1-14-8661/30 · 1-14-8661/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 20. mai 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-8661 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Ain Tali

Matti Reinsalu

Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

T.F, isikukood xxx,

kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistusaja algus 05.11.2014 karistusaja lõpp 11.11.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.05.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON:

Vabastada T.F tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 05.11.2014

otsusega katseajaga kuus (6) kuud, millest esimeseks mõistetud karistuse kandmisest kolmeks (3) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet

ja määrata tema katseajaks

Viru Vangla III üksuse Harju piirkonna Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -

6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: ;

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal-hooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada T.F suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused:

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi;

2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele;

4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte

suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides;

6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kolm (3) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.

T.F vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista menetluskuluna riigituludesse 159 eurot kaitsetasu v. adv. T.F-ilt Matti

Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või

EE502200221014193355 Swedbank №rdea Pank või EE401700017002872300 või EE873300333499990003 Danske Bank, viitenumber 99914700030079 ).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 159 v. adv. Matti Reinsalu eurot (sh käibemaks 20%) poolt süüdimõistetu T.F-i

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, T.F-ile, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28. .2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.F-i 04 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.F on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.11.2014 otsusega karistusseadustiku (KarS) § § 25 lg 2 järgi ning mõisteti ; KarS § 200 lg 199 lg 2 p 9 -

karistuseks 2 kuud vangistust 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning juhindudes KarS § 60 ja § 25 lg 2 mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud

3

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat

põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.10.2013

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 12 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti liitkaristusest kantuks 6 päeva eelvangistust ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 05.11.2014.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku kahel korral. Soodusteguriks on majandusliku kasu

saamine, et osta ja tarvitada uimasteid. Isik on kuritegude sooritamisel kasutanud füüsilist vägivalda. Isikul on kehtivaid väärteokaristusi 5 ja arhiveerituid 3. sik rikkus katseaja nõudeid I ning karistus pöörati täitmisele.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil taotles T.F enda ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib, et ta oleks vabanemisel järelevalve all ning minna psühholoogi vastuvõtule. Isiku sõnul oli ta varem noor ja rumal, kuid nüüd mõtleb tulevikule. Isiku sõnul võtab ta ennast Töötukassas arvele ning soovib õppida automehaanikuks.

Prokurör toetas T.F-i tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kuigi Viru Vangla ei

toeta isiku -i 30 lg-le 1 kannab ennetähtaegset vabastamist, prokurör, kes vastavalt KrMS § kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse funktsiooni, leiab, et eelnimetatud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kuriteod pani eelnimetatud kinnipeetav

toime alaealisena ja karistusaja lõpuni jääb umbes pool aastat. Vangla ole kinnipeetava ei

iseloomustuse koostamisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Üksnes kuriteo raskus ei välista antud juhul süüdimõistetu ennetähtaegset

vangistusest vabastamist. 00 lg 2 p 4 -

KarS § 2 § 25 lg 2 järgi sätestatud kuriteo toime pannud isikul peab olema võimalik kuriteo riskide maandamise ja õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Isikul on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Vajalikud nõusolekud on olemas. Kinnipeetava lähedased (ema ja vanaema) on nõus teda toetama moraalselt. Eeltoodust

tulenevalt süüdimõistetu võimalused vabanemisel (mh elukoha omamine, lähedaste toetus jm) ning käitumiskontrolliga ja elektroonilise valvega seotud piirangud kaaluvad üles tema poolt

toimepandud kuriteo tehiolud. , et kriminaalse mineviku arvestamine on Prokurör möönis kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Ennetähtaegse vabanemise

mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Prokuratuur leiab, et järelevalve all olemine

4

aitaks endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti oleks võimalik teda resotsialiseerumisel

aidata.

Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning (KarS § 76 lg 2 p 1, § 75 lg 2 p 9 korras) elektroonilise

valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.11.2015.

Kaitsja palus isik tingimisi enne tähtaega vabastada, kuivõrd tegemist on noore inimesega. Kõik teod on toime pandud alaealisena. Isik on vanglas läbinud erinevad programmid ja väljendanud soovi olla kriminaalhooldaja järelevalve all. Isikul on kindel elukoht ja tihe side lähedastega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et T.F-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui

neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldam

isega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Antud juhul on T.F ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku karistusajast ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, mistõttu esinevad formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud - käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt

elektroonil

ise valve tähtaja võib määrata teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni või tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust

kuni kaheteistkümne kuuni.

Ennetähtaegselt vabanemisel elektroonilise järelevalve alla asub elama T.F

aadressile xxxx. Tegu on kinnipeetava vanaemale kuuluva kahetoalise korteriga, kus elavad praegu kinnipeetava ema, vanaema ning vend. I M ja L M on andnud oma nõusoleku kinnipeetava

ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla antud aadressile. Eeltoodu alusel esinevad kõik formaalsed alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses s

eaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Isikul on olemas reaalsed eesmärgid,

vabanedes kindel elukoht ning soov õppida automehaanikuks. Isik on motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemidest vabanemisega ning elama seaduskuulekat elu. Samuti on kinnipeetav ise

avaldanud soovi viibida kriminaalhooldaja järelevalve all. Kinnipeetava lähedased

(ema ja vanaema) on nõus teda toetama moraalselt. Kohus leiab, et kuna tegemist on noore isikuga ning

5

kõik kuriteod on toime pandud alaealisena, tuleb anda isikule võimalus tõestada, et ta on oma tegudest järeldused teinud.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et T.F kuulub karistuse kandmisest

vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik

Viru Maakohtu kohtunik Kristel Vedro 25.05.2015 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON

Parandada menetluskulude tasumise rekvisiidid, lugedes menetluskulude kohtumääruses tasumise kohaks Maksu- ja Tolliamet ja õigeteks kontonumbriteks EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 №rdea Pank

või EE873300333499990003 Danske Bank, viitenumber 99914700030079. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele. Määrust ei saa edasikaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro

kohtunik