1-15-3490/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-3490

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai

2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3490 (15249000029) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

T.P krimin

aalasi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav T.P

Isikukood xxx, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti

Vabariigi kodanik, , emakeel: eesti keel, haridus: põhi töökoht: OÜ Giraldo - ehitaja ; Kriminaal-

ja väärteokorras karistamata; Tõkend: puudub

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.P KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 15 so 15 viissada) eurot.

0 päevamäära,

00 (üks tuhat

KarS

§ 73 lg 1, 2 alusel määrata, et T.P-le mõistetud rahalisest karistusest kuulub koheselt täitmisele päevamäära, s.o

300 (kolmsada) eurot.

KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et T.P tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul. T.P on kohustatud kohtuotsuse tegemisele järgnevast kuust igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt (s.o juunist 2015. a) alates tasuma

50 (viiskümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300

(№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915400006292 - -3490, rahaline karistus, T.P“. . Selgitusse tuleb märkida „1 15

Ülejäänud osa mõistetud rahalisest karistusest, milleks on 120 päevamäära, s.o 1200 (üks tuhat kakssada) eurot, ei T.P ei pöörata KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel täitmisele, kui pane 1 ( )-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. ühe

KarS § 78 p 1 kohaselt algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 välja mõista riigituludesse ,3 alusel T.P-lt sundraha katteks 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

Jätta menetluskulud summas välja mõistmata. 454,44 eurot T.P-lt

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud summas T.P

(kakssada nelikümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. T.P on kohustatud maksma 6 (kuus) kuu jooksul igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt kümme üheksa) eurot kuni 60 (kuuskümmend) euro tasumiseni

10 ( ning järgneva 6 (kuus) kuu jooksul igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700036849 -15-3490, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, T.P“.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu T.P-le

et tema 19.01.2015. a on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, kella 18.30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o enda elukohas, lõi ühel korral vasaku käega oma elukaaslasexxxxxxxxxxxxxx alaealist poega xxxxxxxxxxxxxxt (s

10.01.2001. a) näo piirkonda, peale löömist haaras käega juustest kinni ja tõmbas juustest, tekitades löömise ja juustest tõmbamisega kannatanule füüsilist valu. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 150 päevamäära rahalist karistust s.o 1500 eurot riigituludesse. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust osaliselt täitmisele. Tasumisele kuulub rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses s.o . KarS § 66 lg 1, 3 alusel arvestades süüdlase

300 eurot riigituludesse perekondlikku ja tööalast seisundit, määrata karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul, kohustusega tasuda kohtuotsusest järgnevast kuust alates igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 50 eurot kuni kogusumma tasumiseni riigituludesse. Rahalist karistust 120 päevamäära ulatuses s.o 1200 eurot tingimisi ei pöörata täitmisele ja määratakse katseaeg 1 aasta.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub T.P kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohus leidis, et T.P on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas T.P, kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et T.P on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selle küsitlemise käigus. s kahtlusi ka T.P

Kohtuistungil okkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja kinnitas süüdistatav, et talle on k ta jääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista T.P süüdi KarS §

121 lg

2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahaline karistus 150 päevamäära.

KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et

T.P keskm issetulekuks on 1,40 eurot (tl 33 iseks päevas ). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks v eurot. Seega on 150 õtta miinimumpäevamäär, s.o 10 päevamäära rahaliseks suuruseks 1500 eurot.

Kohus, hinnates teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, nõustub kokkuleppes toodud KarS § 73 lg 1,2,3 kohaldamisega ja peab põhjendatuks vabastada osaliselt T.P rahalise karistuse tasumisest tingimuslikult 1-aastase katseajaga.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 109,44 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 694,44 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Prokurör taotles menetluskulude vähendamist ja T.P-lt menetluskulude katteks 240 euro väljamõistmist. Lisaks taotles prokurör määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. T.P nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et T.P perekonda kuuluvad 4 alaealist last ja elukaaslane. Kuna elukaaslane ei tööta, on T.P perekonnas ainus sissetulekuga inimene. Seega lasub perekonna ülalpidamine T.P. T.P töötab ja tema igakuiseks sissetulekuks on kuni 540 eurot. Sellest kuulub tal erinevatele maksudele ja kohustustele ligikaudu 200 eurot. Lisaks on oluline arvestada, et käesoleva kohtuotsuse alusel on T.P kohustus tasuda rahalist karistust 6 kuu jooksul. Kohus, võttes arvesse menetluskulude suurust ja T.P sissetulekuid ning kohustusi, on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab T.P-lt menetluskulude katteks välja 240 eurot. Lisaks peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jo oksul. T.P pidas vajalikuks, et kohus määraks kindlaks menetluskulude tasumiseks maksegraafiku. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kohtuotsuse jõustumisest tuleb T.P tasuda esimese 6 kuu jooksul igakuiselt 10 eurot. Pärast seda tuleb T.P jätkata menetluskulude tasumist, makstes igakuiselt menetluskulude katteks 30 eurot. Juhul, kui T.P ei tasu menetluskulusid

1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina

Pärn Kohtunik