1-14-10062/25 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-10062

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-10062

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid A.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 13.05.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada A.J suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) osaleda AN-tugirühma töös ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 3) mitte tarvitada alkoholi; 4) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

6) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. A.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. A.J vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja A.J-ile

.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 22.04.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava A.J kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 28.11.2014.a kohtuotsusega tunnistati A.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Karistuse algus oli 26.11.2014 ja karistuse lõpp on 24.07.2015.

A.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

A.J kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav

saaks elama minna ema juurde aadressile XXX. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht.

A.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta

A.J tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära

toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on kriminaalkorras karistatud korduvalt, valdavalt varavastaste kuritegude eest. Käesolevat vangistust kannab järjekordselt varguse ja varguskatsete

eest. Varasem katseaeg ja üldkasulik töö ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma.

A.J paneb vargusi toime, et rahuldada oma vajadusi – alkoholija narkosõltuvust.

Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on 83%, mis on väga

3

kõrge näitaja. A.J ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud A.J

arvamuse, leiab, et A.J võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust

ning tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda

normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne vanglas viibimine on pannud A.J mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad

tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinjuures

lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust tegeleda oma sõltuvusprobleemiga ning minna vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide

kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholija narkosõltuvus. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises

elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava

karistusaja lõpp on juba ligikaudu 2 kuu pärast, kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse

ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud, on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käeoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas

A.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline

edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja

reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on A.J olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa A.J edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud

karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/