3-13-2248/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.05.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-2248 Haldusasi OÜ Brilliantforest kaebus Maksuja Tolliameti 23.09.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/9891-36 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.02.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Brilliantforest apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Brilliantforest (alates 05.09.2014 LPS Grups OÜ) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Võtta MTA poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastuse lisad asja materjalide juurde.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 11.02.2014. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.

3. OÜ Brilliantforest apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 19. juunini 2015. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA alustas OÜ Brilliantforest suhtes üksikjuhtumi kontrolli 24.08.2012. a vaatluse läbiviimisega OÜ Brilliantforest tegevuskohas. Maksuhaldur kontrollis maksustamisperioode juuli, august ja september 2012. Kaebaja tegevuseks on metsasaaduste, marjade ja seente, kokkuost ja edasimüük.

2. MTA määras 23.09.2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/9891-36 OÜ-le Brilliantforest tasumiseks täiendavat maksukohustust kokku 199 394,09 eurot, sealhulgas käibemaksu

151 832,06 eurot, töötajatele tehtud väljamaksetelt tulumaksu 16 044 eurot, sotsiaalmaksu

26 533,11 eurot, töötuskindlustusmakset kokku 3376,85 eurot (sellest kinnipeetud töötuskindlustusmakset (2,8%) 2251,30 eurot ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakset (1,4%) 1125,55 eurot) ning kohustusliku kogumispensioni makset 1608,07 eurot.

3. OÜ Brilliantforest esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 23.09.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/9891-36 tühistamiseks. OÜ Brilliantforest kaebuse kohaselt ei ole maksuotsus õiguspärane, kuna MTA rikkus oluliselt uurimispõhimõtet, jättis kohaldamata kaalutlusõiguse ning täitmata selgitamiskohustuse. MTA jättis tähelepanuta kaebaja tegevuse majandusliku sisu ja ei uurinud nt marjade ja seente ostmise ja müümise sesoonsust, rahavoogusid, käivet jms. Uurimispõhimõttest tulenevalt oleks MTA pidanud hindama laenuvajadust kaebaja majandustegevust arvestades. Nõustuda ei saa MTA hinnanguga, et V.J. , V.H. ja A.P. ei olnud raha laenu andmiseks kaebajale. Laenuandjad selgitasid, millistest allikatest raha pärineb. Ebaõige on järeldada, et kui eraisik ei suuda oma raha päritolu 100% tõendada, ei saa tal seda raha olemas olla. Samuti ei saa eeldada, et eraisik peaks oma raha pangas hoidma. Õige ei ole laenuandjatele ja kaebajale ette heita tehingute tegemist sularahas. Nõustuda ei saa MTA järeldusega, et V.J. , V.H. ja A.P. tagastatud laenusumma näol on tegemist netopalgaga. Maksuhaldur peab kahtluse korral üritama tuvastada, kas konkreetsel arvel märgitud müüja on ka tegelikult müüja olnud. Seda pole MTA aga teinud, mistõttu ei saa sellist maksuotsust pidada seaduslikuks ja põhjendatuks. Ekslik on MTA seisukoht, et kaebaja ei ole osaühingutega Sarrogo, Finluksi, AP Grupp, ABV Trade Consulting, Nordic Development, Mulgi Metall Grupp ja T&T Rental tehinguid teinud, kuna tehingute hindamisel ei ole arvestatud tegelikke asjaolusid, eelkõige kaebaja tegevuse kaubakoguseid. MTA ei lähtunud käibemaksu arvestamisel uurimispõhimõttest ning ei analüüsinud kaebaja tegevust, arvestades laojääki, müügikoguseid, kassadokumente jms. Kaebaja ei ole näilikke tehinguid teinud ja on soovinud tegutseda seaduslikult, kooskõlas kõigi maksualaste eeskirjadega. Kaebaja on ostnud marju ja seeni eraisikutelt ja äriühingutelt ning kontrollinud äripartnerite käibemaksukohuslaseks olemist. Puudus põhjus kahelda äripartnerite tegevuse seaduslikkuses, sest marjad ja seened on olemas olnud, üle antud ja nende kohta on arved esitatud.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 11.02.2014. a otsusega ei rahuldatud OÜ Brilliantforest kaebust. Kohtuotsuse kohaselt puudus kaebajal vajadus laenu järele, kuigi juulis 2012 oli kaebaja kassa käive ca 156 000 eurot. Marjade ja seente suures mahus kokkuostmiseks ja nende säilitamiseks vajab kaebaja lühiajaliselt võimalikult palju käibevahendeid, kuid ei ole usutav, et nimetatud eesmärgil võttis kaebaja 2012. a juulis V.J. 30 000 eurot, V.H. 20 000 eurot ja A.P. 11 500 eurot laenu. Keegi nimetatud isikutest ei suutnud usaldusväärsete tõenditega kinnitada laenuna raha maksmist OÜ-le Brilliantforest. Kohtuistungil V.H. ja V.J. kinnitasid, et andsid OÜ-le Brilliantforest laenu, kuid laenu andmised on dokumentaalselt tõendamata. V.H. i ja A.P. väidetavalt laenuna antud raha kaebaja kassaarvestuses ei kajastu. Kuigi 10.07.2012 on kaebaja kassasse pandud 30 000 eurot, on maksuhaldur teinud kindlaks, et nimetatud summa ei ole V.J. saadud laen. Samas väljamaksete tegemine V.J. , V.H. ja A.P. kajastub augusti 2012 kassaarvestuses. Sularahas tehinguid tegev isik peab arvestama, et tema tehtud tehingud peavad olema kontrollitavad. Kui aga isikute seletused on vastuolulised, raamatupidamisdokumendid on puudulikud, laenulepingu tingimused erinevad tavapäraselt sõltumatute isikute vahel sõlmitavatest lepingutest ja muud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse tehingute toimumise osas, siis ainult kassa sissetuleku order ei ole kohane tõend sissemakse põhistamiseks. 2012. a augustis V.J. (30 000 eurot) ning V.H. (19 000 eurot) tehtud väljamaksed on palga väljamaksed OÜ Brilliantforest kasuks tehtud töö eest. Ka A.P. tehtud väljamakset summas

11 500 eurot tuleb lugeda palgaks mitte dividendiks, sest perioodi 06.07.2010 kuni 31.12.2011 kasumiaruandest nähtuvalt puudus äriühingul piisav kasum (ärikasum oli 614 eurot) ja ta täitis OÜ-s Brilliantforest tööülesandeid. Nõustuda ei saa väitega, et MTA ei ole laenuvajadust majanduslikust aspektist analüüsinud. Kaebaja poolt laenu saamine ja tagastamine ei ole leidnud tõendite kogumi hindamisel kinnitust ning kaebaja laenu kohta antud selgitused ei ole eluliselt usutavad. Nõustuda ei saa väitega, et kaebaja tegevus on toimunud seaduslikult ja osaühingutega Sarrogo, Finluksi, AP Grupp, ABV Trade Consulting, Nordic Development, Mulgi Metall Grupp ja T&T Rental on tehingud reaalselt toimunud.

Kaubakoguste üle vaidlust ei ole, seega on kaubakoguste üle arutelu käibemaksu seisukohalt asjakohatu. Kaebaja ostis marju ja seeni, kuid mitte arvetel näidatud äriühingutelt. Vaidlusalustel arvetel märgitud kaupade müüjad on teadmata. Kohus nõustub maksuotsuses toodud äriühingute ja kaebaja vaheliste tehingute asjaoludega ja hinnanguga neile. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on esmajärguline tehingute tegelik toimumine arvel märgitud isikute vahel, sest kui müüja ei ole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

Nõustuda ei saa väidetega, et MTA kontrollaktist ja maksuotsusest ei nähtu, et MTA oleks kaalunud maksukohustust vähendavate tõendite kogumise vajalikkust. Maksuotsuses toodud järeldused on tehtud maksumenetluses kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusel. Kuivõrd maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused on vaidlusalusest maksuotsusest mõistlikult jälgitavad ja maksuotsus on kontrollitav, on maksuotsus ka piisavalt põhjendatud. Maksukohustuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda üksnes maksukohustuslase väidetest ja tema koostatud dokumentidest.

Maksuotsuse tegemisel ei saa eeldada, et maksukohustuslane kinnitab tema raamatupidamises arvesse võetud arvete tegelikkusele mittevastavust. Seega on alusetud kaebaja etteheited maksuotsuse motiveerimata jätmise osas. Puudub alus maksuhaldurile uurimisprintsiibi rikkumist ette heita, kuna maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogunud piisavalt tõendeid ja neid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning asjaolu, et maksuhalduri seisukohad ei ole kaebaja arvates õiged, ei ole käsitatav uurimiskohustuse rikkumisena. Maksuotsuses on antud hinnang maksukohustuslase esitatud tõenditele ja eriarvamuses esitatud seisukohtadele, seega on alusetud kaebaja väited ka kaalutlusõiguse osas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. OÜ Brilliantforest esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt vajas kaebaja tulenevalt oma majandustegevuse omapärast 2012. a juulis laenuraha tegevuses mastaabiefekti saavutamiseks. Parim majanduslik tulemus saavutatakse võimalikult suurelt marjade ja seente mahult ning marjade ja seente võimalikult pikka aega hoidmiselt. Marjade ja seente suures mahus kokkuostmiseks ja nende säilitamiseks vajab kaebaja lühiajaliselt võimalikult palju käibevahendeid. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis kohus järelduseni, et kuigi juulis 2012 oli kaebaja kassa jääk ca 156 000 eurot, puudus kaebajal vajadus laenu järele. Kaebaja laenas V.J. , V.H. ja A.P. 61 500 eurot, mis on suurem summa kui kassa ja pangakonto jäägid kokku. Seega on kaebaja tegevus laenuraha kaasamisel majanduslikult selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning MTA ja halduskohtu seisukohad ja järeldused eiravad tehingute majanduslikku sisu.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et laenu andmised on dokumentaalselt tõendamata. Kaebaja esitas pearaamatu ja kassaraamatu, millest nähtub laenude andmine OÜ-le Brilliantforest. Lisaks kinnitasid tunnistajad kohtus, et nad on kaebajale laenu andnud. Kohus ei ole selgitanud, miks ta leiab, et nimetatud dokumendid ja tunnistajate ütlused ei tõenda laenu saamist. Kohus ei analüüsinud tehingute majanduslikku sisu ja nõustus ebaõigesti MTA seisukohtadega. Järeldus, et kui pangakontol on raha, ei vaja äriühing laenu, ei ole õige. MTA ei saa hinnata tehingute tegemise otstarbekust, sest vastasel korral sekkutaks äriühingu majandustegevusse.

Halduskohus ei järginud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-t 4. Kohus jättis käsitlemata kaebaja selgitused, et tegemist ei ole sõltumatute isikute vahel sõlmitud laenulepingutega. OÜ Brilliantforest on perefirma, mille arengusse on panustanud nii pereliikmed kui ka head sõbrad ja on loomulik, et perekondlike ja sõprussuhete korral võivad laenulepingud olla tavapärasest erinevate tingimustega. Eluliselt ei ole usutav, et pereliikmed omavahelistes suhetes turutingimustele vastavaid tehinguid teeksid. Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et kaebaja majandustegevusest lähtuvalt vajas kaebaja just sularaha.

Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et muud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse tehingute toimumise osas, kuna kohus ei viita sealjuures ühelegi konkreetsele tõendile. Kohus ei ole kaebajale tõendite esitamise osas ettepanekut teinud ning sisuliselt on pandud negatiivse asjaolu tõendamise koormus kaebajale. Kaebajal on võimatu esitada tõendeid seni kuni maksuotsus tehakse üksnes tõendite kogumile tuginedes. Arusaamatuks jääb ka halduskohtu seisukoht, et tegemist ei olnud laenu tagasimaksmise vaid töötasuga. Pikaajalise töösuhte olemasolu ei ole väitnud isegi mitte vastustaja.

Samuti on ebareaalne, et lühiajalise tööl abistamise eest saaks maksta kümneid tuhandeid eurosid tasu. Kaubakoguste küsimust ei tohi eirata. MTA on kaubakogused üle kontrollinud ja kinnitab maksuotsuses, et andmed on korrektsed ja vastavuses raamatupidamise dokumentidega. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et MTA väitel müüs kaebaja kaupu ca 10 korda rohkem kui kokku ostis. Kaubakogused olid sedavõrd suured, et MTA oleks hõlpsasti saanud kontrollida ja uurida, kust sedavõrd suured kogused kaupa kohale toodi. Kaebaja ei saa esitada tõendeid kauba müüjate kohta, kellelt ta ei ole kaupu ostnud.

Andmed kauba väidetavate tegelike müüjate kohta pidi vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 esitama MTA. MTA ja halduskohtu seisukoht tõendite mitteesitamise kohta on absurdne. Seni kuni MTA pole esitanud oma väite tõendamiseks konkreetseid tõendeid, võib kaebaja esitada üksnes vastuväite. Ka kohus ei uurinud ega tuvastanud, et kaubad oleks müünud keegi teine. 90% marjadest ja seentest ostis kaebaja kokku juriidilistelt isikutelt. Eluliselt ei ole võimalik eraisikutelt mitusada tonni marju ja seeni kokku osta. Kohus ei ole selgitanud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et kaubad osteti eraisikutelt.

Õiguspärane ei saa olla kohtu järeldus, mis ei tugine ühelegi tõendile, vaid tõendite kogumile ja tundele. Kohtu selline seisukoht on vastuolus ka tõendamise üldise põhimõttega, mille kohaselt ei saa vastustaja tõendada negatiivset asjaolu. Kaebaja saab selgitada ja kinnitada vaid seda, et kaubad on saadud ja arved on panga kaudu tasutud. MTA jättis selgitamata, kuidas saab kolmandate isikute majandustegevuse eest vastutada kaebaja. Kaebaja järgis tehingute tegemisel hoolsuskohustust ja kontrollis, kas kaupu müünud juriidilised isikud on käibemaksukohuslased.

Võimalik, et kaebajale marju ja seeni müünud juriidilised isikud olid asutatud vaid marjade ja seente ostmiseks ja müümiseks. Kui MTA on juriidilise isiku käibemaksukohuslasena registreerinud, siis kaebaja usaldab MTA tegevust ja võib sellele tugineda. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et maksuotsuses toodud järeldused on tehtud maksumenetluses kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusel. MTA ei kogunud tõendeid, mis võimaldaksid kaaluda maksukohustuse vähendamist ja jättis arvestamata kaubakogused. Maksuhaldur peab kahtluse korral vähemalt üritama tuvastada, kas konkreetsel arvel märgitud müüja on ka tegelikult müüja olnud, kuid seda ei tehtud.

Väär on halduskohtu seisukoht, et MTA kohaldas kaalutlusõigust korrektselt, kuna MTA kaalus vaid maksukohustust suurendavate tõendite kogumist ega kaalunud maksukohustust vähendavate tõendite kogumise vajalikkust ning pidas usaldusväärseks vaid MTA arvamusi. MTA ei ole selgitanud, miks ta ei pea usaldusväärseks kaebaja andmeid kauba koguste kohta.

6. MTA leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastuse kohaselt ei esitanud kaebaja kohtumenetluses uusi tõendeid, mille pinnalt oleks saanud anda laenude kohta teistsugust hinnangut. OÜ Brilliantforest esitas oma varalise seisu kohta poolikud andmed, jättes rahavoogude analüüsist välja kassas oleva sularaha. Seisuga 13.07.2012 oli OÜ Brilliantforest kassa jääk 25 157,58 eurot ja AS-is SEB Pank konto jääk 9023,19 eurot. Seisuga 20.07.2012 oli kassa jääk 46 397,95 eurot ja AS-i SEB Pank pangakonto jääk

10 550,92 eurot. Seega oli kaebajal piisavalt raha, et metsasaadusi kokku osta ja kaebaja ei ole laenu saanud. Halduskohtu istungil tunnistajate antud ütlused pigem süvendasid seisukohta, et laenude andmine oli isikutele koormav ja pole usutav. Nii maksuhaldur kui ka kohus on tehingute majanduslikku sisu hinnanud ja leidnud, et vaidlusalustel arvetel nimetatud kaupu reaalselt ei müüdud. Maksuhaldur ei ole tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Käesoleval juhul kogus maksuhaldur maksumenetluse käigus piisavalt tõendeid ja hindas neid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

See, et maksuhaldur tõendeid kogumis hindas, ei tähenda, et maksuhaldur poleks tõendeid eelnevalt analüüsinud. Kuna maksuotsuses on antud hinnang maksukohustuslase esitatud tõenditele ja eriarvamuses esitatud seisukohtadele, siis on alusetud kaebaja väited kaalutlusõiguse väära kohaldamise kohta. Sisuline erinevus vaidlusaluste tehingute erinevast käsitlemisest seisneb selles, et maksuhaldur hindab tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, kuid kaebaja eelistab anda tehingutele hinnanguid vaid vormistatud arvetest ja puudulikest tõenditest lähtudes.

Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide, et kuna OÜ Brilliantforest on perefirma, siis tema arengusse on panustanud nii pereliikmed kui ka head sõbrad. Antud asjas puudusid laenulepingud, laenatud summadele intressi ei arvestatud, laenuandjad esitasid vastuolulisi seletusi isegi laenatud summade osas ja puudulik oli laenude kajastamine kaebaja raamatupidamisdokumentides. OÜ Brilliantforest poolt laenu saamine ja tagastamine ei ole leidnud kinnitust ning eraisiku jaoks võrdlemisi suurtes summades ilma lepinguid sõlmimata laenu andmine ei ole eluliselt usutav.

Samuti ei ole usutavad ega kontrollitavad paljasõnalised väited sõprade panustamise osas. V.J. , V.H. ja A.P. täitsid OÜ-s Brilliantforest tööülesandeid kogu kontrollitava perioodi ajal ja ühekordsed väljamaksed tehti neile pikaajalise töö eest. Kõik isikud tegid tööd ka õhtuti ning puhkepäevadel. Seega on alusetu kaebaja märkus väljamaksete ebamõistliku suuruse tõttu palgana arvestamise osas ning see väide ei ole ka eluliselt usutav arvestades kaebuses esitatud arvnäitajaid käivete kohta. Samaliigilise kauba puhul on kauba koguseid raske ja peaaegu võimatu siduda konkreetsete tehingutega.

Arusaamatuks jääb, millist maksuhalduri järeldust soovib kaebaja kaubakoguste mahtudega kummutada. Samaliigilise kauba puhul ei ole kauba edasimüügiga võimalik tõendada, et see kaup on sama, mis on kajastatud vaidlusalustel ostuarvetel. Kauba olemasolu ei muuda MTA seisukohta käibemaksu määramise osas, sest ei saa eeldada, et tegelikud müüjad olid käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingud. Müüjad võisid olla ka eraisikud või Läti äriühingud. Kuna puudub vaidlus kaubakoguste üle, siis leidis halduskohus õigesti, et kaubakoguste üle arutelu sisendkäibemaksu vähendamise seisukohalt on asjakohatu.

MTA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et andmed kauba väidetavate tegelike müüjate kohta pidi vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 esitama MTA. MTA-lt ei saa nõuda tõendeid võimalike metsasaaduste müüjate kohta kui kaebaja eesmärk on seda varjata. Müüjaid saab avaldada ainult kaebaja. Kui maksumenetluses kogutud tõendite hindamisel on võimalik asuda seisukohale, et arvel näidatud müüjalt ei olnud võimalik reaalselt kaupa soetada, samas kauba üle vaidlus puudub, siis teave tegelike müüjate kohta saab olla üksnes arvel märgitud ostjal.

Maksumenetluses ei saa eeldada, et äriühingud soetavad kaupu üksnes käibemaksukohustuslastelt, mistõttu puudub ka maksuhalduril sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks kohustus välja selgitada kauba tegelikke müüjaid.

Tuvastatud objektiivsetele asjaoludele tuginedes ei laiene kaebajale heauskse ostja eeldamise põhimõte vaidlusaluste tehingute ja laenu andmise ning selle tagastamise osas, sest vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma kahtlusi ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit kahtluste kummutamiseks. Maksuhaldur ei ole vastutust teiste isikute eest kaebajale pannud, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse eelduseks on ostja heausksus. Juhul, kui ostja ja müüja vahel pole tehinguid toimunud, siis ostjat ei saa käsitleda heauskse ostjana, kes ei teadnud, et dokumentidel märgitud äriühing ei ole tegelikult kaupa müünud. Kaebaja väidab, et MTA ei ole kogunud tõendeid, mis võimaldaksid kaaluda maksukohustuse vähendamist, kuid samas ei ole kaebaja ka ise kohtule selliseid tõendeid esitanud. Kui tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse tehingute toimumise osas, siis ainult isiku enda vormistatud kassa sissetuleku order ei ole kohane tõend sissemakse põhistamiseks ja laenu saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.02.2014. a otsus tuleb jätta muutmata ja OÜ Brilliantforest apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada halduskohtu otsust omapoolsete põhjendustega. Ringkonnakohus peab seoses apellatsioonkaebusega vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde MTA poolt esitatud täiendavad seisukohad, mille kohaselt alates 05.09.2014 on OÜ Brilliantforest muutnud oma nime ja tema uueks nimeks on LPS Grups OÜ, kelle ainuosanikuks on I.L. . Samuti võtab ringkonnakohus asja juurde kaks maksuotsust, millest nähtub, et kaebaja on jätkuvalt kasutanud varifirmade kaudu vormistatud arveid, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.

9. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse selle kohta, milles vaidlustatakse maksuja halduskohtu otsust väidetavalt J.J. , V.H. ja A.P. võetud laenude arvestamata jätmise osas. Kaebaja on jätkuvalt kinnitanud, et ta on oma äritegevuse tarbeks võtnud 2012. a juulis V.J. 30 000 eurot, V.H. 20 000 eurot ja A.P. 11 500 eurot laenu ning vastustaja ja halduskohus on ebaõigesti leidnud, et tegelikult laenu andmist ei ole toimunud.

10. V.H. on kinnitanud, et ta andis kaebajale laenu, kuid mingeid dokumente selle kohta ei koostatud. Esialgu väitis tunnistaja, et andis laenu 19 000 eurot, kuid hiljem kinnitas, et andis

20 000 eurot. V.H. on kinnitanud, et laenuleping koostati MTA jaoks. Ta on seda raha kogunud alates 1998. aastast. See, et tunnistaja ei teadnud alguses isegi laenu summat, viitab juba sellele, et mingit laenamist ei ole toimunud. Vastustaja on välja selgitanud, et V.H. i brutopalk on 1010 eurot kuus ja tal on 2 last. Samuti on ta eluaseme eest tasunud igakuiselt eluasemelaenu. Sellise laenu saamine ei kajastu ka kaebaja raamatupidamises. Eeltoodud tõendite alusel on vastustaja õigesti leidnud, et tunnistajal ei olnud võimalik sellises summas kaebajale laenu anda.

11. V.J. on kinnitanud kaebajale laenu andmist, kuid mingeid dokumente tal selle kohta ei ole. Ka tema on kinnitanud, et laenuleping oli koostatud maksuhalduri jaoks. Soome maksuhalduri 08.03.2013 vastusest nähtuvalt töötas tunnistaja ajavahemikul 11.04.2011 kuni 10.02.2012 Soomes ning tema brutopalk oli 23 308 eurot. Alates 2008. a novembrist ei ole talle Eestis väljamakseid registreeritud. Antud juhul on tunnistaja andnud kaebajale laenu suuremas summas kui summa, mida ta Soomes teenis. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et V.J. ei saanud kaebajale nimetatud summas laenu anda, kuigi sellise laenu andmist kajastab kaebaja kassaarvestus.

12. A.P. on kinnitanud, et ta on andnud kaebajale 11 500 eurot laenu ja selle kohta koostati maksuhalduri jaoks ka leping, kuid kuna see oli koostatud eesti keeles, siis ta sellest aru ei saanud. Laenu andis ta säästetud raha arvelt. Samas on tunnistaja eitanud, et ta oleks 21.07.2012 kaebaja pangakontole raha pannud ja sealt raha välja võtnud. Tunnistaja ei ole esitanud ühtki dokumenti selle kohta, et tal oleks selline summa olemas olnud. A.P. keskmine brutopalk perioodil 01.01.2011 kuni 01.07.2012 oli 425 eurot kuus. 2012. a suvel ostis ta laenuga eluaseme. Antud tõendid kinnitavad maksuhalduri järeldust, et tegelikult kaebaja ei ole saanud A.P. sellist laenu viimasel rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et kuna nii V.J. , V.H. ja A.P. täitsid kaebaja juures tööülesandeid, siis oli tegemist väljamaksega pikaajalise töö eest. Kaebajal oli võimalik maksta nendele tööülesannete täitmise eest tema enda poolt vajalikuks peetavat palka ja seega ei olnud need palgad väga suured arvestades ka kaebaja käivet nimetatud perioodil. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks märkida, et ei pea eluliselt usutavaks, et isikud, kes väidetavalt on pika aja jooksul hoidnud kokku sääste, ei kasuta seda oma eluaseme ostmisel, vaid annavad need laenuna kaebajale.

13. Kaebaja on apellatsioonkaebuses endiselt jäänud oma väite juurde, et kõik kaubad on tema poolt soetatud arvetel märgitud äriühingutelt ja maksuhaldur ning kohus ei ole tuvastanud, et müüjaks võis olla keegi teine. Andmed kauba müüjate kohta oleks pidanud esitama MTA ja kaebaja ei saa vastutada kolmandate isikute majandustegevuse eest.

14. OÜ Sarrago nimel on kaebajale perioodil 19.07.2012 kuni 21.08.2012 müüdud kokku

102 489 kg mustikaid summas 273 356,52 eurot. V. Sale on kinnitanud, et tema OÜ nimel mingeid marju kokku ei ole ostnud, kuid sellega võis tegeleda suulise volituse alusel E.P. . Samas on E.P. eitanud OÜ Sarrago nimel marjade ostu-, müügitehingute tegemist, samuti raha maksmist ja arvete väljastamist. OÜ-l Sarrago puudusid töötajad. OÜ Sarrago arvele kaebajalt laekunud summad on kohe suurtes kogustes sularahaaparaatidest või pangakontoritest välja võetud. OÜ Sarrago pangakontolt ei nähtu teenuste, tööde ja kaupade soetamise eest tehtud väljamakseid. Kuna OÜ Sarrago ei omanud mingit majandustegevust ja tema esindajad eitavad marjade kokkuostu, siis ei olnud neil võimalik marju ka kaebajale müüa ja kaebaja pidi teadlik olema sellest, et tegelikult mingeid tehinguid tema ja OÜ Sarrago vahel ei toimunud ning seega ei ole tal alust nende arevete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

15. Kaebaja on Finluksi OÜ nimel väljastanud ajavahemikul 17.07.2012 kuni 22.08.2012 arveid summas 358 434,42 eurot 102 483 kg mustikate ostmise eest. E.P. on kinnitanud, et ta tõepoolest tegeles marjade kokkuostuga ning ostis need kahelt poisilt, kes esindasid mingit äriühingut, mille nime ta öelda ei oska. Kauba koguse ütlesid talle müüjad. Kaebaja poolt võttis kauba vastu R.Z. . Kauba toimetas ta kohale sõidukiga, mida rentis OÜ-lt Sarrago. Kuigi E.P. lubas saata maksuhaldurile sõiduki rendilepingu, ta seda ei esitanud. Maksuhaldur on õigustatult leidnud, et arvestades ostetud kauba kogust, ei ole eluliselt usutav, et E.P. ei oska nimetada talle kauba müünud äriühingut ja selle esindajaid. R.Z. on kinnitanud, et Finluksi OÜ kauba tõid kohale 3 bussi, kuid bussijuhtide kohta ta midagi ei teadnud. Samas on ta kinnitanud, et bussijuhtide puhul oli tegemist erinevate isikutega. Kuna E.P. on kinnitanud, et kauba tõi ta isiklikult kohale ainult ühe autoga, siis on alus kahelda tema ütluste õigsuses. Samuti on vastuolud ka E.P. i ja R.Z. ütlustes arvete koostamise kohta. E.P. on väitnud, et koostas arved tundmatutelt isikutelt saadud andmete alusel, kuid R.Z. on kinnitanud, et tema andis E.P. ile saatelehed, mille alusel viimane koostas arved. Finluksi OÜ pangakontolt ei nähtu marjadega seotud tehingute eest väljamaksete tegemist. Samas nähtub, et kaebaja poolt OÜ-le makstud summad on koheselt välja võetud, on tehtud ülekandeid E.P. ile ja temale kuulunud teistele äriühingutele. Samuti on Finluksi OÜ kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, kuna tema ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendamist leidnud. Seega on maksuhaldur tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja ja Finluksi OÜ poolt tehtud tehingud ei ole tõendamist leidnud.

16. Kaebaja on 13.07.2012 kuni 30.07.2012 OÜ AP Grupp nimel väljastanud arveid summas

98 470,28 eurot 38 925 kg mustikate ostmise eest. A.B. ei osanud seletada, kellelt ta ostis kaebajale müüdud mustikad. Kuigi A.B. esialgu kinnitas, et ta koostas OÜ nimel arved ja käibedeklaratsioonid ise, siis pärast seda, kui maksuhaldur selgitas, et arved on võltsitud, kinnitas A.B. , et tema ei ole käibedeklaratsioone esitanud. A.B. on kinnitanud, et andis OÜ AP Grupp nimel koostatud arved R.Z. üle kohvikus Conspirator ja kauba viib kaebaja Valkas asuvasse lattu või Valgas spordiplatsile, kuid R.Z. on kinnitanud, et A.B. tõi arved ja kauba kaebaja lattu. OÜ AP Grupp pangakontost nähtuvalt oli kaebaja pangakontole ainuke sissemakse tegija OÜ Brilliantforest ning ülekantud summad on koheselt sealt välja võetud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et tegemist on võltsitud arvetega. Kustutatud ja parandatud on kõikide arvete number, pangakontode andmed, summa sõnades ja allkirjastaja. Kuigi 13.07.2012 arve alusel pidi ülekande teostama Swedbank AS-is asuvale pangakontole, on kaebaja selle kandnud SEB Pank AS-i arvelduskontole. Eeltoodu alusel on maksuhaldur õigustatult leidnud, et tegelikke tehinguid nimetatud äriühingute vahel ei ole toimunud.

17. Kaebaja on 22.08.2012 kuni 02.09.2012 ABV Trade Consulting OÜ nimel väljastanud arveid summas 119 656,08 eurot, samuti 03.09.2012 arve summas 10 876,80 eurot 8659 kg mustikate eest. A.B. on seletuses kinnitanud, et marjad olid soetatud OÜ-lt Finert Trading ja kaebaja asukohta viis marjad tema vend V.M. , hiljem aga väitis, et marjad viis kohale OÜ Finert Trading. R.Z. kinnitas, et marjad tõi kohale A.B. ise. Maksuhaldur on teise kontrolli raames tuvastanud, et Finert Trading OÜ ei müünud ABV Trade Consulting OÜ-le kaupa, seega ei saanud viimane ka seda kaebajale müüa. A.B. on omaks võtnud ka selle, et mingeid volitusi tal äriühingu nimel tehingute tegemiseks ei olnud. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et ABV Trade Consulting OÜ ei saanud marju osta tema poolt nimetatud äriühingult, siis ei olnud tal neid võimalik ka kaebajale edasi müüa ja tegemist on fiktiivsete arvetega. Samuti nähtub asja materjalidest, et ABV Trade Consulting OÜ-l puudus muu majandustegevus ja kaebaja poolt laekunud summad on koheselt sularahas välja võetud või siis kantud A.B. i arvele. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud tehingute mittetoimumise.

18. Kaebaja on 28.09.2012 Nordic Development OÜ nimel väljastanud arve summas 21 901,44 eurot 8296 kg jõhvikate eest. J.M. on kinnitanud, et nimetatud äriühing on registreeritud tema elukoha aadressile, kuid tema selle tegevusest midagi ei tea. Tema on kõik äriühingule saadetud kirjad edastanud A.B. ile. A.B. on kinnitanud, et tema selles äriühingus midagi teinud ei ole. R.Z. ei oska midagi öelda kaebaja ja Nordic Development OÜ vaheliste tehingute kohta. Kuna tegemist on mittetegutseva äriühinguga, siis ei olnud kaebajal võimalik ka sellelt äriühingult mingeid marju osta ja kaebaja pidi sellest ka teadlik olema. Seega on tegemist fiktiivsete arvetega. Samuti kinnitab tehingute fiktiivsust see, et kõik kaebaja poolt ülekantud summad on koheselt pangakontolt välja võetud. Kuna Nordic Development OÜ ei omanud majandustegevust, siis kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur on ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et A.B. kasutas seda äriühingut selleks, et jätta muljet tehingute toimumisest kaebajaga.

19. Kaebaja on 13.07.2012 Mulgi Metall Grupp OÜ nimel väljastanud arve summas 10 369,68 eurot 4114,95 kg mustikate eest. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et R.Z. ei tea midagi tehingute teostamisest Mulgi Metall Grupp OÜ-ga. Kuigi väidetavalt ostis Mulgi Metall Grupp OÜ marjad OÜ-lt AP Grupp, siis on A.B. hiljem omaks võtnud, et see arve on võltsitud. Kui J.B. väitel pakkus marju müüa A.B. , siis viimane väidab vastupidist. J.B. väitel käis ta marju vaatamas Tartus, hiljem väitis ta aga, et kaebaja lao juures. A.B. i sõnade kohaselt toimus see hoopis Valga spordiplatsil. J.B. väitel andis ta A.B. ile raha üle Tartu

Lõunakeskuse juures, A.B. i väitel Valga hotellis Metsis. Eeltoodu alusel leidis maksuhaldur põhjendatult, et J.B. ei ole veenvalt suutnud tõendada tehingu tegelikku toimumist. J.B. koostas kaebajale arve ja andis kaebajalt saadud raha üle A.B. ile. Samuti ei olnud J.B. l võimalik kaebajale arvet saata e-kirja teel, kuna R.Z. sõnade kohaselt tõid kõik äriühingud arved kaebaja lattu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuna A.B. oli enda väidete alusel oma erinevate äriühingute nimel müünud kaebajale marju, siis puudus tal vajadus neid enne veel teisele äriühingule maha müüa, kes samas müüs need nagunii kaebajale. Kuna Mulgi Metall Grupp poolt 10.07.2012 AP Grupp OÜ nimel väljastatud arve nr 13 on võltsitud, siis ei kajasta arve märgitud osapoolte vahel toimunud tehinguid. Pealegi ei ole eluliselt usutav, et Mulgi Metall Grupp OÜ, kelle tegevusalaks on jäätmete käitlemine, hakkaks järsku ka tegelema marjade müügiga ja teeks seda ainult ühe korra. Seega on maksuhaldur õigustatult leidnud, et tehing kaebaja ja Mulgi Metall Grupp OÜ vahel on olnud fiktiivne.

20. Kaebaja on 18.07.2012 T ja T Rental OÜ nimel väljastanud arve 8300 kg soolatud haavariisikate eest summas 17 928 eurot. Maksuhalduri andmetel puudusid T ja T Rental OÜ-l töötajad. Kuigi juhatuse liige M.J. lubas korduvalt maksuhalduriga ühendust võtta seoses äriühingu majandustegevusega ta seda ei teinud. R.Z. on T ja T Rental OÜ osas selgitanud, et tema arvates osteti selle äriühingu käest seeni. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et puuduvad tõendid, mis annaksid alust pidada tõendatuks, et kaebaja võis nimetatud äriühingult osta seeni. T ja T Rental OÜ põhitegevusalaks on kaubavedu maanteel ja seega tal puudub igasugune kokkupuude metsasaadustega. Kuna T ja T Rental OÜ-l puudusid ka töötajad, siis ei olnud tal võimalik seeni ka kusagilt hankida. Peale selle on maksuhaldur kindlaks teinud, et kaebaja poolt nimetatud äriühingule üle kantud summad on samal päeval välja võetud või kantud M.J. arvele. Selline käitumine näitab, et tegelikult mingit tehingut kaebaja ja selle äriühingu vahel ei ole toimunud ja arved on koostatud ainult sisendkäibemaksu tagasisaamise eesmärgil. Seda, et tegemist on nn varifirmaga, näitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et kogu aeg on vahetunud juhatuse liikmed ja osanikud.

21. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel on maksuhaldur ja halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja ei ole nimetatud kaupa arvetel märgitud müüjatelt saanud ja kaupade müüjad on teadmata. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et juhul, kui ostja ja müüja vahel ei ole tehinguid toimunud, siis ei saa ostjat käsitleda heauskse ostjana, kes ei teadnud, et ta ei ole arvel märgitud müüjatelt kaupa ostnud ja seega on ta tegutsenud teadlikult ja tahtlikult ning talle käibemaksu määramine on seaduspärane. Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja oleks pidanud tuvastama tegeliku müüja, kuna see, kes selle kauba kaebajale müüs, on teada ainult kaebajale. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vastustaja ei kaalunud maksukohustuse vähendamist ja jättis arvestamata kauba kogused. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajal oli olemas sellises koguses kaupa, kuid vaidluse all on küsimus, kas kaup oli ostetud arvetel märgitud äriühingutelt. Kuna kohtud nõustuvad maksuhalduri seisukohaga, et kaup ei ole soetatud arvetel näidatud äriühingutelt, siis tuleb kaebajale määrata ka selles osas täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks ja puudub alus selle summa vähendamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et maksuhalduri seisukohtade õigsust kinnitab ka asjaolu, et kaebajale on ka pärast seda maksuotsust tehtud maksuotsuseid, kus samuti on leitud, et kaebaja ei ole kaupa ostnud arvetel märgitud äriühingutelt. Neid otsuseid ei ole kaebaja vaidlustanud.

22. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi