses: tunnistaja ütlusi

selles, et kaebajal puudus 19.03.2015 sõidukit juhtides kehtiv juhiluba, toetab Maanteeameti liiklusregistri väljavõte. Kaebaja ise oma tegu ei vaidlusta. LS § 90 lg 1 p 1,3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

LS § 201 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria moootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus nõustub menetleja loogikaga selles, et E.P pani toime tahtliku teo: isik teadis, et tal ei ole juhtimisõigust, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Karistus:

KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. E.P-le on menetleja otsuse alusel määratud LS § 201 lg alusel rahatrahv 180,00 trahviühiku ulatuses, so 720,00 eurot.

Kohtu hinnangul on menetleja poolt määratud karistus kooskõlas KarS § 56 väljendatud põhimõtetega. Menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud isiku süü suurust, tahtluse astet ning samuti kergendava asjaolu ilmnemist. Kohus märgib täiendavalt, et mootorsõiduki juhtimine ilma

vastava kategooria juhtimisõigust omamata on kahetsusväärselt nn massrikkumine, mille tõkestamiseks pidas seadusandja vajalikuks süstemaatilise mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt alates 01.01.2015 kriminaliseerida. Juhiloa väljastamisele eelneb nii liiklusteooria – kui sõidueksam, mille käigus kontrollitakse, kas mootorsõidukit juhtida soovival inimesel on vajalikud

teadmised ja oskused, liikluses osaleva, juhiloata isiku puhul selline kindlus ühiskonnal puudub. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest karistuste mõistmisel tuleb

vältimatult arvestada ka üldpreventiivsete aspektidega: juhiloata sõitmine on levinud ning õiguskaitseorganitel tuleb vastavalt reageerida. Kaebajal ei ole kunagi kehtivat juhtimisõigust olnud

(vt Maanteeameti liiklusregistri väljavõte), kuid sellele vaatamata osaleb kaebaja sõidukijuhina liikluses (ja on seda teinud ka varem – vt varasem juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Märkimist väärib,

et E.P suhtes on menetleja LS § 201 lg 2 sanktsioonialternatiividest valinud kergema sanktsioonialternatiivi, so rahatrahvi. Kohtu hinnangul puudub antud asjas igasugune alus ja mõistlik põhjus E.P karistuse kergendamiseks. Lõpetuseks märgib kohus, et E.P on rajanud oma kaebuse taotlusele anda talle võimalus

juhtimisõiguse omandamiseks (so vt kaebus ning 16.04.2015 e-kiri kohtuvälisele menetlejale). Kaebaja selline taotlus ei põhine seadusel. VtMS § 106 lg 1 p 3 kohaselt väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistatust mh LS § 201 sätestatud väärteo eest, erandeid seadus ette ei näe. Käesoleval juhul on kaebaja toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, VtMS § 29

lg 1 p 1 sätestatud alused puuduvad. Kaebaja on ennast ise asetanud olukorda, kus tal puudub

võimalus juhtimisõiguse saamiseks enne karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus osundab asjaolule, et kaebajal on ainukene võimalus juhtimisõiguse saamiseks kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi kiirem tasumine ja edaspidi õigusrikkumistest hoidumine.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/