3-13-2276/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-2276 Haldusasi Rakecon OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 25.09.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10803-14 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – Rakecon OÜ, lepingulised esindajad Vahur Kivistik ja Gerly Kask; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.05.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) viis 03.10.2012 korralduse nr 12.2-3/10803-1 alusel läbi Rakecon OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 2012. aasta märtsist maini. Kontrollimisel selgus, et Rakecon OÜ kajastab raamatupidamises saematerjali soetamist Paradiis Pluss OÜ-lt ja müüb edasi OÜ-le Ha Serv. Maksuhaldur asus seisukohale, et Rakecon OÜ ei soetanud OÜ-le Ha Serv müüdud kaupa Paradiis Pluss OÜ-lt, vaid soetas saematerjali ise Leedust.

2. MTA 25.09.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/10803-14 otsustati vähendada Rakecon OÜ sisendkäibemaksu perioodil 2012. aasta märtsist – maini summas 7957 eurot ja 45 senti, nõuda tagasi 2012. aasta aprillikuu eest alusetult tagastatud 3117 euro ja 89 sendi suurune maksusumma ning määrata 2012. aasta märtsija maikuu eest tasumiseks käibemaksu summas 4839 eurot ja 56 senti. Määratud ja tagasinõutav summa on kokku 7957 eurot ja 45 senti.

3. 28.10.2013 esitas Rakecon OÜ Tallinna Halduskohtusse kaebuse MTA 25.09.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10803-14 tühistamise nõudes.

4. Rakecon OÜ esitas 06.11.2013 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamiseks. Tallinna Halduskohtu 20.11.2013 määrusega rahuldati Rakecon OÜ taotlus osaliselt. Kohus peatas MTA 25.09.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10803-14 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril on lubatud maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada vajaduse korral MKS § 130 lg 1 punktides 1-6 sätestatud täitetoiminguid. Nimetatud kohtumäärust ei vaidlustatud.

5. Tallinna Halduskohtu 30.01.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 58) ja 18.03.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 167).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6. Kaebaja leiab, et 25.09.2013 maksuotsus ei ole õiguspärane. Maksuhaldur ei ole arvestanud ja uurinud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, asjas kogutud tõendeid on hinnatud vääralt ning tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid ei kinnita maksuotsuses tehtud järeldusi.

7. Kaebaja märgib, et Rakecon OÜ soetas kontrollitaval perioodil Paradiis Pluss OÜ-lt saematerjali, mida võõrandas edasi OÜ-le Steinwoood ja OÜ-le Ha-Serv, kuid maksuotsuses käsitletakse ainult seda osa saematerjali soetamisest Paradiis Pluss OÜ-lt, mis on edasi müüdud OÜ-le Ha-Serv. Kuna Rakecon OÜ ja Paradiis Pluss OÜ vahelised tehingud ei piirdunud vaid maksuotsuses toodud tehingutega, siis omab see tähendust maksumenetluses tuvastatud asjaolude hindamisel.

8. Kaebaja leiab, et maksuhalduri seisukohad osapoolte esindajate seletuste vastuolulisusest saematerjali vastuvõtmise kohta ei ole asjakohased ja isikute seletusi on ebaõigesti hinnatud. Margus Dreieri 20.11.2012 seletuste kohaselt tuli Paradiis Pluss OÜ kaup otse Rakecon OÜ ostja territooriumile, kus ostja vaatas kauba üle ning 10-20 päeva oli aega pretensioonide esitamiseks. Janek Paklinski 05.12.2012 seletuse kohaselt Rakecon OÜ vaatab kauba üle, st kauba kvaliteedi, mõõdab üle kogused. Tavapäraselt ostja teatab müüjale kauba vastuvõtmisest, mida Racecon OÜ ka tegi ja Paradiis Pluss OÜ ei pidanudki teadma, kes nimeliselt teostab kauba koguse ja kvaliteedi kontrollimist. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur põhjendanud, kuidas ostja poolt kauba vastuvõtmist nimeliselt teostava isiku mitteteadmine kinnitab, et tegelikult Paradiis Pluss OÜ ei ole Rakecon OÜ-le saematerjal müünud. Käesoleval juhul omab tähtsust ka see, et maksuhaldur on osaliselt (suuremas osas) Paradiis Pluss OÜ ja Rakecon OÜ vahelisi tehinguid aktsepteerinud ja valdava osa tehingute puhul ei ole maksuhaldur näinud mitte mingit probleemi osapoolte nendes samades seletustes kauba vastuvõtu kohta.

9. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et kauba päritolu ja üleandmist tõendava dokumentatsiooni puudumine (CMR) koos vastuoluliste ütlustega kinnitab tehingute mittetoimumist. Kuid olukorras, kus Rakecon OÜ on soetanud kauba Paradiis Pluss OÜ-lt Eestis, ei saa ega peagi tal olema kauba veodokumente (CMR). Maksuhaldur oleks pidanud küsitlemisel täpsustama kas Rakecon OÜ-le pidi jääma veodokumente või mitte.

10. Nõustuda ei saa ka maksuhalduri väitega, et M. Dreieri ja J. Paklinski ammune tutvus ja ühisel tegevusalal tegutsemine on asjaolu, mis näitab, et M Dreier pidi olema teadlik, et osaühing Pardiis Pluss ei ole arvetel märgitud kauba tegelikuks müüjaks ning, et usalduslikku suhet kinnitab kauba müüki kajastavate dokumente vähesus Rakecon OÜ raamatupidamises. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, kuidas need asjaolud objektiivselt võttes saaksid näidata ostjale, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Osapoolte esindajate tutvus ei ole asjaolu, mille esinemisel saaks maksuhaldur oma väiteid müüjat puudutavate asjaolude teadma pidamisest asuda sisustama oletustega või jätta need üldse tõendamata.

11. Täitmata on nõuetekohane uurimiskohustus. Maksuhaldur ei ole püüdnud veodokumentidega seotud asjaolusid täiendavalt OÜ-lt Ha-Serv täpsustada, millisele vajadusele kaebaja juhtis maksumenetluses tähelepanu. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur põhjendanud ka täiendava küsitlemise mittevajalikkust. Maksuhaldur ei ole kasutanud ka OÜ Ha-Serv kaudu võimalust täiendava teabe hankimiseks kauba tarnimise asjaolude kohta Leedust. Kaebaja leiab, et asjaolude kohta teabe puudumine ei ole praegusel juhul ette heidetav Rakecon OÜ-le. Ainuüksi CMR-le märgitud Rakecon OÜ nimest ei saa teha järeldust, et kaebaja on ise soetanud Leedust saematerjali, kui seda ei kinnita ükski muu tõend ja seda olukorras, kus sellist CMR-i ei ole maksuhaldurile esitanud ega sellise CMR olemasolust teadlik Rakecon OÜ. Samuti ei ole maksuotsuses põhjendatud, miks maksuhaldur ei arvesta J. Paklinski hilisema, s.o. 17.06.2013 esitatud selgitusega CMR-de täitmise kohta. Maksuhaldur on eksinud tõendite hindamisreeglite vastu ja rikkumine on oluline.

12. Kaebaja leiab, et Pardiis Pluss OÜ poolt CMR-de mitteesitamine maksuhaldurile ei ole asjassepuutuv. Kas ja milliseid dokumente esitab maksuhaldurile kolmas isik, ei saa vastutada kaebaja. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja oli või pidi olema teadlik Paradiis Pluss OÜ-l CMR-de puudumisest.

13. Kaebaja juhib tähelepanu, et CMR-dega seotud asjaolusid on ebaõigesti käsitletud. Maksumenetluse käigus OÜ Ha-Serv poolt esitatud CMR-del ei ole lahtrit kauba päritolu kohta. CMR- del on lahter kauba pealelaadimise kohta (aadress, riik). CMR-del on kauba pealelaadimiskoha andmed erinevad. Ühel CMR-l on kauba pealelaadimise kohaks Pärnu. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole asjaolusid igakülgselt välja selgitanud. Kuna kaebaja ei ole kauba transpordiga tegelenud, sh tal ei ole ega peagi olema CMR-e, siis puudub kaebajal võimalus selgitada transpordiga seotud asjaolusid.

14. Asjakohane ei ole maksuhalduri väide, et J. Paklinski ei osanud öelda Leedu saematerjali müüja nime. Tõendamata on ka maksuhalduri väited, et Rakecon OÜ on ise soetanud kaupa Leedust tuvastamata eraisikult. Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet kasutanud tegeliku olukorra ja maksusuhtes oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Isikute seletustes näivad vastuolud on jäetud täiendavate tõendite kogumisega kõrvaldamata ega ole ka põhjendatud tõendite kogumata jätmist. Kaebaja arvates on tegemist oluliste menetlusnõuete rikkumisega, mis võis mõjutada asja otsustamist ning sel põhjusel ei ole HMS § 58 kohaldatav. Maksuotsus tuleb tühistada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

15. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud ning kaebaja esitatud põhjendused ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks.

16. Vastustaja märgib, et Margus Dreieri 20.11.2012 ja OÜ Ha Serv 06.02.2013 selgituste kohaselt võib tõesti asuda seisukohale, et kvaliteeti ja kogust kontrollis OÜ Ha Serv, kuid arvestades Janek Paklinski selgitust ja asjaolu, et OÜ Ha Serv territooriumile toimus saematerjali vedu Paradiis Pluss OÜ poolt vähemalt perioodil märts, aprill, mai 2012, ei ole vastustaja hinnangul usutav, et Paradiis Pluss OÜ esindaja ei tea, kes saematerjali reaalselt vastu võtab (Rakecon OÜ või OÜ Ha Serv esindaja). Maksuhalduril on põhjust eeldada, et Janek Paklinski teadis vähemalt seda, kas saematerjali võttis vastu Rakecon OÜ või OÜ Ha Serv esindaja ja seda juba sellel põhjusel, et Paradiis Pluss OÜ-l oleks võimalik veenduda, et saematerjal antakse üle ikka õigele isikule. Seega maksuotsuses välja toodud vastuolud isikute selgitustes on igati asjakohased ning kindlasti pole need otsitud.

17. Maksuhaldur on M. Dreieri ja J. Paklinski seletuste pinnalt igati õigesti leidnud, et tegemist on vastuoluliste seletustega. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on võimalik, et kaebaja ja Paradiis Pluss OÜ selgitused saavad nii erinevad olla. Kui Paradiis Pluss OÜ ei andnud CMR ja saatelehti kaebajale, siis vastustajale jääb arusaamatuks, miks Janek Paklinski sellised selgitused maksuhaldurile andis, mis ajendas teda maksuhaldurile valetama.

18. Vastustaja hinnangul ei ole OÜ Ha Serv väidet, et transpordi tellis Rakecon OÜ, alust pidada ebausaldusväärseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et transpordi tellijaks oli tegelikult OÜ Ha Serv. Küll aga on käesolevas olukorras mõistetav kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole piisavalt uurimiskohustust täitnud – nimelt on tegemist jällegi asjaoluga, mis viitab sellele, et Rakecon OÜ ei soetanud saematerjali arvel näidatud isikult ehk Paradiis Pluss OÜ-lt. Samuti ei ole Margus Dreier ega Janek Paklinski midagi öelnud selle kohta, et vaidlusaluste tehingutega seoses lisaks Paradiis Pluss OÜ-le korraldas transporti või tasus selle eest OÜ Ha Serv. Maksuhalduri väidet, et tegelikult ei soetanud kaebaja saematerjali Paradiis Pluss OÜ-lt kinnitab asjaolu, et OÜ Ha Serv poolt esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedel (CMR) on saematerjali saatja Rakecon OÜ, mitte Paradiis Pluss OÜ. Paradiis Pluss OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile dokumente, mis kinnitaksid, et OÜ-le Ha Serv kaebaja poolt edasi müüdud saematerjal on Paradiis Pluss OÜ poolt üldse soetatud, mis kinnitab, et vaidlusaluste arvete alusel ei ole kaebaja Paradiis Pluss OÜ-lt saematerjali soetanud.

19. Vastustajale jääb täiesti arusaamatuks, millega oleks maksuhaldur pidanud arvestama või mida arvesse võtma seoses Janek Paklinski 17.06.2013 selgitusega. Kaebaja ei selgita kuidas nimetatud seletus peaks kaebaja maksustamist mõjutama või millised maksuhalduri seisukohad see selgitus ümber lükkab.

20. Vastustaja nõustub kaebajaga, et Paradiis Pluss OÜ poolt CMR-de, mitteesitamist ei saa ette heita kaebajale. Samas ei esitanud Paradiis Pluss OÜ ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et OÜ-le Ha Serv kaebaja poolt edasi müüdud saematerjal on Paradiis Pluss OÜ poolt üldse soetatud. Vastustaja nõustub, et Paradiis Pluss OÜ esitas maksuhaldurile äriühingute nimed, kellelt ostetud kaupa müüdi edasi kaebajale, kuid samas ei osanud Janek Paklinski öelda Leedu kauba müüja nime, kes oli kajastatud CMR-del nr 0703308, 0000816 ja 0000815, sest just nende CMR-de alusel jõudis saematerjal kaebajani. Vastustaja nõustub ka sellega, et ühel CMR-l on märgitud laadimise kohaks Pärnu, kuid samas ei selgita kaebaja, kuidas nimetatud asjaolu maksustamist mõjutab või millise maksuhalduri väite see ümber peaks lükkama. Seega on maksuhalduri etteheited igati õiged ning kinnitavad jällegi seisukohta, et saematerjali müüjaks ei olnud Paradiis Pluss OÜ.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 25.09.2013 maksuotsust nr 12.2- 3/10803-14 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur OÜ Rakecon käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust 2012. aasta märtsi-, aprillija maikuu maksustamisperioodi puudutavas osas. Maksuhaldur asus seisukohale, et kaebajal ei olnud alust Paradiis Pluss OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, mis tähendas seda, et maksukohustus pidi olema suurem ja seda oli vaja korrigeerida. Vaidlustatud maksuotsusega vähendati Rakecon OÜ sisendkäibemaksu perioodil 2012. aasta märtsist – maini summas 7957 eurot ja 45 senti, nõuti tagasi 2012. aasta aprillikuu eest alusetult tagastatud 3117 euro ja 89 sendi suurune maksusumma ning määrati 2012. aasta märtsija maikuu eest tasumiseks käibemaksu summas 4839 eurot ja 56 senti. Vastavalt maksuotsusele on määratud ja tagasinõutav summa kokku 7957 eurot ja 45 senti.

22. Maksuja Tolliamet tegi kontrollimise käigus kindlaks, et OÜ Rakecon kajastas raamatupidamises saematerjali soetamist Paradiis Pluss OÜ-lt ning müüs seda edasi osaühingule Ha Serv. Arved, mille alusel kaebaja osaühingult Paradiis Pluss saematerjali väidetavalt soetas ja mille pinnalt ei olnud maksuhalduri hinnangul alust sisendkäibemaksu maha arvata, on toodud kokkuvõtlikult esile sellekohases tabelis maksuotsuse teisel leheküljel. Tegemist on viie arvega ning vastav käibemaks on kokku summas 7957 eurot ja 45 senti. Arvestuse kui sellise osas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust olnud. Maksuhaldur asus aga maksumenetluse käigus seisukohale, et Rakecon OÜ ei ostnud osaühingule Ha Serv edasi müüdud saematerjali Paradiis Pluss OÜ-lt vaid soetas selle ise Leedust, mis tähendab seda, et osaühing rikkus käibemaksuseaduse § 24 lõikes 1 sätestatud kohustust. Kaebaja omakorda kinnitab, et soetas saematerjali Paradiis Pluss OÜ-lt, kuid maksuhaldur leiab, et puudulik dokumentatsioon koos vastuoluliste ütlustega näitab pigem seda, et OÜ Paradiis Pluss ning OÜ Rakecon vahel tehinguid tegelikkuses siiski ei toimunud. Seega on vaja hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt tehingute võimalikkusega arvetel näidatud äriühingute vahel ning sellest tulenevalt ühtlasi ka sisendkäibemaksu arvestamise lubatavust.

23. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Maksustamisperioodil kehtinud käibemaksuseaduse § 29 lg 1 esimese lausega sätestati, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma oli maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama seaduse ja paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvati sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Maksuhaldur asus seisukohale, et Rakecon OÜ ei arvestanud tasumisele kuuluvat käibemaksu KMS § 29 lõikes 1 sätestatud korras ning rikkus sellega eelnimetatud seaduse §

24 lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu oli vaja osaühingu vastavaid käibedeklaratsioone korrigeerida. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 punktide 2 ja 3 kohaselt määrab tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele või maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast.

24. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused, mille kohaselt ei ole arvetel näidatud tehinguid osaühingute Rakecon ja Paradiis Pluss vahel toimunud, ümber lükanud või mitte. Asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur nimetatud järeldusele jõudis sisalduvad põhiliselt maksuotsuse teises ja kolmandas punktis.

25. Maksuhaldur on pidanud küllaltki tähenduslikuks asjaolu, et väidetavalt OÜ-lt Paradiis Pluss ostetud saematerjal, mille kaebaja omakorda OÜ-le Ha Serv edasi müüs, võeti vastu OÜ Ha Serv territooriumil Tartumaal, kus eelnimetatud osaühingul on mööblitööstus. Vastustaja on toonud seejuures olulise aspektina välja veel asjaolu, et OÜ Rakecon juhatuse liige Margus Dreier ei osanud nimetada millise transpordiga materjali veeti, samuti ei teadnud ta autojuhte. Eelnimetatut põhjendas kaebaja sellega, et transporti korraldas OÜ Paradiis Pluss ja et OÜ Rakecon transporti ei tellinud. Osaühingu Ha Serv juhatuse liige Marko Kevvai on aga selgitanud maksuhaldurile, et transpordi tellis Rakecon OÜ ja et osaühingust Rakecon ei olnud kedagi saematerjali vastu võtmas. Samuti esitas M. Kevvai osaühingute Ha Serv ja Rakecon vaheliste tehingute kohta asjakohaseid dokumente (arved, CMR-d, kauba vastuvõtmise aktid, spetsifikatsioonid). Rahvusvaheliste kaubavedude saatelehtedelt

(CMR) nähtus, et saematerjali ostja oli Rakecon OÜ, saematerjali saajaks OÜ Ha Serv, kauba mahalaadimise kohaks Tartumaa ning transporti teostasid UAB Baltic Transline Transport, UAB RG Keliones, UAB Smagratis ja et saematerjal oli pärit Leedust, kusjuures selle müüjaks oli Leedu eraisik, kelle nimi ei olnud loetav. Rahvusvaheliste kaubavedude saatelehtede koopiad on haldusasja materjali juurde ka esitatud. Vastustaja osundab veel sellele, et kaebaja leidis kontakti Paradiis Pluss OÜ-ga Janek Paklinski kaudu, kes esindas osaühingut Paradiis Pluss vastava volituse alusel, kusjuures M. Dreier ja J. Paklinski on olnud kauaaegsed tuttavad. Maksuhaldur viitab maksuotsuse punktis 3.3 ka

J. Paklinski 05.12.2012 selgitusele, mille kohaselt olid nad koos Margus Dreieriga käinud puitmaterjali Leedus vaatamas. Nähtuvalt maksuotsuse punktist 2.2 haldusakti koostamise ajal kaebaja ning OÜ Paradiis Pluss vahelisi tehinguid aga enam ei toimunud, sest viimane oli oma puidualase tegevuse peatanud. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehti ega arveid või muid dokumente, mis oleksid kinnitanud, et saematerjali ostis Leedust kõigepealt Paradiis Pluss OÜ, Janek Paklinski maksuhaldurile ei esitanud. Osaühingu Rakecon saematerjali ostjaks märkimist või ostjaks sattumist CMR lehtedel selgitas J. Paklinski sellega, et ühes Kaunase laos oli inimene, kes tema palvel rahvusvaheliste kaubavedude saatelehtede täitmist korraldas ja et kauba (hilisemaks) saajaks pidigi olema OÜ Rakecon või OÜ Ha Serv (tl 146). Eelnevalt nimetatud asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel iseenesest vaidlust ka ei ole, kuid kaebaja ei nõustu järeldustega, mis maksuhaldur on teinud. Samas ei ole kaebaja neid järeldusi ümber lükanud. Mis puutub kaebaja etteheitesse seonduvalt sellega, et OÜ Rakecon soetas kontrollitaval perioodil OÜ-lt Paradiis Pluss tegelikult rohkem saematerjali ning müüs seda edasi ka näiteks osaühingule Steinwood, kuid maksuhaldur käsitles ainult osa, mis müüdi osaühingule Ha Serv, siis ei ole see asjakohane. Kontrolli ulatuse määrab maksuhaldur ning siinkohal tuleb lähtuda nendest tehingutest ja arvetest, mille pinnalt täiendav käibemaksukohustus kindaks tehti. See, et maksuhaldur on mingisugust osa kaebaja ning osaühingu Paradiis Pluss vahelistest tehingutest maksumenetluse tähenduses aktsepteerinud, on tõlgendatav kaebaja jaoks soodsa asjaoluna ning sellest ei saa tuletada automaatselt kohustust ka teised tehingud ja nendega seonduvad arved ning deklaratsioonid heaks kiita. Maksuhaldur on viidanud maksuotsuse punktides 3.1 ja 3.2 veel ka Margus Dreieri ja Janek Paklinski selgituste vastuolulisusele, mis samuti vastustaja kokkuvõtvat seisukohta kaudselt kinnitavad. Vastavad suuliste selgituste protokollid on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 118-

119 ja 121-122). Kohus nõustub Maksuja Tolliameti seisukohaga selles, et M. Dreieri ja J. Paklinski selgitused, iseäranis kauba üleandmist-vastuvõtmist puudutavas osas, olid vastuolulised ja et maksuotsuse punktis 2.1 kajastatud arvete pinnalt ei olnud sisendkäibemaksu väljatoomine põhjendatud.

26. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 165 lõikest 2 ei ole vaja kaebuse rahuldamata jätmise korral kõiki vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi üle korrata kui kohus neid põhjendusi järgib. Siinkohal tuleb lähtuda ka sellest, et kaebuse esitaja ei ole vastustaja seisukohti sisuliselt ümber lükanud. Kaebaja on küll teinud etteheiteid haldusakti põhjendamise osas, kuid eelnimetatuga ei saa nõustuda. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud küllaltki veenvalt ja loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada tuginedes pelgalt mõnele üksikule (võimalikule) ebatäpsusele või siis sellele, et mingisuguseid asjaolusid oleks olnud võimalik veelgi täpsemalt välja selgitada.

Eraldivõetuna ei pruugi äriühingute esindajate tutvusele viitamine või mõnes protokollis või haldusaktis kajastatud lause või põhjendus maksuotsuse koostamiseks piisav olla, kuid maksuhaldur on lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Vastustaja kasuks tõlgendatavate oluliste aspektidena võib siinkohal välja tuua, et rahvusvaheliste kaubaveo saatelehtede kohaselt võis lugeda saematerjali esialgseks ostjaks Rakecon OÜ, kaupa ei laetud maha mitte nendel laoplatsidel, mida kaebaja vahetevahel kasutas, vaid OÜ Ha Serv asukohas Tartumaal, saematerjali müüjaks oli märgitud eraisik, kelle nimi oli loetamatu ning isiku andmeid ei tehtud maksuhaldurile ka hiljem teatavaks, samuti ei osanud kaebaja esindaja öelda, millise transpordiga talle materjal kohale toodi.

Seega taanduvad OÜ Paradiis Pluss ja kaebaja väited üksnes arvete olemasolule ja vastava ülekande tegemisele, kuid see on ebapiisav. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et eeldatavalt soetas OÜ Rakecon selle kauba Leedust ise, kuid kaebaja arvates on vastav väide tõendamata. Siinkohal tuleb aga lähtuda sellest, et vastustaja on pidanud eelnimetatut tõenäoliseks. Samas ei olnud antud juhul maksumenetluses tähenduslik mitte niivõrd see, kas kaebaja soetas saematerjali Leedust ise, vaid OÜ Rakecon ja OÜ Paradiis Pluss vaheliste tehingute toimumise tõenäosus ja tõendatus.

Maksuhaldur tegi kindlaks, et OÜ Rakecon ja OÜ Paradiis Pluss vahel ei toimunud arvetel nr 38, 52, 54, 56 ja 64 näidatud tehinguid, mis tähendab seda, et OÜ Paradiis Pluss nimelt esitatud arved ei vastanud käibemaksuseaduse nõuetele, sest arvel näidatud kauba müümine arvel märgitud isiku poolt ei leidnud tõendamist. Sellest omakorda järeldub, et kauba müüja isik ei olnud teada ning sel juhul ei saa ka eeldada, et ta võis käibemaksukohustuslane olla.

27. HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik