3-13-724/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-724 Haldusasi JS kaebus Maksuja Tolliameti 04.03.2013 vastutusotsuse nr 13-7/246-4 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – JS, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus JS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 21.aprilli 2014. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON Rahuldada JS apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 21.11.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-724. Saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19. juunil 2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-724 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA 04.03.2013 vastutusotsusega nr 13-7/246-4 kohustati JS solidaarselt tasuma OÜ-le EuroActive (likvideerimisel) 15.07.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/7175-12 määratud maksukohustust summas 111 313 eurot. Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt on maksuhaldur OÜ EuroActive (likvideerimisel) üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastanud, et äriühingu raamatupidamises kajastatud tehingud OÜ-ga Sillaotsa LK perioodil juuni-juuli 2009 ei ole reaalselt toimunud ja OÜ EuroActive (likvideerimisel) ei ole soetanud arvetel näidatud sõidukeid ega erivarustust OÜ-lt Sillaotsa LK. Tegelikkuses toimusid tehingud OÜ EuroActive (likvideerimisel) ning Saksamaa ja Läti äriühingute vahel ning OÜ Sillaotsa LK ei olnud kauba tegelik müüja. OÜ EuroActive (likvideerimisel) on kajastanud raamatupidamises OÜ Sillaotsa LK nimel väljastatud arveid eesmärgiga vähendada maksukohustust. Sõidukite ja erivarustuse tellimine ning müük toimus OÜ EuroActive (likvideerimisel) juhatuse liikme JS juhtimisel ja korraldamisel ning OÜ EuroActive (likvideerimisel) ja OÜ Sillaotsa LK vahel 16.06.2009-13.07.2009 sõlmitud sõidukite ostu-müügilepingud on allkirjastatud JS poolt, kes teadis, et OÜ Sillaotsa LK ei ole kauba tegelik müüja. JS poolt teadlikult ebaõigete andmete kajastamisega OÜ EuroActive (likvideerimisel) raamatupidamises on äriühingul tekkinud tasumata maksuvõlg. Kuna OÜ EuroActive (likvideerimisel) endine juhatuse liige JS rikkus teadlikult ja tahtlusega kohustust tagada äriühingu rahaliste kohustuste täitmine, on ta OÜ-ga EuroActive (likvideerimisel) solidaarselt vastutav äriühingule määratud maksukohustuste eest.

2. JS esitas 03.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.03.2013 vastutusotsuse nr 13-7/246-4 tühistamiseks. Maksuja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2014 otsusega rahuldamata kaebaja poolt 24.10.2014 kohtu tegevusele esitatud vastuväite ning jättis JS kaebuse rahuldamata. Vastutusotsuse koostamise üheks põhiliseks eelduseks on maksuvõla olemasolu. Vastutusotsusega nõutakse 15.07.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/7175-12 OÜ-le EuroActive (likvideerimisel) määratud maksukohustuste täitmist summas 111 313,13 eurot ning kaebajal oli võimalus seda ka sisuliselt vaidlustada. Nimetatud maksuotsusega määrati OÜ-le EuroActive tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 1 229 685 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu summas 511 987 krooni. Osaühingu poolt 2009. a juunija juulikuu maksustamisperioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summast seostus 1 229 685 krooni OÜ Sillaotsa LK arvetega ning täpselt samas ulatuses selgus maksumenetluse järgselt ka vastav käibemaksukohustus. Tegemist on nelja arvega, mis on toodud kokkuvõtlikult välja 15.07.2011 maksuotsuse neljandal leheküljel olevas tabelis. Nähtuvalt arvetest soetati autode varuosasid ning sõiduautode Maybach 57S, Mercedes Benz S320 ja Maybach 57S erivarustust. Lõppjäreldused OÜ EuroActive ja OÜ Sillaotsa LK vaheliste väidetavate tehingute osas on toodud eelnimetatud maksuotsuse p-s 2.2.2. Sama hinnang kajastub kokkuvõtvalt vaidlustatud vastutusotsuse p-des 1.1.2.-1.1.3. Kohus nõustub 15.07.2011 maksuotsuse ning vaidlustatud vastutusotsuse nende põhjendustega, millest nähtub, et tegelikult neid tehinguid kontrollitaval perioodil OÜ EuroActive ja OÜ Sillaotsa LK vahel ei toimunud ning maksuotsuse koostamiseks oli alus olemas. Seejuures on maksuhalduri poolt välja toodud asjaoludest olulised ning vastustaja põhiseisukohta kinnitavad eelkõige asjaolud, et OÜ Sillaotsa LK kohta tuvastatu oli iseloomulik äriühingule, mille kaudu toimub näilikke tehinguid kajastavate arvete väljastamine ja raha, mis kaebajalt OÜ Sillaotsa LK pangakontole laekus, kanti sealt kohe edasi vastavatele hankijatele, kes esitasid nende sõidukite ja erivarustuse eest (esialgsed) arved. OÜ Sillaotsa LK pangakonto analüüsimise tulemusena omakorda selgus, et äriühing hankijatele kauba transpordi ega

3-13-724 3(6) muude äritegevusega kaasnevate võimalike kõrvalkulude eest ei tasunud. Maksuhalduri seisukoha kasuks räägib ka see, et kauba võttis Paldiski sadamas vastu ning sõidukid registreeris kaebaja ja Saksa maksuhaldurilt saadud informatsiooni kohaselt toimus suhtlemine kauba tarnijate ning Eesti tellija vahel OÜ EuroActive elektronposti aadressi kaudu, kusjuures hinnapakkumine saadeti JS nimele. Eestis võttis sõidukid arvele ja tasus esmase registreerimise eest riigilõivu OÜ EuroActive. Seonduvalt sõiduki Maybach 57S ostumüügi dokumentidega pidas maksuhaldur ebaloogiliseks, et OÜ Sillaotsa LK poolt tootjatehasele tehtud tellimuse kuupäev langeb kokku OÜ-le EuroActive väljastatud arve kuupäevaga. Vastustaja on jõudnud sellisele seisukohale, hinnates tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses. Maksuhalduri seisukohti ei lükka selles osas ümber ka kaebaja poolt 24.10.2014 esitatud tõendid. JM kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokollist ilmnev asjaolude kirjeldus on üldsõnaline, samuti on üldsõnalised VW poolt haldusasjas nr 3-11-2375 tunnistajana kirjalikult antud ütlused. Asjaolu, et välismaa äriühingud on esitanud arved OÜ Sillaotsa LK nimele, ei muuda maksuhalduri sisulise analüüsi pinnalt tehtud põhiseisukohta. Maksuhaldur selgitas 10.11.2014 vastuses, et kaebaja poolt esitatud tõendid sisalduvad ka haldusasja nr 3-11-2375 materjalides. Sellest järeldub ühtlasi, et nende mõju on 15.07.2011 maksuotsuse ning käesolevas haldusasjas vaidlustatud vastutusotsuse koostamisel hinnatud. Maksuhalduriga tuleb nõustuda selles, et fiktiivne arve ei ole nõuetekohane algdokument ja raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud ning nõuetele vastava algdokumendi puudumise korral maksustatakse väljamaksed tulumaksuga. PMTK 15.07.2011 maksuotsuses sisalduvad ka vastavad viited asjakohastele tulumaksuseaduse sätetele, mida ei ole vaja siinkohal üle korrata. Arvestades asjaolu, et arvetel osundatud kaup (sõidukid ja varustus) tegelikult OÜ-ni EuroActive siiski jõudis, maksustas vastustaja tulumaksuga üksnes hinnavahe. Ettevõtlusega seotuks võis lugeda selle osa, mida OÜ EuroActive oleks pidanud Saksa ja Läti äriühingutele tasuma. Hinnavahe võrreldes OÜ-le Sillaotsa LK makstuga oli 1

926 046 krooni ning sellelt arvestatud tulumaks 511 987 krooni. Seonduvalt tulumaksuarvestuse metoodika või sellekohase õigusliku alusega ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. Kaebaja erinev seisukoht väljendub ainult selles, et tegemist oli OÜ EuroActive ja OÜ Sillaotsa LK vaheliste tehingutega, mis on maksuhalduri poolt ümber lükatud. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et vastutusotsus peab olema tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist ning haldusakti kättetoimetamise või selle õnnestumise kuupäev niivõrd tähenduslik enam ei ole. Antud juhul ei ole alust tühistada vastutusotsust pelgalt kaebaja selle väite pinnalt, et vastutusotsuse kättetoimetamise ajahetkel osaühingut enam registris ei olnud (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 11). Nähtuvalt 17.01.2013 maksuotsusest nr 12.2-3/4104-13, kontrolliti 10.10.2011 korralduse alusel OÜ EuroActive (likvideerimisel) käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust 2011. a augustikuu maksuperioodi osas ning nimetatud maksuotsuse resolutsiooni p-ga 9 jäeti OÜ EuroActive 2011. a augustikuud puudutav tagastusnõue 126 859 euro suuruses summas rahuldamata. Haldusasja materjalist ei nähtu, et nimetatud maksuotsust oleks vaidlustatud, seega tuleb lähtuda eeldusest, et see on kehtiv. 17.01.2013 maksuotsuse kohaselt võis OÜ EuroActive kajastada 2011. a augustikuu käibedeklaratsioonil enammaksena 80,14 euro, aga mitte

126 939,34 euro suurust summat. Seega ei olnud tagastusnõue põhjendatud ja alusetu tagastusnõudega ei saanud ka varasemat võlgnevust tasaarvestada. Vastuolu MKS § 31 lg 3 pga 1 ei ole, sest väidetavat tasaarvestust ei ole aktsepteeritud ning maksukorralduse seaduse tähenduses ei olnud tasaarvestust ka toimunud. Tagastusnõudega seonduvat otsustust ei formuleeritud summa tagasinõudmiseks tehtud otsusena, sest raha, mida tagasi nõuda, osaühing tegelikult saanud ei olnud. Fiktiivselt deklareeritud käibemaksu enammaksete pinnalt, millele võib esialgu järgneda e-maksuameti APEX süsteemis varasemate

3-13-724 4(6) maksuvõlgnevuste tasaarvestusena vaadeldav kirje, ei saa maksukohustuslane eeldada, et sellega oligi varasem võlg tasutud ja maksuhalduri hilisem täpsustava sisuga tegevus oleks seetõttu õigusvastane. Seega ei osutunud kaebaja väide võlgnevuse puudumisest paikapidavaks, mis tähendab, et ka sellel alusel ei saa kaebust rahuldada. Osaühingu juhatuse liige JS põhjustas maksuvõla tekkimise ja jättis MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused tahtlikult täitmata. Antud juhul oli kohustuseks, mida ei täidetud, 15.07.2011 maksuotsusest tulenev maksuvõlgnevus. Tahtlusega seonduvat on vastustaja põhjendanud piisavalt vastutusotsuse p-s 4, kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. MTA 04.03.2013 vastutusotsuse koostamise ajal ei olnud maksusumma määramise tähtaeg veel möödas. Vastutusotsuse p-s 2 on maksuhaldur kirjeldanud maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid. Vaidlust ei saa olla selles, et alates sissenõudmise alustamisest ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Lähtuvalt eeltoodust, tuleb asuda seisukohale, et vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist haldusasja materjalist ei nähtu, mis tähendab seda, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja 24.10.2014 vastuväide kohtu tegevusele seonduvalt asja lahendamisega kirjalikus menetluses jääb rahuldamata, sest kohtuistungi korraldamine ei oleks olnud vajalik. Asja kirjalikus menetluses läbivaatamist on põhjendatud Tallinna Halduskohtu 06.10.2014 määruse p-s 9. Kohus nõustub vastustaja väitega, mille kohaselt ei ole kaebaja selgitanud ega välja toonud, mida ta täpsemalt oleks kohtuistungil uurida või selgitada soovinud. Menetlusosalistel oli võimalik esitada täiendavaid seisukohti kirjalikult. Rahuldamata jäi ka vastustajalt kõikide haldusmenetluses kogutud tõendite väljanõudmise taotlus, sest protsessiosalistel oli võimalik vastavate aspektide rõhutamise soovi korral tõendeid ise esitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. JS palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 21.11.2014 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant vastustajalt apellandi kasuks välja mõista. Halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme kui otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses, vaatamata kaebaja taotlusele lahendada asi kohtuistungil. On loomulik, et OÜ Sillaotsa LK maksis talle laekunud rahad edasi äriühingutele, kes müüsid sõidukeid ja varuosasid. OÜ Sillaotsa LK täitis enda rahalised kohustused vastavalt müüjatega sõlmitud müügilepingule. Seega ei ole rahade tasumises vastuolu. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, mille põhjal kohus järeldas, et OÜ Sillaotsa LK kohta tuvastatu oli iseloomulik äriühingule, mille kaudu toimub näilikke tehinguid kajastavate arvete väljastamine. Lisaks ei ole käibemaksuseaduse järgi müüjat iseloomustavad asjaolud käibemaksu mahaarvamist piiravaks asjaoluks. See, et kaebaja võttis Paldiski sadamas kauba vastu ning sõidukid registreeris, on tavapärane käitumine. Halduskohus ei selgitanud, miks pidi sõidukite registreerimisega tegelema OÜ Sillaotsa LK. Kui ostja on teada, siis on tavapärane, et liiklusregistris registreerib sõidukid ostja. E-kirja saatmine OÜ EuroActive e-posti aadressilt ei saa olla aluseks, et pidada tehinguid osapoolte vahel näilikeks. Kohus ei arvestanud vastavate kaebaja selgitustega. Väär on kohtu järeldus, et pakkumine tehti kaebajale. Seoses sõiduki Maybach 57S ostu-müügiga ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et tellimus esitati müüjatele just OÜ Sillaotsa LK poolt ja müüjad on seda kinnitanud. OÜ EuroActive ei ole tellimusi esitanud ega teistes liikmesriikides asuvate müüjatega müügilepingut sõlminud. JM-i ja VW-i poolt haldusasjas nr 3-11-2375 antud ütlustest tuleneb üheselt, kuidas tehingud

3-13-724 5(6) toimusid ja kuidas OÜ Sillaotsa LK müüjatega suhtles. Kohus on jätnud kaebaja väiteid kinnitavad tõendid arvesse võtmata jätnud. Arusaamatuks jääb kohtu väide, et asjaolu, et välismaa äriühingud on esitanud arved OÜ Sillaotsa LK nimele, ei muuda maksuhalduri sisulise analüüsi pinnalt tehtud põhiseisukohta. Halduskohus ei ole kontrollinud maksusumma määramise seaduslikkust, selle kooskõla kehtiva õiguse ning Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikaga. Maksuotsuse ja vastutusotsuse motiividest ei selgu, milliste tehingutega ja milliste käibemaksuseaduse sätete kohaldamiseks on OÜ EuroActive ja kaebaja formaalsed tingimused loonud. Maksuotsuses on viidatud vaid KMS §-le 1 ja § 29 lg-le 1. Maksuhaldur on maksuotsusega põhjendamatult piiranud käibemaksu mahaarvamist. Mahaarvamise õigus tulenes lisandunud väärtuse ja neutraalsuse põhimõttest. Ebaõige on tulumaksu määramine ja kaebajalt selle sissenõudmine. Kaebaja ei ole nimetatud tehingutega osaühingu varjatud kasumit jaotanud.

5. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda jätta. Asja kirjalikus menetluses lahendamine oli õiguspärane. Kaebaja ei ole täpsustanud, mis põhjusel ta istungi pidamist vajalikuks pidas. Rikutud ei ole kaebaja õigust esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest, samuti ei ole rikutud kaebaja õigust esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele. Kaebajal oli igal ajal võimalik esitada vastustajale küsimusi (nt kaebuses või vastuväites kohtu tegevusele). Halduskohus on otsuses nõustunud maksuhalduriga OÜ EuroActive ja OÜ Sillaotsa LK vahelisi tehinguid, kaebaja süüd ning vastutusotsuse tegemise eeldusi ja kättetoimetamise aega puudutavas osas, viidates vastutusotsuse põhjendustele neid kordamata. See on kehtiva õiguse kohaselt lubatav. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav. Kohus ei ole tõendeid hindamata jätnud ega eksinud põhjendamiskohustuse vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu 21.11.2014 otsus tühistada kohtumenetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt halduskohtu 06.10.2014 määrusele esitatud vastuväide oli põhjendatud. Nimetatud määruse p-ga 1 otsustas kohus vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, leides HKMS § 131 lg 1 p-le 2 tuginedes, et vaidlus taandub õigusküsimustele ning nendega seonduvate aspektide hindamiseks ei ole vaja kohtuistungit korraldada. Halduskohtu eelnimetatud hinnang on alusetu. Kaebaja ei vaidlustanud vastutusotsust üksnes seetõttu, et seda talle õigeaegselt allkirja vastu üle ei antud ning maksuvõlg on tegelikult tasaarvestatud. Vastutusotsuse aluseks olnud maksuotsusele on esitatud ka sisulised vastuväited, sh vaidlustatud maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõenditele antud hinnangud. Seega ei toimunud vaidlus üksnes õigusküsimuste üle. Samuti pole mingit põhjust väita, et kaebajal puudus ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda. HKMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus võtta osa kohtuistungist. Esimese astme kohtus on selle õiguse tagamine eriti oluline. Menetlusosalise soovist kõrvalekaldumine (kirjalik menetlus, lihtmenetlus) on võimalik vaid erandlikel asjaoludel, mida käesoleval juhul ei esine.

3-13-724 6(6)

8. Välistada ei saa eelnimetatud kohtumenetluse normi rikkumise kõrvaldamist apellatsioonimenetluses kohtuistungi läbiviimisega ringkonnakohtus. Käesolevas asjas on kohus aga oluliselt rikkunud ka uurimispõhimõtet. Kaebaja esitas 24.10.2014 halduskohtule taotluse nõuda välja maksuotsuse ja vastutusotsuse tegemise aluseks olnud haldusmenetluses kogutud tõendid. Kohus taotlust ei rahuldanud, vaid märkis 21.11.2014 kohtuotsuses, et „protsessiosalistel oli võimalik vastavate aspektide rõhutamise korral tõendeid ise esitada“. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul ei ole võimalik asja sisuliselt õigesti lahendada, kui ta ei tutvu haldusakti andmise aluseks olevate tõenditega. HKMS § 122 lg 2 p 5 sätestab, et kohus nõuab eelmenetluses välja haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud tõendid. Nimetatud menetlustoimingu tegemine ei vaja vastava taotluse esitamist menetlusosalise poolt. Kohtul on kohustus see menetlustoiming teha. Käesolevas asjas on kohus kaebuse lahendanud üksnes maksuotsuse ja vastutusotsuse teksti põhjal. Kohus ei ole tõendeid vahetult hinnanud (HKMS § 61). Seejuures on kohus leidnud, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei lükka maksuhalduri seisukohti ümber. Kohus ei saa sellist hinnangut kaebaja tõenditele anda olukorras, kui ta ei ole hinnanud maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendeid. Maksuja vastutusotsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas märgitud asjaolusid ei saa kohus lugeda automaatselt tõendatuks. Eeltoodust tuleneb, et kohus ei ole kohtuotsuses tõendeid uurinud (HKMS § 165 lg 1 p 1). Kohus võib kohtuotsuses vastutusotsuse põhjendustega nõustuda neid kordamata (HKMS §

165 lg 2), kuid ka see eeldab, et kohus on eelnevalt uurinud vastutusotsuse andmise aluseks olnud tõendeid.

9. Ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse HKMS § 199 lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginedes. Kuna kohus ei ole tõendeid uurinud, ei ole otsust olulises osas põhjendatud. Põhjendatud ei ole olukord, kus tõendeid hakkab esmakordselt koguma ja hindama alles ringkonnakohus. Kuna tõendid on kogumata, ei ole ka kohtuistungi toimumata jätmist võimalik apellatsioonimenetluses heastada. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule, ei jaga ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulusid. Ringkonnakohus märgib üksnes, et kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 2037 eurot, millest riigilõiv moodustab 750 eurot ning ülejäänud osas on tegemist esindajakuludega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets