3-14-52804/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52804 Haldusasi E.L. kaebus AS Ühisteenused 21.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000002 ja 23.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000017 tühistamiseks ning tasutud viivistasude tagastamiseks kohustamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – E.L., volitatud esindaja Martin Minn; Vastustaja – AS Ühisteenused Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 18.06.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.10.2014 kell 10:45 aadressil Magasini tn 32b kõrval koostati AS Ühisteenused parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsus nr 0176000002 sõiduki Toyota registreerimismärgiga xxxxxx avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest.

2. 23.10.2014 kell 09:31 aadressil Magasini tn 32b kõrval koostati AS Ühisteenused parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsus nr 0176000017 sõiduki Toyota registreerimismärgiga xxxxxx avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest.

3. E.L. (sõiduki omanik) esitas 14.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 21.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000002 ja 23.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000017 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille esitamisest kaebaja 21.11.2014 loobus.

Tallinna Halduskohus võttis 19.12.2014 määrusega menetlusse kaebuse AS Ühisteenused 21.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000002 tühistamise ja tasutud viivistasu tagastamiseks kohustamise nõuetes (haldusasi nr 3-14-52804). 14.01.2015 määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse AS Ühisteenused 23.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000017 tühistamise ja tasutud viivistasu tagastamiseks kohustamise nõuetes (haldusasi nr 3-14-52866) ning liitis haldusasjad nr 3-14-52804 ja 3-14-52866 ühte menetlusse (haldusasja numbriks jäi 3-14-52804).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja taotleb AS Ühisteenused 21.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000002 ja 23.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000017 tühistamist ning tasutud viivistasude tagastamiseks kohustamist. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

Kaebuse põhjendused on järgmised:

4.1 Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 187 lg-st 1 saab kohalik omavalitsus kehtestada tasulise parkimisala üksnes oma avalikul parkimisalal. Maa-ala, millele oli kaebaja sõiduk pargitud, on reformimata riigimaa, mida ei ole riigi maakatastrisse kantud ja millel puudub katastritunnus. Seega on tegemist Eesti Vabariigi omandis oleva maa-alaga, mille suhtes puudub Tallinna linnal õigus seda vallata, kasutada või käsutada.

Kohalik omavalitsus ei saa nõuda parkimistasu maksmist kesklinna parkimistsoonis asuval riigile kuuluval omandil. On mõeldamatu, et kohalik omavalitsus asub teise isiku omandi arvelt omavoliliselt teenima tulu ja koostama viivistasu otsuseid. Seaduseandja on sätestanud üheselt, millistest allikatest, kuidas ja mil viisil kohalik omavalitsus tulu teenida saab ja võib.

Alusetu on vastustaja poolt asuda seisukohale, et reformimata riigimaal asuv liikluspind on Tallinna linna poolt määratud omavalitsuse avalikuks liikluspinnaks, kuivõrd see eeldaks, et tee alune maa kuulub linnale või on andnud riik linnale nõusoleku rajada, kasutada ja käsutada sellel asuvat teed kui rajatist. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ § 9 lõikest 3 läheb maa munitsipaalomandisse taotlemisel selle omandiõigus kohalikule omavalitsusele üle maa riigi maakatastris registreerimisest arvates ehk pärast seda, kui on moodustatud katastriüksus ja maa on saanud katastritunnuse. Kuivõrd Magasini tänav on täies ulatuses reformimata riigimaa, mida ei ole kantud riigi maakatastrisse, ei saa käsitleda vaidlusalust maa-ala antud juhul ka Magasini tänava liikluspinna mõjualana vms, millele laieneks nimetatud liikluspinnale kehtestatud reeglid.

Antud maa-ala ei ole võimalik ka selle asukohast lähtuvalt pidada Magasini tänava mõjualaks, kuivõrd see asub liikluspinnast täielikult eraldatuna ja sellest selgelt eristatavalt eemal. Antud asjaolu kinnitab ka avalik Maa-ameti kaardirakendus, kus ajalooliste katastrikaartide vaatest nähtub, et antud parkimise asukoht ei ole kunagi olnud hõlmatud ka Magasini tänava liikluspinna koosseisu. Niisamuti ei oleks mõeldav, et Magasini tänav ja selgelt parkimiseks kujundatud Magasini tn 32 ja Magasini tn 32b vaheline maa-ala oleks käsitletavad ühe liikluspinnana ning on ilmne, et tegemist on kahe eraldi ja erineva sihtotstarbelise alaga. Lisaks eelnevale puudub Magasini tn 32 ja Magasini tn 32b vahelisele maa-alale sissesõidu juures ka tasulist parkimisala tähistav liiklusmärk.

Vaidlusalune maa-ala on Eesti Vabariigi omandis ja selle omanikuõiguseid teostab riik läbi Harju Maavalitsuse. Kaebajale teadaolevalt ei ole Harju Maavalitsus volitanud Tallinna linna teostama riigi nimel omanikuõiguseid, sh nõuda antud maa-alal parkivate sõidukite valdajatelt kesklinna tsoonis kehtivat parkimistasu ja arvata selline tulu omavalitsusele. Kehtiv seadusandlus selliseks tegevuseks ka alust ei anna ja isegi juhul, kui selline õigus oleks kohalikule omavalitsusele riigi poolt üle antud, ei oleks see ilmselt seaduspärane ainuüksi juba seetõttu, et selline tulu peaks sellisel juhul laekuma riigile, mitte aga kohalikule omavalitsusele.

4.2 Käesoleval juhul on menetlusnõuete oluline rikkumine mõjutanud otseselt asja sisulist otsustamist AS Ühisteenuse parkimiskontrolöri poolt. Eelkõige uurimispõhimõtte puudulik kohaldamine ja kaalutlusõiguse ebaõige teostamine on viinud selleni, et viivistasu otsuste tegija on jõudnud ka sisuliselt õigusvastaste otsuste andmiseni. Vastustaja oleks pidanud tuvastama esmalt asjaolu, kus sõiduk oli täpselt pargitud ja seejärel, kas antud maa-ala on munitsipaalomandis või kas kohalik omavalitsus omab õiguslikku alust sellel maa-alal parkimistasu nõuda. Viivistasu otsused tuleb tühistada juba üksnes põhjusel, et nende tegemisel rikuti oluliselt menetlusnõudeid.

4.3 Täiendavates seisukohtades lisas kaebaja, et Tallinna linna kehtiv üldplaneering ei näe juba planeeritud ega ka tulevikus planeeritava alana Magasini tänavat ja sellega piirnevat ala, sh vaidlusalust maa-ala liikluspinnana. Kuna ka Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste katastrikaartide vaatest nähtub, et vaidlusalune ala ei ole kunagi kuulunud Magasini tänava liikluspinna juurde, saab järeldada, et antud maa-ala ei saa käsitleda avaliku tee, nt Magasini tänava osana. Tegemist on määratlemata maa-alaga sarnaselt eramaadele ja seda ei saa antud andmete põhjal käsitleda teeseaduse mõistes tee koosseisu kuuluva parkla või muu rajatisena ning tegemist võiks pigem olla õuealaga. Kui vastustaja on seisukohal, et just konkreetsel maa-alal asuv asfaltplats kui rajatis on saadud riigilt nende omandisse, peaks linn seda ka tõendama. Üldise loeteluna riigilt saadud tänavarajatiste hulka antud konkreetne maa-ala asfaltplats ei kuulu, kuivõrd Maa-ameti kaardiandmetel sellist asfaltplatsi ei ole kunagi eksisteerinud.

5. AS Ühisteenused peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.

5.1 Teeseaduse (TeeS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub kohalik tee avalikult kasutatavate teede hulka. TeeS § 5¹ sätestab muuhulgas, et kohalik tee on kohalik tänav. Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsuse nr 106 „Tallinna kohalike teede nimekiri“ kohaselt on Magasini tänav kohalik tee. Samuti on Magasini tänav TeeS § 11 lg 1 p 3 alusel registreeritud riiklikus teeregistris kohaliku teena (Tallinna linna tänavana).

5.2 LS § 187 lg 1 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus parkimist avalikul parkimisalal. Liiklusseadusest ega ka teistest õigusaktidest ei tulene nõuet, et avalik tasuline parkimisala saab asuda üksnes kohalikule omavalitusele omandiõiguse alusel kuuluval maal. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 „ Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (määrus nr 30) on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Magasini tänav kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka.

5.3 LS § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil.

Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi

387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi kaebaja ka mõistma, et kuna ta ei ole tasulise parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, on ta tasulisel avalikul parkimisalal. Ühestki asjaomasest õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistusele on veel vaja mõjuala sees iga üksikut teed või tänavat tähistada tasulist parkimiskohti tähistavate liiklusmärkidega. Samuti ei ole aadressil Magasini tn 32 pandud mõjualamärgile 387 vasturääkivaid liiklusmärke, mille nõudeid tuleks vastaval alal liikluseeskirjade kohaselt järgida.

5.4 Kaebaja poolt kaebuse täienduses osundatud viited Tallinna üldplaneeringule ja Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste katastrikaartide vaatele ei ole asjasse puutuvad. Vastustaja hinnangul omab tähendust asjaolu, et vaidlusalune parkimiskoht on TeeS § 2 tähenduses liiklemiseks (sh parkimiseks) kasutatav rajatis, mis kuulub määruse nr 30 § 6 lg 1 alusel linna haldusterritooriumil oleva tasulise parkimise ala hulka. Kuna kaebaja mootorsõiduk oli pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal (Magasini tn 32b kõrval) ilma, et oleks parkimise eest tasutud, on vaidlusalused viivistasu otsused õiguspärased.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja parkis sõiduki Toyota reg.märgiga xxxxxx vaidlusaluste viivistasu otsuste koostamise aegadel, s.o 21.10.2014 kell 10:45 ja 23.10.2014 kell 09:31 aadressil Magasini tn 32b kõrval parkimistasu maksmata.

Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas koht, kus kaebaja vaidlusaluste viivistasu otsuste koostamise ajal sõiduki parkis (s.o Magasini tn 32b kõrval), on käsitletav avaliku tee osana ehk parkimiseks kasutatava rajatisena TeeS § 2 lg 2 p 1 tähenduses, mis kuulub Tallinna linna (avaliku) tasulise parkimise ala hulka.

7. Esmalt märgib kohus, et kaebuse lahendamisel on asjasse puutumatud kaebaja väited seoses sellega, kas parkimistasu peaks laekuma riigile või kohalikule omavalitsusele. Nimetatud asjaolu ei saa kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole alust esitada kaebust avalikes huvides.

8. Kaebaja leiab, et Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse pädevuses on korraldada parkimist (kehtestada tasuline parkimisala) üksnes kohalikule omavalitsusele omandiõiguse alusel kuuluval maal. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

LS § 186 lg 5 kohaselt teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal korraldatakse käesoleva seaduse §-des 187–190 sätestatu kohaselt. LS § 187 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. LS § 187 lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega: 1) tasulise parkimise ala; 2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; 3) parkimistasu soodustused ja vabastused. LS § 187 lg-st 3 tulenevalt korraldab kohaliku omavalitsuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist vallavõi linnavalitsus.

Eelviidatud sätetest ei saa tuletada, et avalik tasuline parkimisala saab asuda üksnes kohalikule omavalitsusele omandiõiguse alusel kuuluval maal, nagu kaebaja on ekslikult leidnud. LS § 187 lg-s 1 ei ole sõna „oma“ all mõeldud omandiõigust. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt reguleerib norm parkimist kohaliku omavalitsuse territooriumil ehk maa-alal, mis on ettenähtud parkimiseks üldsusele. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 12.11.2004 otsuses asjas nr 2-3-/565/04 vastavaid norme analüüsides, et kohaliku omavalitsuse pädevus tasulise parkimise ala määrata laieneb ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil olevale riigi omandis olevale teele.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 3 kohaselt kehtivad volikogu ja valitsuse õigusaktid antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Seega kehtivad Tallinna linna õigusaktid kogu Tallinna linna haldusterritooriumil, sh Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidluse lahendamisel ei pea uurima Tallinna linna üldplaneeringut ja Maa-ameti kaardirakenduste ajaloolisi katastrikaarte. Need ei määra, kas Magasini tn 32 ja 32b vaheline ala on Magasini tänava osa. Käesoleval juhul omab tähtsust see, kas vaidlusalust parkimiskohta saab käsitleda avaliku tee osana (tee koosseisu kuuluva parkla või muu rajatisena) teeseaduse tähenduses. Teid võib liigitada avalikult kasutatavateks teedeks ning erateedeks. TeeS § 52 kohaselt eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ning mida võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Avalikult kasutatav tee on TeeS § 4 lg 1 järgi riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee, mida võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piirangutega. TeeS § 51 järgi on kohalik tee kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks (TeeS § 6). Tee koosseisu kuuluvad ka liiklemiseks kasutatavad rajatised, sh parkla (TeeS § 2 lg 2 p 1).

Kohalike teede nimekiri määratakse vallavõi linnavolikogu otsusega (TeeS § 51 ls 2). Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsuse nr 106 „Tallinna kohalike teede nimekiri“ kohaselt on Magasini tänav Tallinna kohalik tee ning on TeeS § 11 lg 1 p 3 alusel registreeritud riiklikus teeregistris kohaliku teena. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et Magasini tänav on käsitletav kohaliku (avalikult kasutatava) teena. Et tegemist ei ole erateega, siis on Tallinna linnal õigus korraldada seal tasulist parkimist. Asjakohatu on seega kaebaja väide, et Magasini tn 32 ja Magasini tn 32b vaheline ala on määratlemata maa-ala ja tegemist on pigem õuealaga. Ka kaebaja ise on kaebuses märkinud, et Magasini tn 32 ja Magasini tn 32b vaheline ala on selgelt parkimiseks kujundatud (kaebuse lk 3). Vaidlust ei ole, et kaebaja oleks parkinud eramaal. Seega, eeltoodut arvestades oli tegemist avaliku tasulise parkimisalaga.

10. Kaebaja väidab, et Magasini tn 32 ja Magasini tn 32b vahelise maa-ala sissesõidu juures puudub tasulist parkimisala tähistav liiklusmärk.

Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 6 lg 1 kohaselt on avalik tasuline parkimisala Tallinna linna haldusterritooriumil asuv avalik tee või selle osa, kus parkimine ei ole keelatud ja mis piirneb Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, raudtee, Filtri tee, Odra tänava, K. Türnpu tänava, J. Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa, L. Koidula tänava, J. Poska tänava, Narva maantee, Bensiini tänava, Pikksilma tänava ja Tallinna lahega ning asub Merivälja tee 1c ja 1e parkla piires. Määruse nr 30 lisad 1 ja 2 kehtestavad avaliku tasulise parkimisala ja selle tsoonide skeemid. Määruse nr 30 lisasid tuleb mõista selliselt, et nendel ümbritsetakse joontega maa-alad, mille piires asuvad avalikud teed loetakse avaliku tasulise parkimisala koosseisu. Määruse nr 30 lisast 1 nähtuvalt asub Magasini tänav kesklinna parkimistsoonis T8.

Kesklinna tasulise parkimise tsooni parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana. Sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga nõutav. Seega jääb kogu Tallinna kesklinn avaliku tasulise parkimise alasse, sh Magasini tänav.

Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendile (asjas nr 3-12-755), milles märgitakse, et: „Määrav on, et kaebaja parkis tasulise parkimise alas. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta pidi Lastekodu tn 10 jõudmiseks mingil hetkel mööduma tasulise parkimisala alguse märgist ning enne Lastekodu tn 10 ei asunud tasulise parkimisala lõpu märki. Seega pidi kaebaja teadma, et ta asub tasulise parkimise alas. Kui ei esine vastupidiseid liikluskorraldusvahendeid või parkija ei oma kindlat teadmist, et ta asub nt eramaal, peab ta lähtuma eeldusest, et parkimise eest tuleb tasuda. /…/ Liikleja peab lähtuma aktuaalsest liiklussituatsioonist. Linnal ei ole kohustust tasulise parkimise ala sisse paigutada täiendavaid tasulist parkimist reguleerivaid liikluskorraldusvahendeid. Vastasel juhul muutuks mõjuala märgi kasutamine sisutuks.“

Eeltoodust tulenevalt ei ole nõutav Magasini tn 32 ja 32b vahelise maa-ala sissesõidu eraldi tähistamine tasulist parkimisala tähistava liiklusmärgiga.

Kaebajal oli võimalus endale enne parkimist selgeks teha, kas koht, kus ta soovib parkida, asub tasulise parkimise alas või mitte. Lisaks Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusele nr 30 saab parkimise kohta teavet ka Tallinna linna veebilehelt, selleks ettenähtud telefoninumbrilt ööpäevaringselt jm. allikatest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sõidukijuhile on pandud hoolsuskohustus ja selle rikkumisel on ta kohustatud vastutama kaasnevate tagajärgede eest, sh ka juhul, kui tegemist oli inimliku veaga.

Käesolevas asjas kohalduvatele õigusnormidele ja väljakujunenud kohtupraktikale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja pidi aktuaalsest liiklussituatsioonist lähtudes aru saama, et ta asub tasulise parkimise alas ning kaebaja ei ole tõendanud, et parkimisala oli tähistamata või ekslikult tähistatud.

11. Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades on põhjendamatud ka kaebaja väited seoses parkimiskontrolöri poolt uurimispõhimõtte rikkumise ja kaalutlusõiguse ebaõige teostamisega. Kuna viivistasu otsuse puhul pole tegemist kaalutlusotsusega, ei oma võimalikud menetlusvead haldusakti sisulisele õiguspärasusele üldjuhul olulist mõju. Konkreetsel juhul kontrollib kohus üksnes seda, kas viivistasu määramine oli materiaalõiguslikult põhjendatud. Kohus viitab ka Riigikohtu 18.11.2004 kohtuotsusele (p 16) asjas nr 3-4-1-4-01, kus Riigikohus asus seisukohale, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras, ning et arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. Seega on Riigikohus viivistasu määramisel parkimistasu maksmata jätnud isikute ühetaolist kohtlemist ja lihtsustatud menetlust pidanud proportsionaalseks. Juhul, kui parkimiskontrolör on tuvastanud, et sõiduk pargib ilma parkimistasu maksmata tasulisel avalikul parkimisalal, on õigus sõidukile koostada viivistasu otsus.

12. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlusalused viivistasu otsused on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. Kuna viivistasu määrati õiguspäraselt, ei kuulu see kaebajale tagastamisele. Kaebus jääb rahuldamata.

13. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda, sest otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik