1-15-3422/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-3422

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai

2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3422 (14278000518) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

M.H

krimin

aalasi KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav M.H

Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskeri, emakeel: eesti keel,

60 % töövõimetuspensionär; Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 06.08.2014. a otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega, mis jäeti

KarS § 73 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga; Väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole; Tõkend: puudub

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.H KarS § järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 14.11.2014. a kuni 15.11.2014. a, s.o 2 päeva.

Ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6569 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) kuud vangistust, võrra ning mõista M.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaheksa vangistust.

1 (üks) aasta (kakskümmend ) päeva

KarS

1 alusel asendada M.H-le

393 (kolmsada § 69 lg mõistetud vangistus

üheksakümmend k ) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata olm M.H-le

alates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest , igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima M.H

KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid -s :

1) elada ko -

htu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.H

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena M.H-lt sundraha eurot

585 (viissada kaheksakümmend viis) ja riigi õigusabi kulu summas 362 (kolmsada kuuskümmend kaks) eurot 88 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.H on õigus menetluskulud kogusummas 947 (üheksasada nelikümmend seitse) tasuda 1 (üks) aast eurot 88 senti a jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700036768. Selgitusse tuleb märkida „1-15-3422, menetluskulud, M.H “.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik

05.02.2015. a saabus Tartu Maakohtusse kokkuleppemenetluses kriminaalasi M.H süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohtule anti üle sõlmitud kokkulepe ja kriminaalasja materjalid. Kohus tagastas KrMS § 2451 lg 1 p 3 alusel 06.02.2015 kriminaaltoimiku .a kohtumäärusega M.H süüdistuses KarS § 424 järgi prokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe.

19.02.2015. a esitas Lõuna Ringkonnaprokura kohtule süüdistusakti lühimenetluse tuur kohaldamiseks kriminaalasjas.

Kohus andis M.H 26.02.2015. a süüdistuses KarS § 424 järgi määrusega kohtu alla lühimenetluses ja määras asja arutamise 17.03.2015. a kell 10.00 kohtuistungil. 17.03.2015. a toimunud kohtuistungil lühimenetluses M.H süüdistuses KarS § 424 järgi, loobus M.H asja arutamisest lühimenetluses. määrusega Kohus tagastas 17.03.2015. a KrMS § 238 lg 1 p 1 alusel kriminaaltoimiku prokuratuurile.

27.04.2015. a saabus Tartu Maakohtusse kokkuleppemenetluses kriminaalasi M.H süüdistuses KarS § 424 järgi.

II Kokkuleppe sisu M.H-le

tema 14.11.2014. a kella 03.37 on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et paiku juhtis Tartu- - Jõgeva Aravete maantee 23. kilomeetril mootorsõidukit AUDI 80 reg nr 060ANL, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust (rikkudes LS § 90 lg 1 p 1 sätteid) ja olles alkoholijoobes (rikkudes LS § 69 lg 1 sätteid), kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l, mis vastab LS § 69 lg 2 p 1 sätetele. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.11.-15.11.2014. a s.o 2 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel 06.08.2014. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga s.o 4 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 393 tundi üldkasulikku tööd (365+28 tundi). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on M.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

III Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub M.H kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel (tl 84).

KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohus leidis, et M.H on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas M.H , kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et M.H on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka M.H küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § M.H järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kriminaalasja varasemas menetluses ja kohtueelses menetluses makstud tasu 362,88 eurot (133,44 tl 25+109,44 tl 44+48 tl 69+24 tl 76+48 tl 82). – – – – – Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 947,88 eurot.

Vastavalt KrMS § 1 le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

80 lgsüüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

M.H taotles menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus M.H esitatud taotlusega. Kohus leiab, et M.H taotlus menetluskulude tasumise võimaldamiseks 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et M.H sissetulekuks on invaliidsuspension 95 eurot. M.H elab koos elukaaslasega, kelle ainsaks sissetulekuks on samuti invaliidsuspension. Keegi rahaliselt M.H ei toeta. M.H kinnitusel tulevad nad koos elukaaslasega rahaliselt majandamisega toime ja ta on suuteline tasuma menetluskulud vabatahtlikult 1 aasta jooksul. M.H sõnul täidab ta vabatahtlikult Tartu Maakohtu 06.08.2014. a otsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise korda. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja M.H sissetulekuid, on seisukohal, et Eino

M.H-le menetluskulud tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Seega tuleb tasumisele määrata 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

.

Raina Pärn Kohtunik